Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi. Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja üleskutsemenetlus) ei reageerinud ükski sugulane ning registritest ei tulenenud samuti ühegi sugulase elusolekut. 10.06
normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine seaduse järgi. Testament - ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune. · Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. · Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 2009. aasta 1.jaanuarist muutus pärimisseadus.
on toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo. (3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. 16.Pärimine seaduse järgi: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad: (1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena : (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi).
Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumisde järjekord määratakse kindlast
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele
Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik.Testament ühepoolne tehing, milles pärandaja fikseerib oma viimse tahte.Tuleb teha isiklikult, eeldab, et testaator on 18.a. täielikult teovõimeline.Seadusliku lapse vanema eestkostel:1)notariaalsed *tõestatud testament, *notari hoiule antud testament see on kõige kindlam testamentdi liik.Üks eksemplaridest jääb notarile, teine testaatorile 2)kodused testamendid:omal käel tehtud testament, tunnistajate juresolekul allakirjutatud testament(kehtib 6 kuud ja kuupäevaga märgitud, muidu ei loe) Abikaasade vaheline testament: seaduslik, notariaalne vorm.Sisuks pärandatakse kogu vara kauem elavale abikaasale.Abielu lahutamisel testament tühistatakse Testamendijärgne pärija:*üks isik nimetatud, siis ainupärija, *mitu isikut, siis
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse
Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet: Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo. (3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. (4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. 16) Pärimine seaduse järgi Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 17) Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Liigid: notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament.
Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu ja vara, pidi pärija ka täitma kõik surnud isiku kohustused. Kohustuste hulgas olid näiteks kodukultuse hoidmine ning heade suhete säilitamine klientidega. Selleks, et teatud isik võiks olla pärijaks, peavad täidetud olema ka vastavad tingimused: a) peab olema aset leidnud isiku surm ja pärandi avanemine
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
andmeid elusolemise kohta, saab tunnistada isiku surnuks. Pärimiskõlbamatuks tunnistatakse kohtu poolt isik, kes on toime pannud pärandaja vastu suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm
Esindaja loobub volitusest Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb Kuulutatakse välja esindatava pankrot Esineb mõni muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta – isegi siis, kui volitus oli tähtajaline!! 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa
Pärimine isiku surma korral vara üleminek teistele isikutele. Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandi vastuvõtnud, sellea seoses tekkinud õigused ja kohustused. Pärandaja surnud isik, ainult füüsilised isikud. (juriidilised isikud ei saa pärandajad olla). Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. (teo- ja otsusevõimeline) 12 Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, (isiku kadunuks jäämine) pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Surnuks tunnistamine toimub kohtu kaudu. Pärand = pärandvara pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused. Vara ei saa jääda ilma pärijata.
Inimene ja õigus Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat õigust. Vaja oli lahendada ka tülisid (N: et veritasu ei viiks kodusõjani). Kuidas tekkis õigus? Esialgu tekkis tavaõigusena. Tava lahendada maingeid tüliküsimusi mingil kindlal moel, karistada ühesuguseid kuritegusid ühesugusel viisil muutus pikapeal reegliks, sedaus
Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta. Variant 3 1. Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru. Eraõigus jaguneb: - Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) - Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, pangandusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitseõigus - Tööõiguseks 2. Kuidas võib liigitada põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi? Nimetage ja
Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad. Abikaasa on alati võrdne, pärides esimeses järjekorras vähemalt veerandi, teises poole pärandusest. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid on notariaalnte testament (tähtajatu; jaguneb notariaalselt tõestatud testamendiks (koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool aastat; testamendil peab olema kirjutamise kuupäev ning destaatori ja kahe sõltumatu tunnistaja allkirjad) ning abikaasade vastastikune testament (katkeb lahutusel)
Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3
Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi) Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pärimisleping. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu. Testament- viimse tahte avaldamise vorm, see on ühepoolne tehing, millega inimene annab korrldused vara suhtes. Testamenti saab teha väh 18 aastane isik, ka nooremalt saab teha seadusliku isiku juures olekul. Kodused: *Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud – testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma
Pärimisõiguse alused. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja Pärand Pärija Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda 58. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi. · Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping. · Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi. · Pärimislepingu järgi päritakse, kui pärandaja on sõlminud pärimislepingu. 1.Seaduse järgi on esimese järjekorra pärijad pärandaja lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades
vajalik ( maja põleb, kuid et kustutada saaks tuleb lammutada kuur) Oma abi AÕS §41 valdaja võib valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire. Võib vahetult kaitsta võib vahetult tagasi nõuda Omavoli vallasasja puhul ei lähe nii kaugele kui kinnisasja puhul. Kinnisasja puhul oma abi tähendab, seda et võib omavolilise asja jõuga kõrvaldada / eemaldada, kui kinnisasja valdus on võetud omavoliga või salaja. 15 Tehingute üldiseloomustus Tehingu mõiste ja liigid tehing tsiviilõiguses üks olulisemaid juriidilisi fakte Tehing on selline õiguspärane tegu mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. (TsÜS §67 lg 1) toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg
lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Notari tasu abielu lahutamise kinnitamisel makstakse notari tasu ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist. 6. Testamendid Testament on ühepoolne tehing, vara omaniku viimse tahteavaldus, millega pärandaja ehk testaator annab korraldusi, kuidas tema varaga ehk pärandiga tuleb käituda peale tema surma. Testamendi koostamine on vajalik siis, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi. Notariaalne testament annab kõige suurema õiguskindluse ja aitab vältida tulevikus tekkida võivaid vaidlusi
Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 35. Testament, liigid ja sisu Kodused: Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma. Testaatori allkirjale lisatakse kuupäev, sest testament kehtib 6 kuud, tunnistajate nimed ja elukohad. Omakäeliselt vormistatud ise kirjutab, tunnistajaid pole. Peab olema kuupäev, kehtib 6 kuud
Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 35. Testament, liigid ja sisu Kodused: Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma. Testaatori allkirjale lisatakse kuupäev, sest testament kehtib 6 kuud, tunnistajate nimed ja elukohad. Omakäeliselt vormistatud ise kirjutab, tunnistajaid pole. Peab olema kuupäev, kehtib 6 kuud
ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks. pärandi avanemine- pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. pärimisleping- pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. testament- viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi.
PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees. o Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra
põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu. 58. Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). 59. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
