Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15. sajandil kinni müüritud, kuid avastati ja taastati kiriku restaureerimistööd 1960ndatel aastatel
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada
Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis, kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimetatakse vitraazideks. Torni vastas paiknev kooriruum oli kiriku kõige tähtsam osa: siin seisis peaaltar, istusid vaimulikud ja paiknes koor, kes jumalateenistuse ajal laulis. Sellest ka nimetus kooriruum. Peale peaaltari leidus Niguliste kirikus keskajal veel mitukümmend teist altarit, samuti arvukalt pühapilte ja pühkute kujusid. Tolleaja inimesed lootsid suuremale õnnele eluajal ja hingeõnnistusele pärast surma, kui nad olid teinud Jumalale meelepäraseid tegusid. Ka uute altarite, piltide ja kujude annetamist kirikule loeti selliste tegude hulka. Sellepärast tekkiski kirikusse aja jooksul terve hulk niisuguseid vaatamisväärsuis üks uhkem ja ilusam kui teine.
Tallinna Niguliste kirik Arvamuskirjutis Niguliste kirik on üks Tallinna keskaegsetest kirikutest ning samuti ka üks uhkemaaid. Ehitatud on Niguliste 13. Sajandil ja oli üks kahest Tallinna kihelkonna kirikutest. Käisime klassiga Niguliste kirikus kus sain ma palju uut teada. Giidiks oli meil naine kes rääkis väga huvitavat juttu. Alguses kasutati Niguliste kirikut hospitalhaiglana ning oli üks varasemaid kirikuid. Kirikuehituseks oli siis: koori ruum, pikijooned ehitati natuke hiljem juurde( Senda Basiilika) oli alguses. Tänaseni on säilinud väga palju (aknad, 13. sajandi portaalid- kirikusissepääs). Peaportaal asus põhjasuunas, kuna see oli praktiline. Kasutusel oli ka lõuna portaal. Lõuna küljel oli keskajal ka surnuaed. Hiljem oli Niguliste kaupmeestekirik. Kaupmehed hoidsid võllidel enda kaupu. Kirikul oli keskajal suur
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2
Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420.
Niguliste kirik Церковь Святого Николая или Церковь Нигулисте — бывшая лютеранская церковь, в здании которой ныне располагается музей-концертный зал. Здание церкви расположено в Старом городе Таллина. Этот храм, названный в честь покровителя всех мореходов — святого Николая, был основан немецкими купцами в XIII веке. Музей Нигулисте является одним из четырёх филиалов Эстонского художественного музея.Церковь Св. Николая так же известна своей хорошей акустикой, в её здании регулярно проводятся органные концерты. В музее также проводятся выставки, посвященные различным видам и периодам искусства. ...
Niguliste kirik Церковь Святого Николая или Церковь Нигулисте — бывшая лютеранская церковь, в здании которой ныне располагается музей-концертный зал. Здание церкви расположено в Старом городе Таллина. Этот храм, названный в честь покровителя всех мореходов — святого Николая, был основан немецкими купцами в XIII веке. Музей Нигулисте является одним из четырёх филиалов Эстонского художественного музея.Церковь Св. Николая так же известна своей хорошей акустикой, в её здании регулярно проводятся органные концерты. В музее также проводятся выставки, посвященные различным видам и периодам искусства. ...
keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma kuulstast surma asub kunsti kogu, milles tantsust on 130 eset Märtsipommitamin Tulekahj e • 1944.aasta Märtsipommitamises sai kirik tõsiselt viga • u 1982. aastal Niguliste kiriku torn
Niguliste kirik Nimi Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas ja paikneb Tallinna alllinna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?. Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks. Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna
28.10.2009 Gerly Järvan 10A Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................
Helika Aigro 11.klass Niguliste kirik / muuseum Käisime gümnaasiumite klassidega Tallinnas reisil, kus külastasime teisete hulgas Niguliste kirikut. Muuseumit tutvustas meile giid. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Niguliste kirik tegutseb alates 1984 aastast ka muuseum-kontsertsaalina, kus korraldatakse orelikonserte ning eksponeeritakse igasuguseid vanu kunsti kollektsioone. Niguliste kirik on saanud ajaloos kannatada. 1944 aasta märtsipommitamises sai eriti tõsiselt kannatada. Tules hävisid katused ja tormikiiver. Samuti põles maha enamik sisustust koos kunstiväärtusetega. Hiljem varisesid ka kokku seinad. Ehituselt on Niguliste muuseum oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Basiilikale omane stiil.
