...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
Ei piisa sellest, et taandada valu c-kiudude stimulatsioonile. Sillaseaduse olemasolu on kooskõlas ka dualistlike teooriatega, kuivõrd ta edastab seaduspärase korrelatsiooni. Kuid reduktsiooni eesmärgiks peaks olema ikkagi dualistlike käsitluste vältimine. See ei aita mõista, miks tekib valu c-kiudude stimulatsioonist. Ootame reduktsioonist seletust sellele, kuidas ja miks selline seob kehtib. Reduktsioon peaks seletama sillaseadust ennast. Antireduktsionism. Vaimufilosoofias on reduktsioon aga seotud enamasti Nageli mudeliga. Mittereduktiivse materialismi nime all kaitstakse enamasti vaateid vaimse ja füüsilise vahekohtta kohta, mis eitavad reduktiivseid sillaseadusi ning vaimuseisundite ja ajuseisundite samasust. Mõnikord peetakse mittereduktiivse füsikalismi all silmas vaadet, mis tunnistab asümmeetrilist kaasumisteesi. Kaasumine
2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas
käsitsetav, ja kui teda sõrmega lüüa, kumiseb ta; lühidalt tal on kõik, mis näib olevat nõutav mingi keha võimalikult selgeks ja täpseks tunnetamiseks. Ent vaata: kõnelemise ajal nihutan ta tule poole; maitse jäägid kaovad, 1õhn haihtub, värv muutub, kuju hävib; kasvab suurus, ta muutub vedelaks ja soojaks, laseb end vaevalt puudutada, ja kui puudutad, enam ei kumise. Kas seesama vaha püsib veel alles? [1647] Tuleb tunnistada, et püsib; keegi ei eita, keegi ei arva teisiti. Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles. Ehk on vastus selles, mida ma praegu mõtlen: vaha ise ei olnud ju mõistagi see mee sulnis magusus ega lillede aroom ega valge värv ega kuju või heli, vaid keha, mis ilmus mulle hetk tagasi neil viisidel nähtavana ja nüüd teistsugustel
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
· Mu süda on offline, mu mõistus on away, hetkel olen out to lunch ja sinujaoks olen alati busy · Kui öösel tuleb sinu juurde paks, punases hommikumantlis ja suure habemega mees ning hakkab sind kotti toppima, siis ära karda. Sellel aastal soovisin ma jõuludeks sind · The nice guys are UGLY, the hot guys are MEAN, the nice and hot guys are GAY · Why am I afraid to lose you, when you're not even mine? · Ära arva, et ma ei saa millestki aru, kui ütlen, et ei saa aru või küsin liiga palju. Kas sa sellele pole mõelnud, et võin mängida lolli, et sina end targana tunneksid? Või sellele, et kui sa arvad, et ma olen loll, siis sa ei oska karta seda mida ma tegelikult teha võin? Ära arva, et ma olen beib, kui panen selga miniseeliku ja pisikese topi. See lihtsalt suunab su mõtteid ja sa ei näe, kes ma tegelikult olen. Ära arva nüüd, et sa oled minust
teadmise rakendamine ja nii ikka edasi. Kokkuvõte • Vaatleja -Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. • Vaatleja tunnused- Vaatleja tunnusteks on aistingute saamise võime, mälu (võime salvestada ja uuesti kasutada aistingulist infot) ja mõistus (mõtlemisvõime). • Vaatleja ja füüsika- Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem. Ilma vaatlejata ei ole füüsikat. Ülesanded • Kas vaatleja saaks kasutada aja mõistet, kui tal puuduks mälu? • Tooge lisaks tekstis sisalduvale veel üks näide signaali moonutava sündmuse kohta. • Kas koer või kass on looduse vaatlejad? Kui ei, siis miks? • Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Füüsika ja tunnetuspiirid • Nähtavushorisondi mõiste- see on joon, mis vaatleja jaoks lahutab taevast maast või merest. • Vaatlejast kaugemal paiknevad punktid jäävad
" Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
