tasanditel PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus · primaarstruktuur · sekundaarstruktuur · tertsiaarstruktuur · kvaternaarstruktuur heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? KVATERNAARSTRUKTUUR KVATERNAARSTRUKTUUR TERTSIAARSTRUKTUUR 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini Hemoglobiini ahel Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine
Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad j...
Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on plan...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on V...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ül.3 Kodutöö õppeaines Ruumiline planeerimine Kodukandi lühikirjeldus- Meegomäe küla Koostaja: Tartu 2013 Sisukord Asukohaskeemid..................................................................................................... 3 Ala piiritlemine....................................................................................................... 4 Meegomäe kirjeldus.....................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone.
1 2 3 4 5 6 7 8
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt h...
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse no...
Prisma Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud. Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Juhendaja Lektor Toomas Muru Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis- strukturaalsest olemusest Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul.............................................. 3 Avinurme mõis....
Koondub sinna, kus teostatakse ulatuslikke baas-ja rakendusuuringuid ülikoolide juurde. Enam toimub looduskaunites kohtades, kuna tootmine odav ja liiklusummikuid. 6. Kapitalimahukas tootmine Seotud tehnoloogia eripäraga. Paberit ja arvutite mälukiipe on ratsionaalne toota suurtes tehastes. Energia-ja infrastruktuurprojektid sadamad, kiirteed, elektrijaamad. 1 7. Ettevõtluse ruumiline korraldus Ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnaste või omavahel seotud toodete tootmiseks , nim. ettevõtlusklastriks e -kobaraks. Suure tähtsusega inimtegurid, väikese tähtsusega loodulikud eeldused. Selle teket soodustab usaldus firmade vahel. Üks olulisi tunnuseid on oma kaubamärgi e. brändi olemasolu. Liiderettevõtted keskenduvad müügitööle ja tootearendusele. 2
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia
matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. · Inimesele meeldib põhjendada. 3. Muusikaline intelligentsus · Väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus · Seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht.
keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: – näidatakse süsinike vahel olevad sidemed – ei näidata sidemeid süsinike vahel 3) Graafiline kujutis (kiirkiri)
IV teema eksam: töömälu ja mõtlemine 1. Kasuta eestikeelseid võõrsõnu lünkades. Teadmised ja kogemused parandavad enamasti konvergentse mõtlemise kvaliteeti, kuid divergentset mõtlemist nõudvates ülesannetes võivad esile kutsuda fikseerumist. 2. Algoritm on reegel, mis garanteerib sobivale ülesandele kohaldades alati õige lahenduse. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik süstemaatilisele mõtlemisele. Heuristik on reegel, mis võimaldab jõuda õige lahenduseni tuttavas ülesandes, kuigi ei garanteeri seda. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik heuristilisele mõtlemisele. 3. Triin avastab võõras linnas lennukilt maha astudes, et on oma mobiililaadija koju unustanud. ....... mõtlemise abil tulevad talle pähe mitu võimalikku lahendust – osta uus laadija; otsida laadimisvõimalust pakkuvaid kohvikuid; lülitada telefon aku säästmiseks välja. Ta asub ...... mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab Tri...
Fundamenaalse inimgeograafia liigendus sisu alusel. Peamised teadusharud · loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime-
kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool- läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda. Teised laserid kasutavad rubiini asemel gaasisegusid ja värvaine lahuseid. 14. Milliste omadustega on laserite kiirgus? - Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega
ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega
6. - mütoloogia, religioon, eksootika - teater, kõrts, peod 7. - - - pingestatud 8. lõhkus perspektiive tasapindne ruumiline ruumiline 9. geomeetriline, lihtsustatud lihtsustatud; tasapindne - realistlik, moonutatud 10. tavaline tugev, tume - selged, sujuvad ja rõhutatud piirjooned 11
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis
Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil mimiviiruselt. Kokku saadi 198 pilti. Iga pilt vastas ühele mimiviiruse orientatsioonile. Nendest piltidest õnnestus saada uuritava objekti ruumiline struktuur. See on üleüldse esimene kord, kus disfraktsioonipiltidest on suudetud üksikute objektide ruumiline struktuur kätte saada. Mimiviiruse disfraktsioon erinevatelt orientatsioonidest Mimiviiruse struktuur TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.fyysika.ee/?p=53502 http://physics.aps.org/articles/v8/19 http:// whatis.techtarget.com/definition/fe mtosecond
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk
Keevitatavad Al-sulamid Al-sulamid materjalid Kõrglegeerterased Kõrglegeerterased Materjalide suurim Kuni 6 mm Kuni 6 mm paksus Keevitustehnoloogi Suured tootmismahud Parandustööd ja üksikud detailid a tootlikus Kaitsegaaside Inertgaas 0.8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar + He vajadus Õmbluste ruumiline Ruumiline ligipääs on parem TIG Ruumiline ligipääs on halvem MIG liigipääsetavus tehnoloogiast tehnoloogiast Keevitaja Lühike esmaväljeõppeaeg Lühike esmaväljeõppeaeg kvalifikatsioon TIG tehnoloogia TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks. Olenemata keevituskäpa kaugusest või liikumisest jääb vool alati relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel
4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. ● Tekkib erutus. ● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa - suuraju poolkerade kuklasagaras. ● Mediaalsele proitseeruv info läheb risti, vastasajupoolkerale.
