Vajad kellegagi rääkida?
KĂĽsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

PsĂĽhholoogia

Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid
Kategooriad
Faile
Ajakasutuse juhtimine - Akadeemiline
20
ArengupsĂĽhholoogia - Eesti Kunstiakadeemia
70
Bioloogiline PsĂĽhholoogia -
7
Emotsioonid -
1
Enesehindamine - Tallinna Majanduskool
24
Enesejuhtimine - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
41
Enesejuhtimine - Tallinna TehnikaĂĽlikool
28
Grupiprotsessid - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Grupiprotsessid - Tallinna Ăślikool
1
Hälbiva käitumise sotsioloogia - Tallinna Ülikool
3
Individuaalsete erinevuste psĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
7
Inimene ja organisatsioon -
3
Internetipsühholoogia põhiprobleemid -
2
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
15
Isiksusepsühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
71
Isiksusepsühholoogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
7
JuhtimispsĂĽhholoogia - Tallinna TehnikaĂĽlikool
12
Juhtimispsühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
4
Karjääripsühholoogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
7
KeskkonnapsĂĽhholoogia -
2
Kliiniline psĂĽhholoogia -
2
Kognitiivne psĂĽhholoogia -
2
KohtupsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
2
Konfliktoloogia - Tartu Ăślikool
3
KoolipsĂĽhholoogia -
4
Kultuuriti võrdlev psühholoogia - Tartu Ülikool
1
Käitumine ja etikett - Tartu Ülikool
11
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused -
1
Loova töö meetodid - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
2
Läbirääkimised - Tartu Ülikool
1
Läbirääkimised - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
1
Meeskonnatöö - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Meeskonnatöö - Keskkool
2
Metodoloogia -
2
Motivatsioon ja tööga rahulolu - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
9
Muusikateraapia -
1
Mõjustamisepsühholoogia - Tallinna Ülikool
10
Mõjutamise psühholoogia - Akadeemiline
5
Nõustamine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
4
Nõustamise põhialused - Tartu Ülikool
1
Organisatsiooni psĂĽhholoogia - Tallinna TehnikaĂĽlikool
7
Organisatsioonikäitumine -
2
OrganisatsioonipsĂĽhholoogia - Tallinna Ăślikool
14
Perekonna õpetus - Akadeemiline
14
Perepsühholoogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
8
Personali juhtimine ja arendamine -
2
Psühhiaatria - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
12
Psühhiaatria - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
5
PsĂĽhhofarmakoloogia -
1
PsĂĽhholoogia - Keskkool
861
Psühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
15
PsĂĽhholoogia - Kutsekool
37
PsĂĽhholoogia - EuroĂĽlikool
6
PsĂĽhholoogia - Sisekaitseakadeemia
8
PsĂĽhholoogia - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
14
Psühholoogia - Põhikool
16
PsĂĽhholoogia - Tallinna Majanduskool
5
PsĂĽhholoogia - Tallinna TehnikaĂĽlikool
8
PsĂĽhholoogia - Akadeemia Nord
20
PsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
44
Psühholoogia - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
11
Psühholoogia - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
5
Psühholoogia - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
PsĂĽhholoogia - Estonian Business School
4
PsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
5
PsĂĽhholoogia - Akadeemiline
6
PsĂĽhholoogia ajalugu -
2
PsĂĽhholoogia alused - Tallinna Ăślikool
12
PsĂĽhhomeetria -
7
PsĂĽhhopatoloogia -
2
PsĂĽhhosomaatika -
2
PsĂĽholoogia - Tallinna Ăślikool
60
Psüühika põhifunktsioonid -
8
ReklaamipsĂĽhholoogia - Akadeemia Nord
12
ReligioonipsĂĽhholoogia -
1
Sissejuhatus psühholoogiasse - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
20
Sissejuhatus psĂĽhholoogiasse - Tallinna Ăślikool
5
Sissejuhatus psühholoogiasse ii - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
4
Sotsiaalpsühhiaatria - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
2
Sotsiaalpsühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
23
SotsiaalpsĂĽhholoogia - Tallinna Ăślikool
9
SotsiaalpsĂĽhholoogia - Akadeemiline
1
SpordipsĂĽhholoogia -
2
Statistiline modelleerimine -
2
Stress ja läbipõlemine - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
11
Suhtlemine - Akadeemiline
21
Suhtlemine - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
2
Suhtlemis psĂĽhholoogia - Keskkool
11
Suhtlemise alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
8
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Tallinna Ăślikool
52
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
16
Suhtlemispsühholoogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
4
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Eesti MaaĂĽlikool
8
Suhtlemispsühholoogia - Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
2
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Tallinna Pedagoogiline Seminar
4
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Kutsekool
34
SuhtlemispsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
1
Suhtlemisõpetus - Kutsekool
45
Suhtluskorraldus - Eesti Mereakadeemia
3
Suuline ja kirjalik eneseväljendus - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
5
Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus - Tallinna Pedagoogiline Seminar
15
Sõltuvuskäitumine - Tallinna Ülikool
9
Tarbijakäitumine - Tallinna Tehnikaülikool
2
Tarbimissotsioloogia - Tallinna Ăślikool
3
Tervise biopsĂĽhhosotsiaalsed alused - Tallinna Ăślikool
1
Tervisepsühholoogia - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
13
TervisepsĂĽhholoogia - Tallinna Ăślikool
2
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon - Tartu Ülikool
36
Uurimismeetodid psĂĽhholoogias -
4
Ă„risuhtlus ja suhtlemispsĂĽhholoogia - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
1
Ă•iguse psĂĽhholoogia - Tartu Ăślikool
5
Üld- ja käitumisgeneetika -
6
Ăśldaine arengupsĂĽhholoogia - Tartu Ăślikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
2
Üldpsühholoogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
6
Ăślevaade psĂĽhholoogiast - Tallinna Ăślikool
13
ĂĽld- ja sotsiaalpsĂĽhholoogia -
1