muutun rahutuks ning võin oma võimetes kahtlema hakata. Põhjus on see, et staažikale õpetajale on aastate jooksul osaks saanud lugupidamine ja prestiiž ning mõnda aega töötanud õpetajad kannavad reputatsiooni kaasas. Kõike seda ei saa ma saavutada vaid paari nädalaga. Enda kehtestamine ja prestiiži saavutamine nõuab rasket tööd, pühendumist ja aega. Seega, kui mina alustan tööd õpetajana, siis keskendun just oma tegevustele ja püüan iseseisvalt hakkama saada. Muidugi ei arva ma, et pean hakkama teisi õpetajaid vältima. Teiste õpetajatega on vaja suhelda, jälgida neid ja õppida nende vigadest või strateegiatest, kuid oluline on välja töötada oma isiklik stiil ja mitte võrdlema end kogenud õpetajatega. 5. OLUKORD – VÄIKESED NIHELEJAD Olukord on tõsine, sest nagu probleemi kirjelduses on ka mainitud, kannatab selle all õpetaja töö ja laste õppimise kvaliteet. Üks põhilisem probleem nihelejate puhul on õpilastevahelised
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU:
Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne
tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser
Sel juhul räägitakse kujutlusest. Kujutlus eeldab eelnevat teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid: tuleb mõõta. Miks peab füüsikat õppima? See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või ajalugu. Aga kui püüda ausalt vastata, siis tuleb arvestada päris paljude aspektide ehk vaatenurkadega. · Teadus: aitab luua maailmapilti, füüsikaoskusi ja teadmisi on vaja teisteski teadustes; aitab ära tunda pseudoteadusi · Tehnika ja tehnoloogia: aitab aru saada riistade tööst ja tehnilistest
HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist
järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid) SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele, spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse, seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt
Õnneks ei keerlenud päev lasteaiaomaniku ümber, vaid suuresti said õpetajad lisaks omavahelisele heale suhtlusele palju tuge ka lastelt endilt, kelle iga väiksemgi arengusamm andis märku, et tehakse õiget asja ja hästi. Mõistagi käis kogu õpiprotsess distsipliinireegleid arvesse võttes, ent samas suunavalt ja lapse vajadusi silmas pidades. Hea töökliima sai tekkida, kui lapsed tundsid end lasteaias hästi, tundsid rõõmu õpetajatest ning olid nõus kehtestatud reeglitega, saades seejuures aru, miks neid päriselt on tarvis. Kõige selle juures püüdsime lahendada iga lasteaia uksepakule saabunud mure, kas siis lapse enda või tema vanema oma. Seda selleks, et näidata – ei nemad ega nende laps pea muretsema lasteaias toimuva ja lapse turvalisuse pärast. Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste
võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19). 1.1 Vanemaks olemine
Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus
mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta. On kolm probleemi, mida on täheldatud indigolaste juures: Nad nõuavad rohkem tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta lihtsalt sellel niisama kulgeda
Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber lükata ainult ajas liikumise teel. Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda asendada ajamasina tehnoloogiat. 11
Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne (mingisuguse nähtuse kohta on palju vastukäivaid seletusi); normaalne periood (kinnistunud on kindlad seisukohad); kriisi periood (tekib ebakindlus, senine enam ei toimi), mida saab ületada kolmel viisil: vana paradigma raames, lükates lahendused uutele põlvkondadele või asendades vana paradigma uuega; revolutsiooniline periood (ühest maailmapildist üleminek teise); revolutsioonijärgne periood (algab taas normaalse teaduse areng). 6
põhjustamine->fakti ja subjekti vaheline seos. Kui ma usun, et viham sajab ja sajabki ning minu uskumeus on põhjustatud vihmast, mille kohta minu uskumus käib. Kõik tingimused on täidetud, sealhulgas ka põhjuslikkusetingimus, kuid kas see inimene ka tõesti teab, et vihma sajab? Tekib küsimus, kuidas välistada uskumuse õigustusest juhuslikkust, et saaks rääkida teadmisest. N. arvan, et sajab, sest kuulen pladinat, aga samas on kogemata keegi käivitanud plaadi vee pladinaga aga päriselt ka sajab->see põhjuslik ahel on väga ebatõenäolineja võiks öelda, et juhuslik. Seosed on kõik olemas, siis on tegemist teadmisega. 15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Mida me ütleme teise või enda kohta, kui omistame teisele või endale teadmise? Austin – Öeldes „ma tean, et P“ ei ütle
Aga teie uudis on vale. No mis teenete eest ta teid siia vanglasse saadab? GUILDENSTERN: Vanglasse, mu prints? HAMLET: Taanimaa on vangla. ROSENCRANTZ: Siis on seda ka terve maailm. HAMLET: Üks üsna suur vangla, kus on palju piiranguid, konge ja koopaid. Taanimaa on üks hullemaid. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN vaatavad teineteisele otsa. GUILDENSTERN: Meie seda ei arva, mu prints. HAMLET: No siis ta seda teie jaoks pole. Miski pole iseenesest hea või halb, vaid mõtlemine teeb ta selleks. Minu jaoks on ta vangla. ROSENCRANTZ: No siis muudab te auahnus ta selleks: teie vaimu jaoks on ta liiga kitsas. HAMLET: Oo jumal, mind võiks sulgeda pähklikoorde ja ma loeksin end mõõtmatu ruumi kuningaks ... kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
nimedest, mis me talle rakendame ning et need asuvad üksnes teadvuses. Seega, kui elusolendid ära kaoksid, siis oleks kõikneed kvaliteedid ära pühitud ning haihtunud." Galileo Galilei, II Saggiatore, 1623 52. Sekundaarsed kvaliteedid Primaarsed kvaliteedid kui midagi sellist, millest lahus ei saa ma asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on midagi sellist, milleta saab asju ette kujutada. Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat: - Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu. - Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele. John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt
4 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval Aegade algusest peale on inimest painanud üks küsimus: kust me tuleme? See küsimus on saanud tänaseks päevaks palju vastuseid. Ometigi ei saa keegi nende õigsuses kindel olla või veel vähem, neid kontrollida. Maailm on äärmiselt keerukas ja põnev, nagu ka inimene. Kuna inimene on oma loomult uudishimulik, siis peab ta maailma pideval uurima ning seletama. Oma tulemusi tahab ta jagada teistega ning nende veenmiseks on vaja oma teooriaid tõestada. Selleks ongi väljatöötatud teadus, mille eesmärgiks on vähendada teadmatust ja kui vähegi võimalik, siis ka ennustada tulevat. Kõik sai alguse Suurest Paugust. Raamatu ,,Esimesed kolm minutit: arutlus universumi tekkimisest" järgi on see hüpoteetiline sündmus, mis leidis teadlaste arvutuste põhjal aset umbes 13,7 ± 0,2 miljardit aastat tagasi (Palgi, Sapar, 1988).
põhialuseks. Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende 4 vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse maailmapildi puudustega, siis on õigem väita seda, et „Maailmataju“ on nii teadus kui ka religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“. Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber lükata ainult ajas liikumise teel. Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda asendada ajamasina tehnoloogiat. 11
Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
oma kehahoiu olukorrale, seades kahjustatud piirkonna sageli veel suurema surve alla..." ja "Suure tõenäosusega põhjustab see aga suuremat veretulva vigastatud piirkonda, mis tekitab omakorda lihaskrampe ja valu." (Macdonald, Ness 2001, lk. 194). Vaatleme näitena tantsijat, kellele arstid on öelnud, et ta peab oma nimmelüli diskisopistuse tõttu raskest füüsilisest koormusest hoiduma. See ei pruugi olla õige tegevuskava ei füüsise ega vaimu seisukohast. Oletades, et see tantsija ei suuda end siiski adekvaatselt hinnata ja proovib lisaks aktiivsele liikumisele näiteks klassikatunnist osa võtta, võime näha sellises käitumises loomulikke vajadusi ja kasutegurit. Juba Alexanderi printsiibi austajad väidavad, et tunded jäävad mõistusele alla. Kas siis on selline tantsija, kes oma vaimse heaolutunde vajaduse mõistusele allutab mingis mõttes enda "haavatud" kehale ohtlik või võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
