Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prisma ehk ruumiline kujund ehk keha (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Prisma
Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud
Prisma on hulktahukas, mille kaks  tahku  (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega  kongruentsed  hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.
Prismade liigitamine
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk,
Prisma ehk ruumiline kujund ehk keha #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Worst Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Prisma

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga. Kaldprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad ei ole risti põhjaga. Prisma kõrguseks nimetatakse prisma põhjadevahelist kaugust ja seda määravat ristlõiku

Matemaatika
thumbnail
13
ppt

PRISMA

külgtahud on ristkülikud. külgtahkudest vähemalt üks ei ole ristkülik. Püstprisma on korrapärane, kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas ................. hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk korrapärane kuustahukas Pindala ja ruumala Kuup S= 6a2 V= a3 Risttahukas S= 2(ab+ac+bc) V= abc Püströöptahukas S= 2Sp+Sk V= SpH

Kategoriseerimata
thumbnail
11
pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

välisnurk 45° sisenurk 180°-45°=135° (n-2) 180=135n 180n-135n=360 45n=360 |:45 n=8 See kujund on korrapärane kaheksanurk. 24.Korrapärane puutujahulknurk - hulknurk, vaata p.14 puutujakolmnurka mille kõik küljed puutuvad üht ja sama ringjoont ja mille kõik nurgad ja küljed on võrdsed; hulknurk on joonestatud ringi sisse; hulknurga küljed paiknevad siseringjoone puutujatel NB ümberringjoonel ja siseringjoonel on sama keskpunkt 25.Ringjoone jaotamine sirkli ja joonlaua abil võrdseteks kaarteks - kuusnurk: jaotada raadiuse pikkuste lõikude abil kuueks võrdseks

Matemaatika
thumbnail
13
ppt

Hulktahukad

HULKTAHUKAD Hulktahukas · Keha, mis igast küljest piirdub tasandiga · Keha, mille pind koosneb hulknurkadest · ... ehk polüeeder · Tahkkeha · Kumerad · Mittekumerad Hulktahuka osad · Tahud- hulktahukat piiravad hulknurgad · Servad- hulknurkade küljed · Tipud- hulknurkade tipud · Diagonaal- lõik, mis ühendab kaht mitte ühel tahul asetsevat hulktahuka tippu · Diagonaaltasand- tasand, mis läbib hulktahuka kahte mitte ühele tahule kuuluvat serva · Diagonaallõige- hulktahuka ja tema diagonaaltasandi ühisosa

Matemaatika
thumbnail
2
docx

Ruumilised kujundid ja pöördkehad

Ruumilised kujundid Hulktahukad e. Polüeeder on hulknurkade piiratud geomeetriline keha. Hulktahukas koosneb: · Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb: · Kumerad: prisma, püramiid, korrapärased hulktahukad · Mittekumerad

Matemaatika
thumbnail
17
doc

Valemid ja Mõisted

kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut.

Matemaatika
thumbnail
18
pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

välisnurk 45° sisenurk 180°-45°=135° (n-2) 180=135n 180n-135n=360 45n=360 |:45 n=8 See kujund on korrapärane kaheksanurk. 24.Korrapärane puutujahulknurk - hulknurk, vaata p.14 puutujakolmnurka mille kõik küljed puutuvad üht ja sama ringjoont ja mille kõik nurgad ja küljed on võrdsed; hulknurk on joonestatud ringi sisse; hulknurga küljed paiknevad siseringjoone puutujatel NB ümberringjoonel ja siseringjoonel on sama keskpunkt 25.Ringjoone jaotamine sirkli ja joonlaua abil võrdseteks kaarteks - kuusnurk: jaotada raadiuse pikkuste lõikude abil kuueks võrdseks

Matemaatika
thumbnail
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

5 Leiame nüüd täisnurksest kolmnurgast AOC (BOC) apoteemi m r cos 60    m  2 15 1 4 15 :  cm  m 5 2 5  8 15 cm 2  4 15 S k  10  5 Vastus. Püramiidi külgpindala on 8 15 cm². 2) Korrapärase kolmnurkse püstprisma põhiserv on 3 cm ja külgserv on 8 cm. Arvutage prisma ümber kujundatud kera raadius ( prisma tipud asuvad kera pinnal). Lahendus. A Kuna tegemist on korrapärase prismaga, siis kera keskpunkt O asub prisma kõrguse AB keskpunktis O. Kera raadius R = OC. R Vaatleme täisnurkset kolmnurka OBC. Lõik 2 8

Geomeetria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun