Vene muusika 20.saj. (2)

Vene muusika 20. sajandil
 
20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida:
   Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika
   Sõjad ja revolutsioonid
   Moodsa arhitektuuri saavutused
19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja –ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks .
Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on:
   Igor Stravinski
   Sergei Prokofjev
   Dmitri Šostakovitš
Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest.
 
Sergei Prokofjev ( 1891 -1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele.
Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed – marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid “ Hiid ” ja “Kõrbesaar”.
13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinšteini-nimelise preemia – kontsertklaveri.
Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: “Armastus kolme apelsini vastu” jm. lavateosed , ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal.
1932. aastal naasis Prokofjev kodumaale. See periood tema muusikas on kõige tasakaalukam . Efektseid võtteid kasutatakse nüüd ainult kooskõlas teose sisuga. Valmis terve rida õnnestunud teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis.
Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tšellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest.
 
Dmitri Šostakovitš (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid.
Šostakovitš sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis . Üsna pea valmisid esimesed palad . Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos , improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni.
Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Šostakovitš pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas.
Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal -kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal -sümfoonilised suurvormid , mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Suur osa tema loomingust on patriootilise sisuga, kuid leidub ka rahvamuusikal baasnevaid teoseid.