Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust. SELV-süsteemis ei tohiks pinge ületada tavapärastes tingimustes või ühe vea tingimustes,
maakasutust. Tiheasustusaladel tuleks siiski kasutada kanalisatsiooni, kuna kui tiheasustusalas hakkaksid majapidamised ise oma heitvett käitlema, riskitaks nii inimeste tervisega. Tavaliselt on alernatiivsete süsteemide rajamine väga agamahukas ning kulukas. [2] ALTERNATIIVSED MEETODID Tavapärastele meetoditele lisaks on olemas ka erinevaid alternatiive koduseks ja keskkonnasõbralikuks hetivee käitlemiseks. Need süsteemid pakuvad võimalust käidelda heitvett kohtades, kuhu tsentraalne kanalisatsioon ei ulatu. Paraku on aga alternatiivid kallimad, kui tavaline septiku paigaldamise süsteem ning imbväljaku või filtreerimisväljaku rajamine. Selleks, et alternatiivsed süsteemid toimiks on vajalik regulaarne kontroll ning paljud omanikud peavad leidma nõuetele vastava firma, kes hooldustöid korda saadaks. Enamik alternatiiseid kohtkäitlemise süsteemides on ühendatud tavapärase septiku süsteem
liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi sisemusega. Võib olla nii pos kui neg. Gs = *s / dGs = ds + s d 3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ................................
toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel. Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse. Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad
Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem. Seadmed ja süsteemid tulekustutuseks. P3 Päästeteenistus. Päästeteenistuse võime säästa elusid ja takistada tule edasist levikut. P4 Tuletõkkesektsioonid. Hoone jaotuse aste tuletõkkesektsioonideks. P5 Sektsioonidevahelised piirded. Tuletõkkesektsioone eraldavate piirete tulepüsivus. P6 Uksed. Tuletõkkesüsteemide vaheliste uste tule ja suitsu eraldusvõime. P7 Aknad. Akendepoolne kaitse, s.o võime mõjutada tule levikut läbi avauste.
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid.
...... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ROPS süsteemi olemus....................................................................................................................4 1.1. Aktiivsed süsteemid...................................................................................................................4 1.2. Passiivne ROPS süsteem...........................................................................................................5 2. Passiivse ROPS süsteemi ehitus.......................................................................................................5 2.1 ,,Flip Up" süsteem...............................................................................
Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine Kahju failidele: Vahetab teatud arvutifailid jäljendi...
3 rõhu kasvu lubav asend muutumatu rühuga asend rühku langetav asend ABS välja lülitatud asendis. Asendi muutuse sagedus tavaliselt 5 kuni 15 korda sekundis. Andurite analoogpinge teisaldatakse 5V hammaspingeks. · ABS-süsteemide liigitus andurite arvust ja juhtkontuuride arvust lähtudes. juhtkanalite arvu alusel: 2, 3, 4 kanaliline rattaandurite arvu alusel: 2, 3, 4, rattaanduriga süsteemid. Kõrglvi või madallävireguleerimine · Liigitus lähtudes tööpühimüttest: tavahüdromodulaatoriga süsteemid (Bosch) hüdraulilise r+husalvestusega (kolbmodulaatoriga süsteemid) süsteemid (Teves, Wabco, Honda) iseloomulik hüdroaku olemasolu kõrge rõhk (100...200 bar) 3 ja 4 kontuuriline süsteemid ABS 2S Bosch (s.o kasutab 3-positsioonilist solenoide) Rõhu langetusfaasi kestvus ca 20 ms ja rõhu kasvu faasi pikkus ca 200 ms.
· linnaplaneerimine (keerukas, muutuv) · loodusvarade kasutamine ja kaitse · kohateabe analüüs (kuhu rajada, prügilad) Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum · maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub. · Dünaamiline süsteem ajas muutuvad süsteemid · Staatiline süsteem ajas muutumatud süsteemid. Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine: · litosfäär atmosfäär hüdrosfäär pedosfäär - biosfäär · esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht.
