Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoos...
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Pulmapidu Pidulik õhtusöök Kodune ülseanne õppeaines toitlustusettevõtte töökorraldus Juhendaja Anne Roosipõld Kaunistatud pulmaauto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pulmad Villa Antropoffis Mitteametlik pidulik õhtusöök Külaliste arv 72: (sugulased, sõbrad, pruutpaar vanematega, fotograaf, kaameramees, bändimehed, pulmaisa) Õhtune pidusöök 07.07.12, 17:45 24:00 Pidusöögi toimumise koht: restorani üldsaalid Vastuvõtu tasand: personaalne Menüü Eelroog: Kergelt suitsutatud pardi rinnafilee salat 3eur, Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa Pearoog: Grillitud s...
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
Õpetajate päev Türi Põhikoolis 5.oktoobril peeti rahvusvahelist õpetajate päeva, mille raames andsid tunde iga kooli kõige vanemad õpilased. Türi Põhikoolis andsid seega tunde üheksandikud, ning appi tulid ka Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Tunnid Türi Põhikoolis olid sel päeval lühendatud ning sellele järgnes aktus õpetajatele. 5.oktoober on ülemaailmasetele haridusasutustele tähtis päev, see on päev, mil väärtustatakse õpetajaid ja nende tööd. Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid oleva...
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti. Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa. Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud selleks märku. President alustab ja juhib vestlust. Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes instituts...
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega. Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada. Traditsioon kõneleb vaid seda, et Livius Andronicuse Odüsseia tõlge kreeka keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. ...
Pidulik kõne Tervist austatud külalised, sugulased ja pereliikmed, kes te olete kogunenud siia Kuutsi rahvamajja, et tähistada minu vanaema Heli 75. aasta sünnipäeva. See on päris krõbe vanus juba, aga vaadates , kui elujõuline sa veel oled, siis 100. aastaks elamine on sulle jõuetekohane. Sa oled olnud alati väga töökas ja aus inimene, ning pereliikmete eest hoolitsemine on olnud sulle kohal number üks. See on sinu puhul suur pluss ning seetõttu kõik armastavad sind ja kutsuvad MAMMAKS, mitte vanaemaks. Sa oled meie pere Kuld ja iidol igatpidi, sest meil lastelastel, kel sarved veel maha jooksmata on sinult palju õppida. Isiklikult tahaks tänada sind selle eest, et sa oled õpetanud mulle käsitööd, mida sa oled teinud varsti pool oma elust ja siiani ei tüdine ära. Veel hindan seda, et sa pole lasknud mul unustada oma kohalikku keelt Võru keelt. Seda on alati sinuga tore rääkida, sest saan palj...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt ...
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1...
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline...
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
JUTUSTUS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Jutustus on eepika liik, mis sarnaneb oma ülesehituselt novelliga, olles siiski sündmuste ja tegelasterohke, ning konfliktil pole siin nii olulist osa kui novellis. Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), mee...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Eesti tantsupeod Tantsupidude ajalugu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus...
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
Kirik ja vaimulikkond Prantsuse revolutsioonis Generaalstaatide valimisel rahvaesindusse pääsenud vaimulikest 200 olid lihtsad külavaimulikud, kes pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maad...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapä...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõi...
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS PEOTEENINDAJA Piia Pross PIDULIK ÕHTUSÖÖK Lõputöö Juhendaja: Kadri Vallimäe Jõgeva 2016 SISUKORD SISUKORD Peo idee .......................................................................................................................... 1 Sündmuse eesmärk, kellele mõeldud .......................................................................... 1 Kus ja kunas sündmus aset leiab ................................................................................. 1 Kujundatud kutse ............................................................................................................ 2 Sündmuse planeerimine.................................................................................................. 2 Menüü ........................................................................................................................
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
Toomemägi Tartu Kutsehariduskeskus MJ210 Koostajad : Laura Mikussaar Mairis Matvejev Carolina London Inglisild Inglisild asub Toomemäel üle Lossi tänava joonel oleva oru Kuradisilla vastas Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika. Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See ...
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel ...
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke seletada loodusjõude v...
Dante Alighieri Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, ku...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, jär...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · ...
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
