Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
„MINU ELU LUGU“ Me näeme, me kuuleme, me räägime, liigume....On inimesi, kes ei kuule, on inimesi, kes ei näe. Kuid on ka inimesi, kes ei näe ega kuule ja ei saa rääkida. Olen alati mõelnud, et selline elu ei ole võimalik. Arvasin, et kui inimene ei näe ega ei kuule ning ei saa ka rääkida, siis on ta kõigest ümbritsevast justkui ära lõigatud, sest ta ei näe kuhu ta astub ning ei näe, mis on tema ümber. Ta ei kuule, mida teised ütlevad või räägivad. Teiste inimestega suhtlemine tundub täiesti võimatu. Elu oleks nagu pimedas kotis... Arvasin niimoodi kuni lugesin Helen Kelleri raamatut „Minu elu lugu“. Kui inimene midagi väga tahab, siis on aga kõik võimalik. Hea õpetaja abil on võimalik õppida suhtlema, ümbritsevat tundma. Eelnimetatud autobiograafia tõestab, et hea tahtmise juures võib pimekurt inimene käia koolis, õppida ja lõpetada ülikooligi. Ta võib omandada sama palju haridust kui puueteta inimene. Kindlasti ei tule see kergelt, ...
Sass Henno on sündinud 13. septembril 1982. aastal Tartus. 19892001 õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning 2001-2003 arvutigraafikat ja reklaami Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 20032005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad...
Ühe perekonna lugu. Kristin Kure 10.B Minu jaoks tähendab perekond väga palju.Kui ma olin väike vajasin ma oma perekonda kõige rohkem, sest oli vaja et keegi minu eest hoolisteks ja lähedust pakuks.Praegu vajan ma samamoodi oma ema,isa ja õde nagu ka siis kui ma väike olin.Nad annavad mulle nõu, aitavad mind õpingutes ja toetavad mind rahaliselt. Minu arvates ühe perekonna lugu algab siis, kui naine ja mees armastavad üksteist ning saavad ühiselt lapsi.Lõppeda võib see erinevalt ja mõnikord ei lõppegi.Lõppeb see siis,kui näiteks naine või mees kolivad lahku ja nende armastus nn saab läbi.Põhjuseid võib olla erinevaid, kas uus armastus või lihtsalt mingi suurem lahkheli.Ei lõppe see aga siis,kui naine ja mees elavad õnnelikult elu lõpuni koos oma lastega ja lastelastega ja võibolla isegi lastelastelastega. Meie perekonna lugu sai alguse sellest,et minu ema ja isa leidsid üksteist juba siis ...
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamor...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Plaanid ja tegelikkus Tahaksin jutustada teile ühe huvitava loo endast ja enda perest. See lugu räägib teile sellest ,et kõik inimesed proovivad planeerida enda elu ,kuid see ei edene kogu aeg. Ning see lugu võib õpetada teile sellest kuidas on paremini enda elu planeerida nii ,et kõik mida sa soovid läheks ellu. Nii ,et räägin praegult natukene endast. Ma olen ise palju enda elu planeerinud ja unistanud paljudest asjadest. Kõik mida ma soovisin küll tegelikkuseks ei muutunud ,kuid elu läheb edasi ja ma saan uuesti paljudest asjadest mõelda ,ning mõelda ka sellest milliseid vigu olen ma teinud. Mu vanemad räägivad mulle sellest ,et ma olen veel laps ja ma pean nende sõna kuulama , see on tõsi , kuid ma tahaksin juba ise suureks saada ja ise enda peale mõelda. Minu plaanid ei lähe tegelikkuseks sest ma pean alguses arutama seda mida ma teen ja mida ma tahan enda vanematega. Vahest ma tahaksin minna uisutama enda ...
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid...