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - funktsioonide täielikud süsteemid... file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 14 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - funktsioonide täielikud süsteemid ja baasid Review of attempt 2 Started on Friday, 2 December 2011, 10:19 PM Quiz navigation Completed on Friday, 2 December 2011, 10:24 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 4 mins 18 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 21.00/21.00
8) Perekond (kõige esimene organisatsioon) 9) Meditsiiniorganisatsioonid-eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid Igale liigile vastab teatud spetsiifika: kultuur, suhted, tavad jne. Sünergia: Organisatsiooni mõte: sünergia-saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergeetiline efekt= 1+1+1>3 Sünergia liigid: · Organisatsioonisünergia · Resursisünergia · Kultuurisünergia Organisatsioonid kui avatud dünaamilised süsteemid: Organisatsioonid kui AVATUD süsteemid: · Sisekeskkond-organisatsioon ise, 8S- on võimelised oma toodangut pakkuma teistele · Mikrokeskkond-mänguväljak koduõuel · Makrokeskkond-tänav ja linn SISEND-ressursidPROTSESS-Tegevuste kogum f-ni täitmiseksVÄLJUND-toode/teenus Teiste süsteemide väljundid Teiste süsteemide sisendid Mikrokeskkond: konkurendid
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3
vajalik, siis käesolevas peatükis tuuakse ära laevaliikluse teenindamise eesmärgid ja ülesanded. 1. VTS-süsteemide kasutamine esmane ja peamine eemärk ja ülesanne on tagada laevaliikluse ohutus. Seda saab teha mõni üksik süsteem ainult mingis kindlas piirkonnas. Kuid kui on välja töötatud vastav poliitika, siis võivad VTS-süsteemid hõlmata ka suurema vee-ala. Selliseks näiteks on Madalmaad, kus vastavad süsteemid katavad kogu Hollandi ranniku. Samuti on Hollandil kahepoolsed lepingud Belgia ja Saksamaaga, et erinevate riikide süsteemid ei dubleeriks üksteist, vaid moodustaksid ühtse terviku. Kuna tavaliselt on laevade liikumisega seotud ka teisi asutusi (lootsid, puksiirid jne.), siis toimub ohutu laevaliikluse tagamine tihedas koostöös nende asutuste ja laevadega. 2. Tagada laevade teenindamise kiirus. Tihedama laevaliiklusega kohtades on oluline, et ei tekiks "ummikuid"
Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär
Süsteemi jälgitavuse all mõistetakse võimalust määrata süsteemi olekut selle väljundite jälgimise järgi. Süsteem on jälgitav ajavahemikus (t0, t1), kui süsteemi olek hetkel t0 on üheselt määratav väljundite kaudu intervallis (t0, t1). Süsteemi tundlikkus Süsteemi käitumisomaduste sõltuvus süsteemi parameetrite muutustest. Tagasiside võimaldab vähendada süsteemi tundlikkust teatud parameetri suhtes. Süsteemid, mis koosnevad allsüsteemidest ja kus ühed süsteemid on teistele ülemsüsteemideks, nimetatakse hierarhilisteks süsteemideks. 1. tase - staatilised süsteemid. See on struktuurskeemide tase, skeemid, geograafilised kaardid, päikesesüsteem jm. 2. tase - lihtsad dünaamilised süsteemid. Siia kuuluvad täpselt töötavad kellad ja muud mehaanilised masinad. 3. tase - lihtsad küberneetilised süsteemid. Antud taseme süsteemideks on süsteemid, mis sisaldavad info edastamist ja kogumist ning, mis on mingis mõttes isereguleeruvad ja
muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele järgneb põlemine. 4
asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
PIDURITE ARENG KARL KOBAK 2018 PIDURITE AJALUGU · Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. · 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. · 1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. · 1960. aastatel prooviti võtta Maxaret mehaaniline süsteem kasutusele ka autotööstuses. TÄNAPÄEVASED SÜSTEEMID · Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud
et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises
2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid
Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega. 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. Dunlopi loodud Maxaret süsteem ei erinenud palju eelkäijast. Süsteemi põhimõte oli endiselt puhtalt
Ühendas inimese hoolitsuse kultuuriga ehk Leininger Kultuurihoolduse kultuursetaustaga. Esimene õde doktorikraadiga. PÄIKESETÕUSUMUDEL!! Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd teooria Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Inimeste vahelised suhted; inimene; õendusabi; tervis. 1. Üksikisiku süsteemid EESMÄRGI 2. Isikutevahelised süsteemid SAAVUTUSTE 3. Sotsiaalsed süsteemid TEOORIA Üksikisik;Keskkond;Tervis. Imogene King Õendus on inimesevahelise toime protsess. Õenduse eesmärk on aidata patsiendil saavutada nende eesmärke.
