Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistlemata käsitlus) kui ebareaal
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis. Teose sisuks on kõrgendikul seisvate hobuste valvamine eemal aasal olevat lehmakarja. On tuuline ja hakkab
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali pa
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandv
Kunstiteose analüüs Analüüsitav teos on „Eine murul“ ja autoriks prantslane Édouard Manet. Kunstnik elas 23. jaanuar 1832 – 30. aprill 1883 Pariisis ning maal valmis aastal 1863. Iseloomulikuks tehnikaks on katkestatud visandlikud pintslitõmbed. Monet ise ei pidanud ennast impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Kunstiteos „Eine murul“ loob harmoonilise ja jutustava meeleolu. Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti enesekindel naine, kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunikad, kollakad, roheline)
KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus. Ta istub toolil, kuid seda tooli pole palju näha. On ainult näha vasakpoolset käetuge, millele ta oma kätt toetab. Ta istub üpriski tavaliselt, jalad tunduvad maas olevat ning käed toetuvad tooli käetugede peale ning ta on oma sõrmed põimunud. Tema jalgu pole peaaegu üldse näha nin
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on kunstnik asja lihtsalt kahe
Kõik kommentaarid