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
Retsensioon kontsert Alexander Rybak "Fairytales" Minu parim kontsertelamus leidis aset 8. märtsil 2010 Nokia Kontserdimajas, kus esines 2009. aasta Eurovisiooni võitja Alexander Rybak oma kontserttuuriga "Fairytales". Kontsert algas kell 19:00, kui astus lavale soojendusesineja Ott Lepland, kes esitas oma tuntumaid lugusid, nagu "Otsides ma pean su jälle leidma" ja "I Will Talk And Hollywood Will Listen". Kell kaheksa tuli rahva ette Alexander Rybak, kes esines kuni kella veerand kümneni. Konterdi teemaks oli artisti suvel ilmunud album "Fairytales". Ka lavaline kujundus oli vastavalt sellele tehtud. Rybaki peamiseks stiiliks on pop/folk ja sellises stiilis olid ka kontserdil esitatud lood. Norra artist esitas peamiselt tema enda kirjutatud muusikat, kuid sekka sattus ka mõne teise helilooja looming. Näiteks laulis ta sellist tuntud Vene lugu nagu "Komor...
`'Titanic: lugu, leiud, legendid'' 21.märtsil, aastal 2014 käisin vaatamas näitust nimega ,,Titanic: lugu, leiud, legendid''. Näitus on välja pandud Tallinna Lennusadamasse. 10. aprillil 1912. aastal Southamptoni sadamakail. Just sealt alustas oma esimest reisi maailma kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi. See on lugu parema elu otsingutest ja teekonnast teadmatusse lugu, milles on nii kuumavat romantikat kui jäist traagikat. Tuntud aurik on küll juba ammu sügaval Atlandi põhjas, kuid tema müsteerium näib olevat uppumatu. Eesti Meremuuseumil on au teatada, et esmakordselt on Eestisse ja kogu Põhjamaadesse jõudnud ...
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub...
Tartu Forseliuse Gümnaasium KONTSERDI RETSENSIOON ,,Jõuluootus" Liisi Lõhmus 9a Jaanuar 2013 ,,Jõuluootus" Kontserdi pealkiri oli Jõuluootus. Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et...
„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale eesmärgiks muuta Willi maailmavaadet ja näidata talle, et ka ratastoolis on võimalik elada seiklusrikast elu. Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema pool...
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spo...
Igal inimesel on ainult üks elu Elu on minu jaoks nagu raamat, millel ei ole kordustrükki. See on täis rõõmsaid naudinguhetki, keerulisi olukordi ja ka kurvastavaid sündmusi. Mõnikord jääb lehtedest puudu ja lugu peab lõppema varakult, vahel venib pikemaks. Rumal inimene lehitseb oma eluraamatut pealiskaudselt, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. Eesmärgid on need, mis annavad elule tähenduse. Minu eesmärkideks on nautida elu ja hoida neid kellest hoolin. Soovin pakkuda maailmale midagi, mille üle uhkust tuntakse. Selle lühikese aja jooksul suudab inimene korda saata rohkemgi kui esialgu tundub. Endast tuleb anda maksimum igas elu valdkonnas ja püüelda oma unistuste poole. Minu arvates on oluline jätta endast jälg maailma ja seda just positiivselt. Eluga kaasnevad ka elamused ja raskused, mida me iga kord erinevalt läbi ...
Draamapedagoogika Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama...
,,Amadeus" Arvustus "Amadeus" on 1984. aasta film, mille lavastas Milos Forman. Film põhineb samanimelisel näidendil. Aastal 1984 võitis film kaheksa Oscarit. Näidendi "Amadeus" kirjutas Peter Shaffer, kes oli inspireeritud Aleksander Puskini lühinäidendist "Mozart ja Salieri". Film räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema suhetest rivaali Antonio Salieriga. Filmi alguses on Salieri hullumajas ja proovib enesetappu teha, kuid see ebaõnnestub. Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib Salieri preestrile väikse osa ühest oma teosest ja küsib, kas see on tuttav lugu aga preester ei tunne lugu ära, siis mängib Salieri järgmise loo ja selle tunneb preester ära. Salieri aga ütleb selle peale, et see pole tema lugu vaid Mozarti lugu ja ütleb, et kogu oma elu on ta olnud Mozarti varjus ja see ei ...