asjadest. Kompositsioon Vaikelud Harmooniline, palju Autoportree, portree, liikuv sümboleid graafika jne Ruumilisus Tasapindne Tasapindne ruumiline Ruumiline Vorm Püüdes kõike (nt. Lihtsustatud, ümarad Maalipealne nagu liiguks. Inimeste kujutamine inetute ja labastena. loodust)geomeetriliste ja modelleeritud Tundub nagu taimed realistlik kujundite abil edasi anda. vormid liiguksid ja tähed
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
Kuid märksa olulisem on uurida rahvastikku kui muutuvat nähtust, rahvastikuprotsesse. erinev koosseis ja selle põhjused on huvipakkuvad. Miks inimesed rändavad, seda uurivad sotsioloogid ja majandusteadlased, inimgeod uurivad kuhu nad rändavad. Asula geograafia asula sisemise struktuuri uurimine. Asulategeograafia paljude erinevate asulate vastastikuse vahekordade uurimine. Näeme, et asulastikugeograafia esineb kogu teadusharu üldistava ja kokkuvõtva osana. Majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus, maj. geo aineks on inimeste maj. tegevuse paiknemine ja ruumiline korraldus. -millised on erinevused eri piirkondade majanduselus, miks need tekivad ja kuidas neid hinnata? -milline on majanduslike suhete võrgu paiknemine ruumis, miks ühed piirkonnad suhtlevad rohkem teiste ja vähem kolmandatega, kuidas ja miks sellised suhtevõrgud kujunevad? Oma esitatud küsimustele otsib majandusgeograafia harilikult vastuseid kolmest suunast
Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid
metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu ning abivahendeid. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile. Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon, normaalne füüsiline vorm ja nägemine. Töökeskkond. Keevitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, ta peab olema valmis töötama ebamugavas asendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi ja müra. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Põhioskused ja -teadmised: oma töökoha korraldamine, materjalide tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel,
ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett
Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4
Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on valemeid mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 2) struktuurivalem - kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
moodustunud side. 2) Polaarne side- keemiline side, milles aatomeid siduvad ühine elektronipaar pm enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadele esinevad laengud. 3) Mitte polaarneside- Kovalentne keemilne side, milles aatomeid siduvad elektroni paan on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. 4) Iooniline side- ioonide vahel tekkinud keemiline side. 5) Iooniline kristallvõre- kristalli moodustavate ioonide korrapäeane ruumiline asetus. 6) Kristallvõre- kristalli koostisesse kuuluvate ioonude korrapäeane ruumiline asetus aatomite korrapärasele asetusek vastva ruumiline struktuur. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüüt- ioone sisaldavaid lahuseid moodustuvaine Mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Dissotsioon- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. Ioonseteainete diskosioon- Tugev elektrolüüt dissotseerub lahustumisel täielukult
Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele
sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum
võimalikud koostööpartnerid, kust ja kuidas tulevad tööle inimesed, kuidas on kättesaadavad energiaallikad ja kommunikatsioonivõrgud jne. Täpne materjalisaldo on nii ostutegevuse, kui ka tootmise kavandamise alus. Kas valmistooted ladustatakse või mitte, sõltub juba konkreetsest ärimudelist. Tootmislogistika puudutab ka infovahetust ning hästi töötavad IT- lahendused lihtsustavad materjali ja toodete käsitlemist. Ajaline ja ruumiline kasulikkus Tootmis(töötlemis-)protsess lisab kaubale väärtust -valmistoodanguartikkel on tarbija jaoks väärtuslikum kui selle kokkupanemata komponendid. Lisandunud väärtust nimetatakse vormiliseks kasulikkuseks. Kauba nimetuse all mõeldakse nii tooteid kui teenuseid. ärast tootmisliinilt lahkumist lisandub kaubale ruumiline, ajaline, ja omamiskasulikkus. Logistika annab ruumilise ja ajalise, marketing omamiskasulikkuse. Omamiskasulikkust võib ka logistika lisada (müügijärgne
Tarkvara Kaks põhimudelit · GLM general linear model Matemaatiliselt sama mis mitmene regressioonanalüüs (mitmete kvalitatiivsete ja mitmete kvantitatiivsete muutujatega) · ICA independent components analysis Koosneb ruumiliselt kattuvatest komponenditest, kus iga komponent sõltumatu ruumilise mustriga ja erineva aja käiguga · Etapid: eeltöötlus (preprocessing) Ruumiline ja ajaline eeltöötlus Ruumiline normimine Statistiline andmeanalüüs Funktsionaalsete ja anatoomiliste andmete integreerimine mudeli määratlemine ja sobitamine (model specification & fitting) statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) GLM · y = a set of outcome variables
Ruumilised kehad Hulktahukad ja poordkehad Korraparane nelinurkne pyramiid · Püramiid on ruumiline kujund, mis on piiratud ühe hulknurga (põhitahk) j a ühise tipuga kolmnurkade Korraparane puramiid · Kulgpindala Sk =pm/2 · Taispindala St =Sk +Sp · Ruumala V=1/3Sp h ·
suuresti keevitaja vahetamisest tingitud oskustest katkestused, õmbluste kvaliteet on parem Vajadus õmblusi puhastada Tekib räbu ja pritsmeid Ei teki räbu Võib tekkida pritsmeid Ligipääsetavus Ruumiline ligipääs on Ruumiline ligipääs on halvem parem Parameetrite reguleeritus Võimalik reguleerida Võimalik reguleerida laias laias vahemikus vahemikus Kvalifikatsioon Lühike väljaõpe Kasutajasõbralik Lühike väljaõppe Valitud keevitusviis: Minu detaili keevitamiseks on sobilik kasutada MIG keevitust, suure tootmismahu ja
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
Milles seisneb füüsika prognostiline väärtus? Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine? Loodusnähtuste ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos? Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetataksesellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus. Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra. Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos? Too näide.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