Käisin 5. detsembril, pühapäeval kell 16.00 kuulama Niguliste kiriku orelipooltundi. Kirik oli gooti stiilis, sellel oli 3 löövi ning sammaste peal olid kunstiteadlase Villem Raami must- valged fotod. Päeval, kui seal käisin, oli kappaltar avatud. Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.
children and young people. In 1996 the exhibition hall on the first floor of Rotermann Salt Storage was opened, this branch was closed in May 2005. In summer 2000 the restored Kadriorg Palace was opened, but not as the main building of the Art Museum of Estonia, but as a branch. Kadriorg Art Museum now exhibits the foreign art collection of the Art Museum of Estonia. At present there are five active branches of the Art Museum of Estonia: Kadriorg Art Museum (Kadriorg Palace and Mikkel Museum), Niguliste Museum, Adamson-Eric Museum, and Kumu Art Museum (the new main building of the Art Museum of Estonia) For the first time during its nearly 100-year-old history, the Art Museum of Estonia has a building that both meets the museum's requirements and is worthy of Estonian art in its collections. Kumu Art Museum is a multifunctional art museum that includes exhibition halls, an auditorium that offers diverse possibilities, and an education centre for children and art lovers of all ages.
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta."Kadunud aegade aarded" on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie ku...
.....................................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise
massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati,
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake
Reportaaz Reedel, 7. detsembril otsustas 10. klassi kogu koosseis eesotsas Birgit Annastiga minna tutvuma Niguliste kiriku ajaloo ning kunstiga. Tavaliselt on meil reedeti kuus tundi, milest viimased kaks on kirjanduse tunnid. Otsus oli see, et me läheme kahe viimase tunni ajast väikesele väljareisile. Kui geograafia tund lõppes, siis seati oma sammud teele. Näljasemad inimesed käisid sööklast läbi oma isu täitmas. Tol päeval oli mul kõht eriti tühi, sest hommikul kooli rutates ei jäänud mul einestamiseks paraku aega. Kui riisi
Kokkuvõttev töö
pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Niguliste kirik Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg
· Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster
Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit, kuid suur osa maalist on hävinenud. Maal hävines osaliselt 9. märtsil 1944 märtsipommitamise, mil kirik sai tõsiselt kannatada. Kiire reageerimise tulemusena aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai
Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne...
- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED- RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos)
See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas – baas, tüves ja kapiteel. piilar- harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis. Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal.
Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone
Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
muu seigaga. Päästetute hulka kuuluvad veel kolm ebaõiglaselt surmamõistetut, kolm meremeest jt Sümbolid ja atribuudid Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak Venemaal kujunes Nikolaus (Nikolai) lihtrahva seas kõikvõimsaks aitajaks ja pooljumalaks Number kolm esineb Nikolause legendides tihti Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Kirik ehitati algkujul 1230. aastal 13. sajandil lisandus nelja võlvikuga pikihoone 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi Tallinna Niguliste kirik
ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBL Oleviste Kogudus. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli
Maarja kiriku asunud Surmatantsust. Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümment. Lübecki versioon ei ole säilinud. 1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (14651520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond. Lübeckist pärit kunstnik Bernt Notke Surmatants asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati 14861493 laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu. Kasutatud allikad ja leheküljed. http://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants(Notke)
kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 3. Oleviste kirik nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud. 4. Niguliste kirik - Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230. aastal. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. Sissepääs oli redeliga 8m kõrguselt. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste kirikus võib näha
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Kasutatud lingid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