Väärikalt läbi elu Kogu maailmas nii ka Eestis tehakse igapäev heategusi, olgu see suur või väike. Meie eesmärk siin ilmas on teha head meie ühiskonnale kui ka inimestele meie ümber. Tahaksin rääkida kahest mulle lähedasest inimeses, kes on läinud väärikalt läbi elu. Üheks selliseks inimeseks on minu ema Maie. Minu ema, kes oli juba noorest east saati väga aktiivne, sportlik ja heatahtlik, käis verd andmas üle 20-30 aasta. Tänaseks ta enam verd anda ei saa, kuna on astmahaige. Ta on verd kokku andnud üle 100 korra. Tema sõnu tekitab see temas rahuldustunde, et kuidagi aitab tema teisi, kes on hädas. Paar aastat tagasi käies Tallinnas presidendi vastuvõtul, sai ta selle eest ka tänumärgi. Juba see näitab, et ta on väärikalt läbi elu läinud. Minule näitab see, et minu ema on hea inimene. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi head teha. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi teha. Austan ja hin...
Retsensioon ,,Türannosaurus" Paddy Considine Käisin 2. detsembril algusega 20.00 Kuressaare Linnateatris vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali raames teost ,,Türannosaurus". Filmi rezissööriks ja stsenaristiks oli Paddy Considine ja peaosatäitjateks Peter Mullan ja Olivia Colman. Linateos käsitles Josephi jõupingutusi omaenda viha ja raevu vastu ning näitas elu tumedamaid külgi. Paddy Considine on lõpetanud fotograafiaõpingud Brightoni ülikoolis. Tema filmikarjäär sai alguse näitlejana Shane Meadowsi filmides, sh "Tuba Romeo Brassile", mida näidati 2000. aastal ka PÖFFil. Hiljem on Considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 Hour Party People", "Ameerikas") kui ka Ameerika kassahittides ("Cinderella Man", "Bourne'i ultimaatum"). Tema esimene täispikk filmilavastus ,,Türannosaurus" on saanud mainekatel filmif...
Proosateksti analüüs Jana Stets A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge NULLPUNKT Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht............................................................................................... .......1Sisukord............................................................................................. ........2Kokkuvõte........................................................................................... ........3 Tegelased.....................................................................................
Arutlus Eesti elu aastal 2011 Eesti elu 2011 aastal on palju muutunud. Muutusi on nii positiivseid, kui ka negatiivseid. Elu uuendused on ühiskonnas loomulikud. Selles arutluses avaldan ma oma arvamust ja analüüsin erinevaid valdkondi. Euro tulek tõi endaga kaasa palju muudatusi eesti elus. Negatiivseks pooleks on see, et paljud hinnad on tõusnud aga palga numbrid on jäänud samaks. Seega on kaasnenud inimestel raha puudus ja paljud elavad peost suhu. Kuna euro kurss on suhteliselt suur on kaasas kantavaid sente palju. Eksitavaks on ka kauba juures olevad väikesed hinnad ja kuna inimestele on euro veel harjumatu arvatakse, et ka hinnad on madalad, kuid tegelikult ostavad üle oma võimete. Positiivseks pooleks on see, et paljudes riikides on samuti euro ja seega ei pea enam raha vahetama kui on soov reisida. Samuti on firmadel lihtsam paljude teiste Euro...
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti k...
Kirjandus II kontrolltöö õp. lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik või...
"Ma ei tea ühtegi teooriat, mis oleks parem kui teine" (Woland) Teooria on õpetus. Õpetus, mida on maailmas mitu tuhat eri tüüpi. Igal inimesel võib olla oma teooria, tõekspidamine, mis on tema arvates õige. Me ei saa väita, et üks teooria oleks parem kui teine, kuid võime leida endale sobiva, mis tundub kõige meelepärasem ning õigem. Arvan, et kui tänaval kõndida ning pidada kinni üks kuueteistaastane hipiliku välimusega noor ning küsida, mis on ta elu kreedo, siis ta vastaks :"Panen pidu, elan päev korraga ning võtan elult, mis võtta annab." Sel hetkel oleks ta justkui liblikas, kes on rõõmus ja muretu, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Ta läheb iga tuulega kaasa, peaasi et oleks olemas lill, mille peal jalga puhata. Kuid kui tuleb pakane, elutingimused halvenevad, on ta abitu ning hävib. Hävineb alatiseks. Samasuguse küsimuse peale vastaks korstnapühkija, "Käin katuselt katusele. Olen õnnelik nii kaua, kuni...
RETSENSIOON Toto Cutugno 14. novembril käisin ma vaatamas Itaalia maestro Toto Cutugno kontserti Tallinna Linnahallis. Toto Cutugno on Itaalia popartist ja laulukirjutaja .Tema pärisnimi on Salvatore Cutugno. Toto Cutugno on muusikas edetabelite tipus püsinud juba üle 35 aasta. 1990. Aastal võitis ta ka ,,Eurovisiooni" konkursi lauluga ,,Insieme... 1992". Toto Cutugno sündis ja kasvas üles Toscanas. Tema. Toto on hüüdnimi, mis pärineb lapsepõlvest nii nimetas tulevast Maestrot ema. Oma esimese laulu kirjutas Toto 14aastasena, mille nimi oli «La strada dell'amore». Vanuses 19 alustas ta oma muusikalist karjääri jazzmuusiku Guido Manzuardi grupis, otsustades lõplikult pühendada oma elu loomingule. Hiljem lõi tulevane maestro enda bändi ,,Toto ja Tati". Alguses erilist kuulsust nad ei pälvinud. Aastal 1974 Toto tutvub tol ajal kuulsa lauludekirjutaja Vito Palla...
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Raamat minu laual Raamat, mis minu laual asetseb on väga tähtis koht minu elus. See on raamat, millest ammendan endale elujõudu ja elus püsimise mõtet. See raamat kannab kustumatut nime "Piibel" Miks on Piibel minu laual? See on ainuke koht kust saan mina ja paljud teised siin maailmas vaimset tuge. See on "tugi" milleta elada ei suuda. Paar aastat tagasi olime sõitmas oma naisega minu ema juurde maale puhkama. Teed olid väga libedad, kuna sügis oli kätte jõudnud ja vihma kallas lakkamatult. Libedad autokummid ei pidanud libedale vastu ja äkki ärkasin lõhkise peaga kraavis. Õnnetuses hukkus minu naine. õnneks ei olnud meil veel lapsi sest see teadmine oleks lastele valusalt mõjunud . olin peale õnnetust sokis, ei suutnud enam elule keskenduda. Kõige armsam oli läinud igaveseks. Ma hakkasin jooma, ei suutnud oma hingepiina ära peita ega leevendada. Nii mõnigi sõber hakkas minus vaenlast nägema. ku...
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil ...
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. M...
Laura Jürisson 11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale a...
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid. Iga järgmise loo tegelaste puhul saab paralleele tõmmata ka tänapäeva inimesega. Kui ümbritsev maailm muutub ja areneb, läheb sellega kaasa ka inimene, aga põhiline loomus jääb. Lahkus, kadedus, isekus, lootus, härdus, õiglus, viha, armastus, kahjurõõm jms on ja jääb i...
