Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukra...
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Vene muusika 20.sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. · Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: balle...
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimäng...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus. Seal toimetas hilisem riigimees Jaan Tõnisson, kes andis välja ajalehte „Postimees“. Koos Eesti Kirjanduse Seltsiga asutati Eesti Rahva Muuseum. Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal Tartus kutseline (muusika)teater Vanemuine. Tartu muusikaelu üheks o...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaa...
1. Katariina II valitsemisaeg. A) 18saj B) 19saj C) 17saj 2. Missuguses riigis õppisid esimesed vene kutselised heliloojad? A) Venemaa B) Saksamaa C) Itaalia 3. Esimene vene ooperiteater? A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi ) Õp. Lii Toots "Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale." (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg...
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Muusika konspekt 7 ajastut Koostas: Marko Illus VA10 Vana-Võidu 2011 7 ajastut: · Vana Kreeka8.saj eKr 4 saj. pKr · Keskaeg 5 13sajand · Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj. · Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 1850 · Klassitsism 18saj 2pool 19.saj I veerand 1750 1825 · Romantism 19. Saj · 20. 21. Saj 20 21 saj. Vana Kreeka ,,muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks" Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile tõe ja tarkuse jumal. Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill. Dionysos veini ja viljakuse jumal. Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia. Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded...
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · L...
20.saj Muusika. 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18. Saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. Saj). 20. Sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neis üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome helilooja Jean Sibelius ja Norra helilooja Edvard Grieg. Rahvusromantism levis 20. Sajandil paljudes Eur...
Muusika ja Tants 20.sajandil Kanepi Gümnaasium 12.Klass Kadi Hõim Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevade...
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusik...
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde". · Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi. Ooperid Britteni ooperid (15) eesotsas ,,Peter Grimesiga" tähistavad Inglise ooperi taasündi. Operetilik ooper ,,Paul Bunyan" Ajalooline ooper ,,Lucretia teotamine" Koomiline ooper ,,Albert Herri...
Hilisromantism. Saksamaa, Austria. 19-saj lõpp-20 saj algus. Suur orkestrikooseis, ajaliselt pikad teosed, programmilisus. Anton Bruckner, Gestav Mahler. Impressionism. Pratsusmaa, 19.saj lõpp. Impressioon- mulje. Orestri kõlavärvide peened nüansid, värvilaigud, vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimh...
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kuj...
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Kontrolltöö- 20.saj muusika 1. 20.saj. muusika- ja kunstisuunad - impressionism, hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, avangardistlikud koolkonnad 2. 4 fakti G. Gershwinist ja tema loomingust - a)Gershwin õppis muusikat omal käel, b) ühendas sümfoonilise muusika ja jazz-i ("Rhapsody in Blue"), c)kirjutas orkestri "Ameeriklane Pariisis". d)kirjutas muusikale ja filmimuusikat 3. 2 fakti "Porgy ja Bessist" a) Sellest sai alguse Ameerika rahvusooper b) teos räägib mustanahalise Porgy ja külakaunitari Bessi armastusest 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumi...
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade...
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõ...
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pä...
1792 langes monarhia, kehtestati vabariik, muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suu...
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessan...
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Helilo...
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükiteh...
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. 1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad...
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) ...
IMPRESSIONISM · Stiilide paljusus · Üldjuhul mõeldakse Lääne-Euroopa muusikat ja Ameerika muusikat · ,,Impressioon" mulje! · Mõiste võeti kasutusele 19.saj maalikunstis · 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal ,,Impressioon. Tõusev Päike" · ,,Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi mujleid. · Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 2...
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
Euroopa muusika 20. saj. keskel ja Benjamin Britten Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku · Sajandi keskpaiku ilmuvad Euroopa muusikasse mitmed tähelepanuväärsed heliloojad, kelle looming pole stiiliraamidesse üksüheselt paigutatav. · Võib öelda, et aastad 1940-1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks. · Nimelt hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avandardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Heliloojad 20 saj. Keskel euroopas Benjamin Britten (19131976) Olivier Messiaen (19081992) Mitte klassikalised muusikud 40ndatel: Edith Piaf, Charles Trenet ja Tino Rossi · 50ndatel hakkas Ameerika mõjutusel levima Sving, dzäzz, traditsiooniline pop-muusika ja rock'n'roll. · Kuna Rock'n'roll kogus suurt menu euroopas Ameeriklaste Elvis ...
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
