Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria suhtlemispsühholoogia - 8 õppematerjali

Psühholoogia >> Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
12
pptx

Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval!

Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõna-kuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aasta-aastalt kasvanud, tänapäeval peetakse lapsi subjektideks, kel on õigus ...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
70 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
152 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides

Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi

Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Id...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel

Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juh...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
166 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Etikett kui suhtlemise raamistik

Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele ­ tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
70 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Suhtlemiserinevused erinevate kultuuride vahel Eestis-2

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erine...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suhtlemispsühholoogia ettekanne

1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun