Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Tartu Rahu" - 501 õppematerjali

tartu rahu - 02.02.1920-kirj allaTingimused:1.riigipiir Eesti ja Venemaa vahel(12km laiune maariba Narva jõe taga, Ivangorodi linn, terve Setumaa, Petseri, Irboska) 2.EV ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena 3.kehtestati diplomaatilised suhted 4.EV sai 11t kulda, millega maksti ära osa võlgadest 5.Eesti ja Vene kodanikel lubati kodumaale tagasi pöörduda*Sõlmiti kaubandus- ja majanduslepingud.
thumbnail
6
doc

Tartu rahu referaat

Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse.`` Selle lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnustas esimese riigina juriidiliselt Eesti Vabariiki. Rahulepingu kohaselt läksid Eesti...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Tartu rahu esitlus

veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tartu rahu

Samal ajal käisid lahingud Narva all. Detsembri lõpul Punaarmee rünnakud Narva all nurjusid ning Vene diplomaadid olid sunnitud Tartu rahulepingule alla kirjutama. Relvarahu hakkas kehtima 3. jaanuar 1920, kell 10:30. Seejärel jätkusid rahuläbirääkimised piiri- ja majandusküsimustes. Nendes punktides jõuti üksmeelele 2. veebruar 1920. Tartu rahu hakkas kehtima 30. märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust o Sõlmiti riigipiir o Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla · Majanduse vallas o Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla o Eesti vabanes Venemaa suhtes kõigist võlgadest...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele ­ 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tartu rahu

3.01.1920 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vahel relvarahu, mõlemate osapoolte tsaariaegsed kindralid läksid tülli Eesti riigi piiri suhtes. Venelaste kindral ütles, et venelased üldse lõid Eesti riigid ja nüüd heast armust lubatakse iseseisvuda. Eestlaste kindral aga vaidles vastu, öeldes, et viikingid ehk eestlased valitsesid vahepeal Venemaad, sest seal oli kriis ja eestlased on heasüdamlikud, andes neile nii palju maad. Kui Tartu rahu leping trükiti välja, loeti see mitu korda üle, veendumaks selle täpsuses, kui avastati üks koma viga, mis muutis lause tähendust täielikult. Trükk saadeti uuesti trükikotta, kus kogu töö tuli uuesti teha. Tuli välja, et oli puudus paberist ja nii see töö venis. Lepingut oodates hakkasid Jaan Poska kodus võõrustatud külalised pidutsema, sets muud polnud midagi teha. Kell näitas südaööd, kui leping sai lõpuks valmis. Mõlemad osapooled kirjutasid sellele alla, olles päris...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tartu rahu

Tartu rahu Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 3...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tartu rahu - piiri kujunemine

Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi ­ nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu

Igavesti ei kesta meie lihtsurelikus maailmas midagi, ka mitte sõjad. Eesti vabadussõda on ilmselt sündmus, mida teab iga eestlane kui võitlust oma isamaa iseseisvuse nimel. Nii palju ohvreid, võitlusi, lootusi, ootuste purunemisi, kurbust, mis viisid lõpuks rahuldava otsuseni-Tartu rahuni. Nimelt algas 28. novembril 1918. aastal Eesti vabadussõda. Põhjusi oli mitmeid, miks kõik algas. Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes riikides, sealhulgas Eestis, kus taheti kehtestada nõukogude võim. Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased, kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist. Valits...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tartu rahu

augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimas...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee  kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis  kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tartu referaat

Rakvere Ametikool Kristin Lapsanit MT09 TARTU Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tartu liberaalid

Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Tartu Rahuleping PP ja allkirjastajad

Sõlmiti 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus . Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige ­ Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige ­ Asutava Kogu liige ­ Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor ­ Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige -...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tartu linna ja Ülikooli ajalugu

aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26). 1.5Iseseisvas Eestis 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi, 5 kõrgem kunstikool, muusikakool, teatrikunsti stuudio. Tartus asusid kõige tähtsamad kirjastused, trükikojad ja Riigi Keskarhiiv. (Salupere 2004: 31) Linnas arenes vilgas ehitustegevus, mida toetas riik. Massiline korteriehitus algas Tartu 1960. aastatel. Tänu...

Akadeemilise kirjutamise...
44 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Stefan Batory ja Tartu

Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e e061...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine

märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 1622­1645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 1629­1634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist

Samas aga on vanalinn peamine turistide sihtkoht, kes tudengitest tühjaks jäänud linnaruumi sel ajal täidavad. Joonis 2. Minu kodukoha piirid 2. Ruumiline areng 2.1. Olulised sündmused viimase 200 aasta jooksul Olulisemad sündmused, mis paiga ruumilist arengut on mõjutanud on ülikooli taasavamine aastal 1802, Tartu rahu sõlmimine aastal 1920, anneksioon ja okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumine aastal 1991. 1802. aastal avati taas ülikool, mis oli 1699 viidud Pärnusse ning kapituleeritud 1710 Põhjasõjas Vene vägedele (Tamul). Pärast taasavamist hakkas Tartu elanikkond kasvama ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna (Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu...

Ruumiline planeerimine
38 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rün...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Elu muistsel iseseisvusajal

tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu ­ tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun