3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
õigusliku aluseta rikastumine teise kulul Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 , valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89) Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue) Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
Otsuse kehtetuse kohta vt TsÜS § 38. 3.4.3. Juriidilise isiku esindamine Seadusest tuleneva esindusõigusega on juhatuse liikmed. TsÜS § 34: igal juhatuse liikmel on iseseisev esindamisõigus, mis võib olla piiratud. Piirangu kehtivuseks kolmandate isikute jaoks peab see olema kantud registrisse. Äriühingute puhul võimalik prokuura, vt ÄS 3. ptk, §-d 16-21. Esindamisvõimalused: 1 seadusest tulenev juhatuse liikme täielik esindusõigus; 2 prokuura; 3 volitus. 3.4.4. Vastutus 4 juriidilise isiku enda vastutus; - juriidiline isik vastutab varaga oma kohustuste eest nii nagu igasugune teine isik. 5 juhtorganite liikmete vastutus (TsÜS § 37) o ÄS §-d 101, 102, 132, 187, 189, 315, 327 o TÜS § 3 o MTÜS § 32 o SAS §-d 23, 32 6 aktsionäri või osaniku vastutus o ÄS §-d 79, 123, 188, 289 o TÜS §-d 1 lg 2, 34
õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009
süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
· alla 7a isikud · 7-18a + psüühilise häirega Võib toimuda 3-l viisil : 1. osasid tehinguid võivad teha ise 2. enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul 3. vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks 3 · ühepoolne tehing ühepoole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (testament) · mitmepoolne tehing vaja 2 või enama poole tahteavaldus et tuua kaasa õiguslik tagajärg (leping) Mõlemaid tehinguid tuleb vaadata kahes grupis: Ühepoolne tehing · Alla 7a ei saa teha ühepoolseid tehinguid, ka mitte seadusliku esindaja nõusolekul. Esindaja ise saab teha tehingu esindatava nimel.
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega)
dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted
teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on üks tähtsamaid õiguste ja kohustuste tekkimise aluseid, mis on otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on toiming või toimingute kogum,
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
kiidab. Äriühingud a) täisühing § ÄS § - 2-.... osanikku (füüsiline või juriidiline isik) - vastutavad solidaarselt kogu oma varaga 11 - aluseks ühinguleping - juhtimine on iga osaniku õigus ja kohustus - esindus on iga osaniku õigus - sissemaksed on eelduslikult võrdsed, rahalised või mitterahalised - eeliseks on asutamise lihtsus, juhtimine, aruandlus, nõrgemat finantskontrolli. - iseloomulik on see, et uue liikme saab võtta kõigi osanike nõusolekul b) usaldusühing § ÄS § - 2-... osanikku (füüsiline või juriidiline isik)
Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)'
(3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tehing võib olla ühe- või mitmepoolne. Üldjuhul on mitmepoolne. Testament, ülesütlemise avaldus on ühepoolne. § 67. Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend
LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus, milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse tegemine 1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane 2. Otsene tahteavaldus- väljendub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt testament) 3. Kaudne tahteavaldus- väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt poes ostmine) 4
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline
Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe).
Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 8. TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED) a) Mõiste- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. b) Liigid: ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Näiteks: testament, tasu avalik lubamine, vaidlustamine, ülesütlemine Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused.
saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused: 1) TAL tehingu tegemine 2) Teo tegemine, mille eest tasu lubati TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse. TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile. TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TsÜS § 69 lg 1 lause 2). TAL tehingu kehtima hakkamise seisukohalt ei ole iseenesest oluline, kas keegi TAL tehingus sisalduvast ja avalikkusele väljendatud tahteavaldusest teada saab. Piisab sellest, et kindlaks
tegudest. · Seega võib õigussuhe tekkida (ka muutuda) neljast alusest. a) tehingust sõltub inimese tahtest ning suunatud õigussuhte tekkimisele b) sündmusest ei sõltu otseselt inimese tahtest c) toimingust (õiguspärane tegu) sõltub inimese tahtest d) õigusvastasest teost sõltub inimese tahtest Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. · Seega on tehing alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing · Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus
Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus. A leping B. Lepingu rikkuminenõue (sisu, õiguslik alus) Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.
Mittetulundusühingul üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine 22 Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
Mittetulundusühingul üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. 16 Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib.
Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus)
kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust, on see sisuliselt kinnisasja müügi eelleping või juba müügileping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Erandina saab vormivaba broneerimisleping kõne alla tulla juhul, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on tarbija tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks (VÕS § 144 lg 2 ja § 404 lg 1), kinkelepingu puhul aga sellest, kui kirjalikus vormis on tehtud kinkija avaldus kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕS § 261 lg 1). Kirjaliku vormi puhul tuleb silmas pidada, et TsÜS § 78 lõike 1 kohaselt peab kirjaliku vormi nõude täitmiseks olema tehingu teinud
lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register. Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet. · Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). Registrisse kandmine pole oluline. NB! Erand: Ülikooliseaduses määratletud ülikoolid (nt. TTÜ), mille õigusvõime tekib põhikirja registreerimise hetkest Haridus- ja Teadusministeeriumis Õigusvõime seotus eesmärgiga Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime pole seotud ega piiratud tema eesmärgiga. Võib teha kõiki tehinguid, sõltumata eesmärgist, sh. sõltumata ühingulepingus või põhikirjas fikseeritud tegevusalast. ... Eesmärk võib omada tähtsust asutamisel (MTÜ-de ja SA-de puhul kohustuslik) ..
hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus. Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist : 1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