Kõne – on nende märkide definitsioon. Keel on kõige universaalsem märkide süsteem. Keel, erinevalt kõnest, on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Keeleteadus mitte ainult, et võib mööda minna teisi keeletegevuse elemente arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud. Charles Bally Seab kahtluse alla Saussure’i põhimõtted, et kõnes ei ole märke. Bally: Kõnes on ka märgid, aga teistsugused kui keeles. Kõne ja keel on erinevad süsteemid. Igal mõistel on maht ja sisu (Aristoteles). Maht – kogu valdkond, mida mõistega tähist. , sisu – see, kuidas seda tehakse. Keele märgil on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnes on konkreetne ja kindlaks määratud maht, aga ebamäärane sisu. Keeles on kõik „ühed” lauad, aga kõnes „need” lauad. Teksti luuakse kui invarianti, aga tekst funktsioneerib variantides. Püsivuse ja muutumise küsimus
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb:
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed.
automatiseerida. 3. Protsessid ei moodusta tervikut – kesksete infosüsteemide arendusel ei käsitleta organisatsiooni protsesse terviklikult, vaid tegeletakse väikese hulga protsesside jaoks lahenduste väljatöötamisega. Tuleks teha nii, et protsessid moodustaksid terviku. Programmid peaksid olema liidestatud. Peaks vaatama tööprotsesse tervikuna, peab mõistma, et üks tööülesanne sõltub teisest ülesandest. Peaks olema süsteem, mis oleks organisatsiooni ülene. 4. Süsteemid ei suhtle omavahel – infot menetlevad, haldavad ja säilitavad süsteemid ei suuda omavahel suhelda. Tuleks valida sellised süsteemid, mis suudaksid omavahel suhelda. See lihtsustab ja muudab töö oluliselt kiiremaks ja efektiivsemaks. 5. Sotsiaalmeedia võimalusi ei kasutata ära – sotsiaalmeediakanalite võimalusi kasutatakse ainult teadete postitamiseks või informatsiooni jagamiseks, mitte kahesuunaliseks infovahetuseks tarbijatega.
INTERNETI POED INIMESTE UUS VAIMUSTUS? Kava Tallinn 2012 Eesmärk: Essee eesmärk on analüüsida, kas tänapäeval pidevalt laienev interneti kaubandus võib muuta tava kauplused mõtetuks ning uurida, kas see mõjutab ka inimese elu. Sisu: Interneti poodide pidev laienemine. Üha rohkem on võimalusi tellida koju igapäevaseid kaupu. Erinevad süsteemid, mis kaasavad neid kasutama. Neti poodide eelised ja puudused. Kommeteeritud kava Sissejuhatus 1. Interneti kaubandus pidevas arengus. 2. Süsteemid inimeste kaasahaaramiseks Sisu 1. Suurprojektid mis koguvad üha rohkem populaarsust. · Kutsutakse ühinema üha rohkem inimesi, millepealt teenitakse kasu ning tahetakse samas teha inimeste elu lihtsamaks
Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus
CPRF: kollaborataiivne planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine. Ettevõte on paindlik. Müük kasvab, varud vähenevad, tarnevõime kasvab. 8. Milleks kasutatakse infosüsteeme ja tehnoloogiaid Minimaalsete kulutustega tagada logistika funktsioneerimine. Suurendada konkurentsivõimet Andmete haldamine ja kogumine Andmete säilitamine Andmete analüüs Koostöö ja suhtlemine tarneahela partneritega 9. Logistika infosüsteemide 4 tasandit 1. transaktsiooni toetuse süsteemid abivahendid teatava logistika funktsiooni täitimisel 2. integreeritud e intraneti organisatsiooni sisesed süsteemid 3. ekstraneti e info vahetamise ja jagamise süsteemid org-de vahel 4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid 10. Mis on EDI (elektrooniline andmevahetus) Logistika infosüsteemide ühildamine 11. EDIst saadavad eelised Vähendab käsitsitöö mahtu korduvad sisestamised Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” ...
ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Läbimõeldud hoiustamiskohtade süsteem ja sellega liituv erinevate laotoimingute õige juhtimine: muudab efektiivseks laoruumi kasutamise; suurendab toodete õige paigutamisega oluliselt komplekteerimistöö efektiivsust; aitab vähendada vigade arvu komplekteerimisel; teeb võimalikuks sortimendi ja kaupade koguste kontrollimise. Hoiustamissüsteemide põhimõtted Hoiukohtade süsteemid tuginevad järgnevatele põhimõtetele: ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas; sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas; ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas; ABC- analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt, et mingi kindla rühma tooted asuvad ühes piirkonnas;
Turismiettevõtte personalitöö Seminari tööleht 2 Kasutatav kirjandus: Effects of staff bonus systems on safety behaviors. 1. Mõningate uurimuste tulemuste põhjal (nt Cooper, 2001) võib väita, et töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed? Millised? Töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed, sest töötajad hakkavad tehtud vigu/õnnetus/haigusi varjama ning ei teata nendest. Seeläbi muutuvad probleemid „nähtamatuks“ ning neid ei parandata. Pigem peaks premeerima töötajaid ohutusalastest koolitustest osa võtmise eest, vigadest teatamise eest jms. 2. Milliste ülesannete puhul võivad boonused mõjuda töösooritusele eriti pärssivalt? kvalitatiivsete ülesannete puhul, mis nõuavad paindlikku mõtlemist ja probleemide lahendamist 3. Milliste faktorite poolest võivad erineda tulemustasu maksmise süsteemid? a) kuidas töösooritust mõõdetakse b) tulemusta...
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s
kana ahju, happesse või lased tast elektrit läbi, siis temast enam elulooma ei pruugi saada, sest sidemed hakkavad katkema ja valgud denatureerima. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude ehitus; taime- ja loomaraku ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. · Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. · Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk:
lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902
korduvtrükitava kattega. · Madalsagedustel 125 ja 134 kHz · Kõrgsagedustel 13,56 MHz · Eriti kõrgetel sagedustel 968 MHz · Transpordi- ja maksesüsteemides kasutatakse üle maailma eranditult 13.56MHz magnetväljasidestusega tehnoloogiat. Euroopas ja Ameerikas kasutatakse ISO/IEC 14443 A ja B RFID tehnoloogiaid. · Reeglina kasutavad selliseid süsteemid passiivset RFID tehnoloogiat, kus kaart ei sisalda patareid: kaart vastab lugemisseadme raadiopäringule omakorda raadiovastusega, kasutades puhtalt lugemisseadmest kiiratavate raadiolainete energiat. · Passiivtagide lugemiskaugus on suhteliselt väike: mõned sentimeetrid kuni mõned meetrid, sõltuvalt lainealast, tagi ja lugeja tüübist ning kiirgusvõimsusest. Tagide lähedal asuvad metallesemed võivad
37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus. 50. Tuletõrje-, mikrokliima- ja sanitaarsüsteemid. Märkus: Igas piletis on kaks küsimust ja üks ülesanne. Koostanud Kapten Rein Raudsalu.
1. Tegutsemine või toimingute sooritamine kellegi jaoks/eest. 2. Kellegi juhendamine 3. Kellegi toetamine (füüsiliselt, hineliselt). 4. Ümbritseva paremustamise korraldamine. 5. Kellegi õpetamine. · Õendussüsteeme määratletakse kui süsteeme, mis on konstrueeritud õdede ja patsientide tegevuste ja vastastikuse mõjutuse tulemusena põetussituatsioonis. Eritatakse kolem liiki õendussüsteeme: 1. Täielikult kompenseeritud süsteemid. 2. Osaliselt kompenseeritud süsteemid. 3. Toetavad/õoetavad süsteemid. 1. Täielikult kompenseeritud süsteemidest kõneldakse seoses patsientidega, kes ei suuda sooritada või algatada enesehoolduse toiminguid või kes ei ole võimelised iseseisvalt ja kontrollitult sooritama liigutusi. Selles kategoorias on kolm rühma patsiente: · patsiendid, kes on koomas · teadvusel ja kompetentsed isikud, kes võivad teha otsustusi enesehoolduse kohta, kuid kes ei suuda või
ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest. Olek suletud / avatud süsteem? Kas toimib koosmõjus väliskeskkonnaga või mitte? Avatud süsteemid toimivad koosmõjus teiste süsteemidega. Süsteemid jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Dünaamilised süsteemid on ajas muutuvad ja ajast sõltuvad. Käitumine süsteemi olekute ajalist muutumist nim. Süsteemi käitumiseks, mille järgi jagatakse süsteeme staatilisteks või dünaamilisteks. Staatilised süsteemid püsivad ajaliselt muutumatutena, st vaadeldavas ajavahemikus on sisendid, väljundid ja operaator muutumatud. Süsteemide omadused elus/eluta, abstraktsed/konkreetsed, avatud/suletud, kõrge/madala entroopia
Lao L, Hamilton GR, Fu J, Berman BM (2003). 5 Traditsiooniline Hiina meditsiin Traditsiooniline Hiina meditsiin põhineb eelteaduslikul paradigma ravimil, mis on välja töötatud mitu tuhat aastat tagasi ja hõlmab kontseptsioone, mis ei ole vastuolus tänapäeva meditsiiniga. Hiina meditsiinis käsitletakse keha kui ühte tervikut, mis koosneb mitmetest süsteemidest. Need süsteemid on oma nime saanud erinevate organite järgi, kuigi organid ja süsteemid pole omavahel otseselt seotud. Yang süsteemid on seotud tahkega ning yin süsteemid elunditega nagu maks, samas fu süsteemisd on seotud õõnes yang elunditega näiteks sooled. Tervist on seletatud kui tasakaaluolukorda yin ja yang süsteemide vahel, haiguse korral on need süsteemid kas tasakaalust väljas, blokeeritud või peatunud. Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht
McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon on oluline mitmete demokraatlike osalusprotsesside algatamiseks ja käigushoidmiseks. Parsonsi AGIL-mudel ühiskond kui sotsiaalsest tegevusest koosnev tervik, mis püüdleb enesesäilitamise poole. Igasugused süsteemid peavad enesesäilitamiseks täitma nelja funktsiooni: A adaption; sotsiaalse süsteemi kohanemine ümbritseva keskkonnaga; 1 G goal-attainment; eesmärkide seadmine ja saavutamine; I integration; sotsiaalse süsteemi elementide tiheda koostöö tagamine; L patent pattern maintenance; väljakujunenud käitumismallide säilitamine, mille tagavad
Kasutatakse CAD süsteemis, et muuta tööd efektiivsemaks (saab kasutada vanu detaile, mis hoiab kokku aega) ja kiiremaks(lihtsam luua uusi detaile) ning tõsta toodete kvaliteeti. 23.Milleks kasutatakse CAD süsteemis sidemeid(constraints) Et siduda omavahel erinevad detailid Luues mitu detaili ja soovides need liita üheks, siis tuleb kasutada erinevaid sidemeid, et need istuksid üksteise külge Näitkes: 24.Milliseid seoseid esineb geomeetria ja mõõtemete vahel? Esimesed CAD süsteemid: Mõõtude ja geomeetria vahel sidet ei olnud Vanemad CAD süsteemid: Ühesuunaline side: geomeetria muutus põhjustas mõõtme muutuse Tänapäevased CAD süsteemid: Kahesuunaline side geomeetria ja mõõtude vahel(mõlemad mõjutavad üksteist) 25.Nimetada 2 põhilist 3D solid tuuma ja millistes süsteemides neid kasutatakse? -Parasolid (Solid Edge, Unigraphics, Pro/E) -3D ACIS MODELER (Catia, Solid Works)
Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Arvestuste põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Neid nimetatakse reeglina päritolumaa järgi. Nii algselt Veneetsia ja Itaalia arvestuslikud süsteemid. Millele hiljem lisandusid Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika süsteemid. Meile küll võõrad, kui siiski olemasolevad on ka Jaapani ja Hiina ning Hong-Kongi variandid. Kus viimane on siiski edukas tänapäeval kasutatavate süsteemide hulgas. Ning mille on üle võtmas oma majanduslikul tõusuteel olevad riigid nagu Hiina, Korea ja Taivan. Meile on kahjuks need suhteliselt kaugelolevad ja oma päritolumaa ja kultuuri tõttu võõrad
süsteemid on ehitatud kasutades erinevaid C-keele mooduleid nende oma rakendusliidestega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni graafilise kasutajaliidese, mitteühtlase ratsionaalse B-splaini ja/või kirjeldava mahtgeomeetria andmete vahel geomeetrilise modelleerimise kerneli kaudu. Nende seoste ootamatud võimed on loonud võimaluse digitaalseteks prototüüpideks, mis võimaldavad tootega täielikult tutvuda enne selle tootmisse saatmist. Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele (Windows). Praegu ei nõua progeCADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara. Kuid mõnegi CAD-tarkvaraga saab teha graafiliselt ja arvutuslikult mahukaid toiminguid, nii et soovituslikud on hea graafikakaart, kiire või mitu protsessorit ja mahukas vahemälu. 8 4 Laiendused ProgeCAD toetab mitut tüüpi rakendusliideseid (API-sid), millega on võimalik
SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid..........................................................................................................3 3.Kasutusalad...................................................................................................................................4 4.Vooluahela ehitus..........................................................................................................................5 5.Pingealused tööd....................................................................................
Sõltub kiirusest ja massist. mv 2 Ek = 2 Oska tuua näiteid kineetilist energiat omavate kehade kohta ja potentsiaalset energiat omavate kehade kohta. Kineetiline – Pöörlev vurr Potentsiaalne – Kivi mäe otsas Tea energia jäävuse seadust ja oska seda sõnastada ja matemaatiliselt kirjeldada. Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. Ek + E p =const . Missugused süsteemid on suletud süsteemid? Puudub energiavahetus süsteemist väljapoole. (Teadlased peavad meie universumit suletud süsteemiks) Oska joonisel kujutada lainepikkust ja seda mõõta. v λ= f Tea, mida näitab füüsikaline suurus periood, oska seda tähistada ja arvutada. Periood on täisvõnke tegemiseks kuluv aeg. Tähis – T 1 T= f Mida näitab füüsikaline suurus sagedus? Kuidas on defineeritud sagedus 1 Hz?
4. DISPERSSETE SÜSTEEMIDE OPTILISED OMADUSED 1. Millised optilised nähtused ilmnevad valguse langemisel disperssele süsteemile? Millised uurimismeetodid põhinevad nendel nähtustel? Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Enamikul juhtudel nimetatakse ülekaalus olevat komponenti dispersioonikeskkonnaks ning hulgalt vähemat1 komponenti dispersseks faasiks. Jämedisperssed süsteemid Kolloiddisperssed süsteemid Molekulaardispers-sed süsteemid Läbipaistmatu Läbipaistev, opalestseeruv Läbipaistev Filtreerub Ei läbi paberfiltrit Filtreerub Heterogeenne Homogeenne Heterogeenne Ei läbi pärgamenti Hajutab Läbib pärgamenti Optiliselt Ei läbi pärgamenti Hajutab valgust (difraktsioon) tühi Püsiv valgust (peegeldumine
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
