Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg...
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. ...
· Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas) Lihase algosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga väikese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse tema kinnituskohaks.
Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
Odavise Enne oma katset teeb sportlane maha märgi, kust ta jooksu alustab. Sportlane kujutab ette liigutuste seeriat, mida ta Click to edit Master text styles tegema hakkab. Tema Second level viskeõlg ja käsivars on Third level lõdvestatud, rinnalihased Fourth level pingul. Fifth level Viskaja jookseb 10-12 väga kiiret sammu, arendades kiirust kuni umbes 7 meetrit sekundis. Ta koondab oma energia ja vaatab otse ette, püüdes jooksuga hoogu koguda. Click to edit Master text styles Second level
7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal
Skulptuur ,,Lakoon" Skulptuur ,,Lakoon" on pärit Vana-Kreeka hellenistlikust ajajärgust. See ajajärk algas peale Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja kestis kuni viimase hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai nautida skulptuur. Hakati kujutama naturalistlikke figuure ja portreid, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas tehti jõukatele inimestele meeldivaid skulptuure, kellele kunst oli eelkõige imetlusobjekt. Pergamoni koolkonda i...
Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste
Serratus posterior inferior Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses
neelata ka kivikesi, mis on abiks kõvade seemnete seedimisel. Milline väide on õige, milline väär? Kõik linnud lendavad. Enamasti linnud lendavad. Linnud munevad mune ning hauvad siis pojad välja. Linnupojad sünnivad ja imevad ema piima. Maakeral pole paika, kus ei leiduks linde. Kõige väiksemad linnud maailmas on koolibrid. Lindudel on kerged torujad luud ja tugevad rinnalihased, mis soodustavad lendamist. Erinevaid linnuliike on rohkem kui 8000. Linnud laulavad ilu pärast. Reeglina on emalinnud ilusamad kui isalinnud. Käo munad on sama värvi nende võõraste munadega, kuhu kägu nad muneb. Munakoore purustab linnuema. Kanad, kalkunid, koduhaned ja –pardid on algselt elanud looduses vabalt. Inimene saab linde aidata, kui ta püüab neile toiduks putukaid. Ühenda õiged paarid:
käsi, jalgu, õlgu ja tuharaid. korraga, ning sul õnnestub see täita, Vähemlevinud on teadmine, et see on siis tunned end suurepäraselt. See hea ka sinu kõhulihastele. Vesi on väga mõjub hästi sinu enesekindlusele ja palju kordi tihedam kui õhk ja selle peale seda julged aina rohkem endale pärast peab terve keha seal eesmärke seada. edasiliikumiseks pingutama. Sinu kõhu- ja rinnalihased saavad sealjuures seega hea treeningu. Aitäh vaatamast ja ilusat päeva jätku!!!
pind, rinnalülide kehade ja roiejätked, ristluutiib või fikseerimine ning piiratud ulatuses nimmelülide roiejätkete (Car, su:) niudeluu nimme painutamine ventraalne pind RINDKERE LIHASED Rinnalihased Pindmised rinnalihased - Alanev rinnalihas - m. Rinnakupide ja roidekõhred Õlavarreluu suur köbruke, Eesjäseme ühendamine mm. pectorales superficiales pectoralis decendens küünarvarrefastsia, (eq:) kerega, eesjäseme õlavarreluu-hari lähendamine ja etteviimine
Rüht on: · kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m ka...
(Sepp 2012) Lindudel on suuremad luud seesmiselt õõnsad, mis teeb luustiku väga kergeks, kuna õõnsused on kopsudega ühenduses ja on täidetud õhuga. Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012) Linnu kaalu vähendatakse ka muude elundite arvelt, mitte ainult luustiku. Näiteks sigimisorganid(munandid,munasarjad,munajuhad), mis on enamuse aastast pisikesed, aga sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra
LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) ...
-treeningud, nt ringtreening, Pilates, Body Pump, Body Sculpt jt. Jõutreeninguid tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit. Kuna lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale, tuleks terve keha vormis püsimiseks harjutusi teha kõigile lihasgruppidele. · Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust ja lihaste tasakaalu.
eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva"
võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti
Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14
Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi
härg". See kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse ,,Aeneises". Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe-ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejad aga idealiseeriti endiselt. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm)
kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga.
· On vereloomeelund (punane luuüdi). · On rasvade talletaja (kollane luuüdi). · LIHASED · Pealihased: silmade liigutamine; mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone. · Kaelalihased: tõstavad ja pööravad pead; neelamine; käte tõstmine. · Rinnalihased: liigutavad õlavart; süda-vereringe; hingamine. · Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine. · Seljalihased: püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine. · Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine. · SEEDEELUNDKOND · Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks
Sääremarjad 1-2x 20-40 sek Puusapainutus lihased 1-2x 20-40 sek Reielähendajad 1-2x 20-40 sek Reie tagumised lihased 1-2x 20-40 sek Tuharalihased 1-2x 20-40 sek Venitus ülakeha Mitukorda /kestus Kere kulgmised lihased 1-2x 20-40 sek Rinnalihased 1-2x 20-40 sek Ulaseljalihased 1-2x 20-40 sek Deltalihased tagaosa 1-2x 20-40 sek Triitseps 1-2x 20-40 sek Kaelalihased 1-2x 20-40 sek Trapetslihased ulaosa 1-2x 20-40 sek 17
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna Pedagoogilise seminari õppematerjal veebis: www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiirus_ja_selle_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiiruse_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/harjutused_kiirusvime_arengule.html 19 LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga
Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika
8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem) Mõisted: 1) Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas
41 Linnud Elupaik kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres jne. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Liikumine Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Hingamine lindudel on lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere
ole tähtsust). Kokkutõmbumine toimub kesknärvisüsteemist saadud impulsi toimel. Treeninguga lihasjõud tõuseb. Seejuures ei suurene mitte lihaskiudude arv vaid kiud jämenevad. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihase pikkusest, mida pikem lihas, seda suuremaks muutub lihase kokkutõmbumisvõime. 5.6. Lihaste jagunemine Lihased jagunevad kolmeks: kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased. Kerelihased: - seljalihased - rinnalihased - kõhulihased Jäsemete lihased: - õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1
ja hoitakse serotoniini). Siseelundite kiiritamisel vabaneb sageli EC rakkudest serotoniin, mis stimuleerib perifeerseid retseptoreid ja ka S3 retseptoreid area postrema's. Sellise reaktsiooni blokeerimiseks kasutatakse S3 antagoniste. On võimalik ka blokeerida area postrema kohal hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus. Oksendamisele eelneb kahvatus ja iiveldus. Oksendamine algab sügava sissehingamisega, misjärel glottis sulgub. Kõhu- ja rinnalihased kontraheeruvad ja rõhk kõhuõõnes tõuseb. Magu ja maosisaldis surutakse seetõttu kokku. Alumine söögitoru sfinkter lõõgastub ja maosisu surutakse rõhuga söögitorru. Kõige esimesed liigutused on sageli ilma maosisaldiseta => öökimised. Oksendamine võib ette tulla, kui mao kardia ja ülemine söögitoru sfinkter lõõgastuvad ilma piklikaju erutuseta. Maosisaldis tavaliselt sel juhul suhu ei jõua ja tegemist on refluksiga.
serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63) RINNALIHASED SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: põiki üles-ette naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: põiki alla-ette naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9 ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23 Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 23 RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23 Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
4 KES ON LINNUD? Linnud on selgroogsed loomad. Maailmas on teada ligikaudu 9700 linnuliiki. Lindudel on voolujooneline keha, mida katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga, teised aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on lindudel muundunud tiibadeks. Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juh- tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi-
hane-, pärlkana-, vuti-, jaanalinnu- jne. liha. Töötlemisviisi järgi liigitatakse: terved puhastatud linnukered jahtunud, jahutatud, maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