Kategooria psühholoogia populaarseimad õppematerjalid

PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. Animals may be studied as a means of understanding human behavior. There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mateÂ’s earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questioners. Twin studies (type of correlational studies) compare trait similarities in identical and fraternal t
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: • Eksperimentaalne meetod psühholoogias • Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) • Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) •
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: ? imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - ? varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) ? keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) ? murdeiga (12.-19. eluaasta) ? varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) ? keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) ? hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) ? vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaa
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). • Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. • Kuidas jagunevad ps�
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? ? Psüühilised protsessid ? Psüühilised seisundid ? Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga ? Psühhofüüsika ? Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga ? Isiksuse psühholoogia ? Sotsiaalpsühholoogia ? Arengupsühholoogia ? Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga ? Kliiniline psühholoogia ? Õiguspsühholoogia ? Orga
Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledž Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid Enesehinnang Kõrge enesehinnang : Inimesel valitsevad positiivsed kujutlused endast. Madal enesehinn
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. -
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale • Kohustuslik kirjandus “Psühholoogia alused” (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. • Tekstis viide “vt. lk” viitab kohustuslikule kirjandusele (“Psühholoogia alused”) • Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. • Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde „üles riputatud“. Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kod
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 ? Butterworth Arengupsühholoogia alused ? Kodutöö oktoobri alguseks astra@ut.ee ? Soovitatavad ajakirjad: ? Developmental Review ? Child Development ? Developmental Psychology ? British Journal of Developmental Psychology ? Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju ? Temaatiline jaotus: ? füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid ? motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine ? kognitiivne areng – intellektuaalne areng ? sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotu
Isiksusepsühholoogia I Teooria • teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid • teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus • metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: • determinism • pärilikkus • unikaalsus • proaktiivsus • teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste • organisatsioon( struktuur) • protsess • psühhofüüsika • kausaalsus • stabiilsus • manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline s
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemi
Isiksusepsühholoogia I Teooria • teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid • teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus • metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: • determinism • pärilikkus • unikaalsus • proaktiivsus • teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste • organisatsioon( struktuur) • protsess • psühhofüüsika • kausaalsus • stabiilsus • manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline s
Psühholoogia ja loogika I loeng • Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest – sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) • Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist – nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) ?filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi – raamatud, traktaadid jms)? teaduslik psühholoogia? 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund – 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. ? Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. ? Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. ? Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. ? Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: • Üldine võimekus • Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) • Kohanemisvõime • Edukas toimetulek elus • Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: • Tulemust võivad mõjutada kõrvalised
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? ? Protsessid ? Seisundid ? Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga ? Psühhofüüsika ? Psühhofüsioloogia ? Psühhofarmakoloogiaga ? Isiksuse psühholoogia ? Sotsiaalpsühholoogia ? Arengupsühholoogia ? Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga ? Kliiniline psühholoogia ? Õiguspsühholoogia ? Organisatsioonipsühholoogia ? Reklaamipsühholoogia ? Spordipsühholoogia ? Koolipsühholoogia ? Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias ? PROBLEEMI DEF
? Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. ? Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt ? Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. ? Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. ? Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. ? Psühholoogi
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia s


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun