Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool"
Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus 0,25
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool
Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine: Katse temperatuur: Vee pindpinevus: Tabel . Katseandmete tabel Lahuse nr Lahuse Tilkade arv Pindpinevus , kontsentrat I II III Keskmine sioon c, katse katse katse 1 1,5M propanool 80 80 - 2 0,70M propanool 64 64 - 3 0,375M propanool 51 50 55 4 0,1875M propanool 50 49 48 5 0,09375M propanool 46 46 46 6 0,046875M propanool 44 44 44 Graafikud Siin joonisel on näidatud koostatud pindpinevuse isoterm koos nelja erineval kontsentratsioonil tõmmatud puutujaga
hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL
16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra Iga keemilien side vesinikuga vähendab ühe võrra
Kui selline pidev kilode ja milliliitrite jälgimine aga liiga töömahukas tundub, siis soovitan meeles pidada lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH * Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid * Glütserool, C3H5(OH)3 METANOOL (triviaalnimetusega puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O
Seejärel kantakse segude lahutamine komponentideks. plaadile vävained: esimene täpp 1 x Black B, teine täpp 2 x Black GSP ja kolmas täpp 1 x Black GSP. Seejärel asetatakse plaat klaasnõusse, kuhu on eelnevalt lisatud eluent 80%-line 2-propanool- vesi, vahekorras Töövahendid: Värvained, värvainete lahusti 75% etanool, eluent: 80 4:1 (40 ml + 10 ml). Klaasinõus jälgitakse eluendi tõusmist %-line 2-propanool-vesi, õhukesekihi plaat (silikageel 60 lõpujooneni, mis asub plaadi stardijoonest 70 mm kõrgusel. Plaat alumiiniumfoolium, tootjafirma MERCK), põleti, klaastoru, viil, eemaldati anumast, kui eluent oli jõudnud 68 mm kõrgusele. Plaat
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool
Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja ohtlikud, kõrgel temp. lagunevad, moodustades radikaalid. Kasutamine: metaan maagaas(lõhnatu, värvitu), propaan ja butaan majapidamis-, mootorikütused(vedelgaasid), alkaane vedelkütused, määrdeõlid, parafiin- toiduainetööstuses, meditsiins.
-enool Soolad -eet ühendis -ünool -üüt Näited Metaan Eteen Etüün Metanool Metaanhape Etaan Propeen Propüün Etanool Etaanhape Propaan Buteen Butüün Propanool Propaanhape Butaan Penteen Pentüün Butanool Butaanhape Pentaan Hepteen Heptüün Pentanool Pentaanhape Heptaan Septeen Septüün Heptanool Heptaanhape Septaan Okteen Oktüün Septanool Septaanhape Oktaan Noneen Nonüün Oktanool Oktaanhape
*metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape
C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH propaanhape C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH butaanhape C4H10 prutaan C4H8 buteen C4H6 butüün C4H9OH butanool C3H7COOH petaanhape
Kohvi ja tee vabastamine 20 mg/kg kohvis ja kofeiinist või mõrudest ja tees ärritavatest ainetest Propaan Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 Propanool Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus 2-propanool Iga liiki toidu 10 mg/kg ekstraheerimine
struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime
vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp
klass Alkoholid looduses · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese
Lahjade _=( vesilahuste korral võib lugeda, et �_�=�_(�_2 �), ja võrrand lihtsustub: �_�=�_(�_2 _ = ( (�) �_(�_2 / _ �)/�_� akse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P stada, et �=2���, kus r on stalagmomeetri kaelas, mille raadius erineb kapillaari kade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on evusega vedeliku (selle katse puhul vee) us x – uuritav lahus. ustub: Temperatuur: 20 ᵒC = 293 K Aine: Iso-propanool (C3H8O) M(isopropanool)=60 g/mol ρ=0,805 g/cm3 1M ja 50 ml lahuse jaoks võtsin 3,7 ml isopropanooli. Vee pindpinevus: 72,75 mJ/m2 L0=(0.1+0.14+(2*0.15)+0.10)*sin(109/2) Tilkade arv Lahuse Cm (mol/l) I II III Keskmine 0 43 44 43 43.3 0.031 46 47 46 46.3 0
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid
OH C3H7CHO- butanaal CH3- CH2-CH-CHO- 3klorobutanaal Cl Ketoonide nim kasut kõige rohkem rahvapäraseid treviaal nim peale selle sõib ketooni nim veel funksionaal nometatouri järgi nim süsivesinik rühmad ja lisades liite ketoon. Füüsikalised omadused Aldehüüdidest metanaal on gaasiline aine. Tema 40 vesilahus on formaliin. Edasi reas on aldehüüdid vedelad ained kergest lenduvad ja lahustuvad vees. Nii lahustub vees atsetoon ehk propanool. Homoloogilises reas kõrgemad on tahked ained ja ei lahustu vees. Mis tähendab seda, et molekulide omavaheline vastastik mõju puudub või on mõõdukas. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilised toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Limaskestale mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Aga nõrkades kontistentsides ei ole kahjulikud. Samad on paljude taimede
spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv.
lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen fenool e hüdroksübenseen 6. Süsivesinike ja alkoholide keemilised omadused Alkoholid 1) Täielik põlemine 2 CH3CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 15O2 10CO2 + 12H2O 2) Reageerimine aktiivsete metallidega (nt K ja Na) 2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka Katse temperatuur 26 °C Vee pindpinevus 71,72 mJ/m2 (26 °C) 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga
ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC+ == C-H2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ == C-H2 RHC+--- :C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H == C-H2 + H OH RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused
Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist
hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2
vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine.
H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused
keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus propanool C3H7OH triool ehk glütserool butanool C4H9OH pentanool C5H11OH heksanool C6H13OH heptanool C7H15OH oktanool C8H17OH nonanool C9H19OH dekanool C10H21OH Keemilised muutused Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3)
Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata. Keemilised omadused Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate Reageerivad hapetega Alkoholid reageerivad org. Hapetega Eetrid on ühendid, mis koosnevad kahest ühevalentsest süsivesiniku radikaalist, mis on ühendatud – O – kaudu
alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub juba kehvemini ent kõige paremini tertbutüül (kerakujulisim).Pentanoolide lahustuvus on juba veel halvem ning veel pikema alküülrühmaga alkoholid lahustuvad üpris vähe. Miks? Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vaheline tugev vastastikmõju (vesiniksideme moodustumine)
traagilisi eksitusi. Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. 2)Etanool (C H OH ) ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile alla, 2 5 kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: 2)sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel 3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist
e, et 2 �))/(�_� �_(�_2 �) ) et �_�=�_(�_2 �), võrrand lihtsustub: (�_2 �)/�_� pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal tri tilkade lugemise meetodil. mmibalooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo . Seejärel kummiballoon eemaldatakse ning atakse vedeliku tilkade ar vedeliku nivoo langemisel tset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda. se suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektse a piisavalt aeglane. Uuritav aine Propanool Kontsentratsioon, mol/l 1.5 Molaarmass, g/mol 60.1 Tihedus, g/cm3 0.804 Tihedus, g/m3 804000 Temperatuur, K 293 H2O pindpinevus σ, mJ/m2 72.75 Avogadro arv NA, 1/mol 6,02*10^23 Tabel 1 Katse Kontsentratsioon nr mol/l
Γmax 9.25129286817833E-06 S0 1.79556478405316E-19 l0 6.91545648479499E-10 Molekuli arvutuslik pikkus L0 L0= [L(O-H)+L(C-0)+2*L(C-C)+L(C-H)]*sin(109/2)= =0.52nm = 5.2*10^-10m 1.7955*10^-19 9.2512*10^-6 Uuritav aine Propanool Kontsentratsioon, mol/l 1.2M Molaarmass, g/mol 60.10 g/mol Tihedus, kg/dm3 0.804 kg/dm3
püsiv, teine kippus plahvatama. Nime nähtusele andis rootslane Berzelius, selgituse andis venelane Butlerov . Orgaanilises keemias on nähtus levinum, kui anorgaanilises. Isomeeria liigid Ahelaisomeeria on põhjustatud süsinikahela erinevast hargnemisest. Näiteks butaan ja metüülpropaan CH3CH2CH2CH3 ja CH3-CH(CH3)-CH3 Alkaanidel teisi isomeeria võimalusi pole. Asendiisomeeria on põhjustatud funktsionaalsete rühmade ja/või - sidemete erinevast paiknemisest Näiteks: 1-propanool ja 2-propanool CH3CH2CH2OH ja CH3-CH(OH) -CH3 1-penteen ja 2-penteen CH3-CH=CH-CH2-CH3 ja CH2=CH-CH2-CH2-CH3 Struktuuriisomeeria (funktsionaalne isomeeria) Lihtsat määratlust pole, sest isomeerid kuuluvad erinevatesse aineklassidesse. Näiteks: etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 79. küllastunud süsivesikud Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid:
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin.
sünteetiliste kiudainete tootmisel. Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, veega hästi segunev vedelik.
Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2 29. Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused:
Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2-propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool). Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised
mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5 Estrid väljendatuna etüülatsetaadina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3 Aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2- propanool-1 grammides 0,5 Metanooli grammides 50 Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus
Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2- propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool). Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks
kõige vähem mürgisem alkohol, 200gr puhast. Segu mis koosneb 96-98% etanoolist, ja 2-4% veest nimetatakse piirituseks. Hüdroskoopne imab vett endasse. Defitseerija, konvenseerija. Väga hea lahusti, tema kasutus alad on laialdased. Mootori kütus , kütuse lisandid. Süütevedelik. Termomeeter. Suhkruid sisaldavaid ainete kääritamine, maagaasi sisalduvast eteenist. Puidust sisalduvast tselluloosist. · Propanool propaantriool (glütserool) värvusetu siirupi taoline vedelik, veega seguneb väga hästi. Ei ole mürgine! Kuid lahtistava toimega. Saadakse seda seebi tootmisel kõrval produktina. Kasutatakse naha hooldus vahendites(kreemid, salvid, puhastus vahendid). · Eeter eetritel on alkoholidele sarnased ühendid, vesinik on asendatud mõne muu rühmaga. Süttib kergesti. · Dietüüleeter kõige tuntum eeter
+ - ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC = CH2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ :: C-H2 à RHC+. .:C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H = C-H2 + H+ OH- à RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH à CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH à CH2=CHOH à CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH à CH3- C(OH) = CH2 à CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- à R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl à CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan 11
+ - ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC = CH2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ :: C-H2 RHC+. .:C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H = C-H2 + H+ OH- RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused
Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol. CH3CH2OH etanool ehk etüülalkohol (nimetatakse ka piirituseks). 5-metüül-4-hekseen-1-ool (või 5-metüülheks-4-een-1-ool) 2-fenüületanool tsüklopentüülmetanool okt-1-een-3-ool 1,2-tsükloheksaandiool 3-metüül-1,5-pentaandiool 1,2-propaandiool 3.1.1. Alkoholaadid
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. 2.3 Estrid
Rakud olid säilitusel kaotanud kompetentsuse. Lahus I (50 mM glükoos, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0; 10 mM EDTA- Na2) Lahus II (0,1 N NaOH*, 1% SDS; * erineb sellest, mis on toodud DNA kokaraamatus; 0,1 N lahuse kasutamine 0,2 N asemel tõstab oluliselt DNA saagist ning võimaldab eraldada maksimaalse koguse superspiraalset plasmiidi vormi K. Mätlik ja M. Speek, avaldamata andmed) Lahus III (5 M KOAc), säilit 4 oC juures) propanool TE (10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2) Ribonukleaas A TE-s (5 g/ml,; Sigma) Fenool, tasakaalustatud TE-ga (NB! Fenooli pipeteerida ainult kummikinnastes ja tõmbe all!). 70% ja 95% Etanool. 1 M Na-atsetaat (NaOAc), pH 5,5 (lisatakse DNA sadestamiseks) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (5 x TBE, 20% glütserool, 0,01% Broomfenoolsinine)
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5.
annaabi.ee 
