Niguliste Kirik (1)

Gümnaasium
Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal
Niguliste kirik
2009
Sissejuhatus
Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka.
Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver . Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.
Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav.
Ajalugu
Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud , kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist.
Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230 . aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed , kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna.
Kiriku rajamisasukoha leidmine oli raske, sest arvesse tuli võtta linnaehituslikku situatsiooni ning näha ette selle edasisi arengutendentse. Samuti pidi krunt ka kõige tagasihoidlikumale algusele vaatamata võimaldama edaspidi täismõõdulise kiriku väljaehitamist
Eeldatavasti puudus kirikul esialgne puitehitis ning peale 1230. aastat hakati kohe kivist kirikut püstitama, mille ehitusmaterjalina kasutati kohalikku paekivi, sest see oli kõige kättesaadavam. Kuna Tallinn ei olnud tol ajal veel kaitsepiirdega ümbritsetud, siis oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega kaitsekiriku rollis. Pärast linnamüüride valmimist muutus Niguliste kirik aga tavaliseks kogudusekirikuks.
Kiriku osadest valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum .
13. sajandi lõpul lisandus kooriruumile aga kolmelööviline nelja võlvikugapikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.
Järgnevatel sajanditel sai kirik hulgaliselt juurdeehitisi. Juurde ehitati 4 kabelit – juba olemasoleva Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel , põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning ka Väike kabel.
15. sajandil toimusid kirikus aga põhjalikud ümberehitustööd - rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Samuti rajati hoonele ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega.
16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata sellele kaasnenud pildirüüstamisest, kuna koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei saanud sisse pääseda.
Hilisem ajalugu ja Niguliste kirik tänapäeval
1944. aasta 9. Märtsil toimunud nn. Märtsipommitamises sai kirik kõvasti kannatada. Tulekahjus hävisid nii katused, kui tornikiiver . Samuti põles maha enamik sisustust koos hinnalise kunstiväärtusega. Kõige väärtuslikum vara suudeti aga päästa täna nende kohesele evakueerimisele.
Pärast Teist Maailmasõda oleks kirik äärepealt lammutatud, kuid siiski otsustati see restaureerida ning restaureerimistööd kestsid 1953–1984.aastatel. 1982. aastal langes vastrenoveeritud kirik uuesti tulekahju ohvriks, kuid tänaseks on see restaureeritud.
Aastast 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum -kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning peetakse orelikontserte.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik
Mai Lumiste , Rasmus Kangropool, „Niguliste kirik“, Tallinn, Kirjastus „ Kunst “ 1990