Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Analüüs Niguliste kirik (0)

1 HALB
Punktid
ANALÜÜS
Kadunud aegade aarded
Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis ,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima .
Näitus „Kadunud aegade aarded“ toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta.“Kadunud aegade aar­ded” on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie kui külastajad,vaatlejad ei oska hinnata nende esemete tähtususest ega väärtusest midagi,kuid neid vaase ja teisi esemeid oli huvitav vaadata. Minule oli uskumatu uskuda ,et juba nii vanal ajal oli selline hämmastav kunst nagu ta näitustel vaatamisele toodud.Kõik kivinõud,amulettid,vaasid oli nii peenelt nikertatud et teevad tänapäeva skulptoritele silmad ette.Kõikides esemetes oli hing sisse pandud. Mõndade tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge – see on ikkagi vaid mosaiik , millest jääb palju kilde puudu.
Näiteks võib tuua ühele kivisse raitutud kirjad,pildid:
Sel pildil on näha kui peenelt ja oskuslikult on need tähed,pildid peale raiutud,või sinna peale saadud.Samuti on väga eredalt ja kirjult pilt kaunistatud.
Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti kuid siiski,see skulptuur on tehtud tuhandeid aastaid tagasi ning minuarvates on päris hea tulemas võttes arvesse töövahendeid ning selle aja arusaama kunstist.
Veel näiteid esemetest mis muuseumis saab näha:
ELEGANTNE: Savist sõnnifiguur Mükeenest, 15.–13. sajand eKr. Pekka Erelti kogu
AMULETT: Jumal Osirise pronksist kujuke Egiptusest, 7.–6. sajand eKr.
VAAS VANAST ATEENAST : Jumalanna Athena võitlust gigandiga kujutav Kreeka vaas, 500–450 eKr. Pekka Erelti kogu.
Lõpetuseks võin öelda ,et vähese aja jooksul sai uuritud vana-aja kunsti ning see oli minujaoks väärt minek.Kuna ise ei käi muuseumites ning see oli minu esimene muuseumi külaskäik,oli see lahe.Harukordne võimalus nii lähedalt näha nii muistseid ehedaid esemeid ja seda ainult 35kr eest.Soovitan soojalt teistelegi.Loodan et meeldib.
Analüüs Niguliste kirik #1 Analüüs Niguliste kirik #2 Analüüs Niguliste kirik #3 Analüüs Niguliste kirik #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unustama Õppematerjali autor
Tegin analüüsi Niguliste kirikus oleva muuseumi kohta.

Sarnased õppematerjalid

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun