Pedosfäär (0)

Pedosfäär
1.Mulla koostis.
Muld koosneb tahkest ( mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest .
2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist.
Füüsikaline
• toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel;
• kivimite keemiline koostis ei muutu;
• vajalik temperatuuri kõikumine;
• vajalik vee jäätumine, külmumine, kuiv kliima;
• kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks;
Keemiline
• keemilised elemendid reageerivad;
• muutub kivimite keemiline koostis:
• vajalik kõrge temperatuur, palav kliima;
• vajalik piisav kogus sademeid;
• kivimite väliskuju muutub vähe;
3.Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine ?
Füüsikaline toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur;
Keemiline toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas;
4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul?
Passiivsed tegurid
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Aktiivsed tegurid
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad?
Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne
kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel.
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid?
Erosioon – ehk uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike
protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade ( sekundaarne ) sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed . Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad , üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste ( happevihmad , väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine ), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon , sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne.
Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe
Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas.
7.Maailma mullad.
Tundrad– madal temperatuur, maapinna läbikülmumine → igikelts; aurumine väike, mulla teke aeglane, mulla paksus alla 10cm ; toimub gleistumine, turvastumine, võimalik eristada vaid kahte horisonti (toorhuumuslik ja gleistunud lähtekivim);
Okasmetsad – läbiuhteline veerežiim, sademed ületavad aurumise , temperatuuride vaheldumine , mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m.
Lehtmetsad – neli aastaaega , sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad;
Rohtlad - viljakad mustmullad , huumuse kamardumine → kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m;
Kõrbed – sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad;
Vihmametsad – palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus , puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m;
8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont ?
Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veerežiim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont.
9.Miks on mustmullad väga viljakad?
Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda huumushorisondiga, viljakas. Mustmullad on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Nende süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal.
10.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?
Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keeminilt murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte.
11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele?
Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud.
12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem?
Kõrbete lähedal olevad alad, kuna tuuleerosiooni ehk deflatsiooniga kannab tuul mullaosakesi kuni kümnete kilomeetrite kaugusele, kus see mitteviljakas muld matab viljakama mulla enda alla. Austraalia, Sahara , Kalahari (L-Aaf), Gobi ( Aasia ), Atacama (P-Tšiili), Rub al-Hali ( Araabia ) jt kõrbete ümbrus.