,,Amadeus" Muusikatunnis oli kõigi ülesanne vaadata ja jälgida väga hoolikalt filmi ,,Amadeus". Film jutustas kuulsa helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti elu, tema rivaali Salieri silmade läbi. Salieri oli kade, et Mozart on nii andekas ja teeb nii head muusikat. Tema ainukesena sai aru milline anne on antud noorele mehele. Mozart oskas juba väiksest peale luua võimsaid teoseid ning tal oli alati olemas toetav isa, kes toetas poega täielikult. Peale isa surma oli ta väga löödud.Salieri soovis, et Mozart ära sureks juba sellest ajast, kui Mozart tema kodulinna jõudis. Ainuke võimalus oil Mozart surmata, sest siis oleks tal suurem võimalus kuulsust koguda ja keegi ei segaks teda ning õukonnas samuti. Salieri tõttu Mozart surigi raskesse haigusesse. Pärast seda, kui Mozart oli surnud ei tulnud enam Salierilgi muusika välja. Minu arvates oli film väga meeldejääv, huvitav ja võimas. Meeldejääv just selles...
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks. Samuti näitas Thatcheri nö inimlikkust ka see, et peaministriks olemine ei takistanud tal (võimalusel) iga päev oma abikaasale ja/või k...
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõt...
Mida rohkem, seda uhkem? Tänapäeval on kõigil väga palju erinevaid mõtteid ja arvamusi. Me võime tunduda samad, kuid tegelikult oleme hoopis erinevad. On inimesi, kes lepivad väga vähesega ja oskavad sellega õnnelikud olla ja väga magusat elu elada, ehk loeb kvaliteet. Hoopis teine rühm inimesi on, kelle jaoks on oluline asjade rohkus, ehk kvantiteet ning ei panda rõhku emotsioonidele. Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt ning läbi selle lahendusi leida. Samas võib olla, et inimesed ei oska rahaga õieti ümber käia. Kindlasti on rahaga lugu selline, et mida rohkem seda on seda uhkemalt saad elada. Muidugi minu seisukohast lähtuses võiks raha olla rohkem ning uhkemalt elada, aga tänaseks on kujunenud elurütm, mis on harjunud elama kompakselt, hangin seda mida vaja ni...
Haridus kas kohustus või võimalus. Kindlasti võimalus, enamusele inimkonnast. Leidub neidki, kellele haridus on koletu kohustus. Neid, kes võtavad seda kui ränkrasket kivikoormat, leidub ju igas koolis. Haridus kui võimalus. Haridus kui vajadus. Vajadus teada rohkem. Vajadus teadmisi kasutada elu edendamiseks. Vajadus elu helgema külje leidmiseks. Seda elu helgemat külge hakkas paari aasta eest otsima üks meie asula noormees Mati, kes oli lõpetanud kutse-keskkooli. Püüdis küll leida tööd kodukandis. Mõneks ajaks jaguski tegemisi ühes ja teises kohas. Rahuldust siiski ei leidnud. Juhtus, et kohtus suvise puhkuse ajal endise koolivennaga, kes oli jõudnud olla tööl Norras. Kutsus ka Matit Norra. Otsus tuli kiiresti. Minna! Muidugi! Seal oli võimalus omandada uusi oskusi ja täiendada oma haridust. Mati oli oma kooliajal õppinud inglise keelt. Õnneks oskas tööandja samuti inglise keelt. Nii saig...
Mida väärtustan? Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Väärtustan vabadust ja olla iseseisev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Nendest kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele...
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
Proosaanalüüs Käesoleva proosaanalüüsi jaoks lugesin Anton Tsehhovi novelli "Rotschildi viiul". Tegemist on realistliku novelliga, mida võib ära tunda temaatika ja teksti ülesehituse järgi. Elu kujutatakse suhteliselt tõepäraselt ja lugu käsitleb inimeste argielu ning sotsiaalseid probleeme. Samuti on teose keskmeks peategelase hingeelu ning tema teod. Novellile omaselt on loos vaid üks põhitegelane ja lugu jutustatakse samuti vaid ühest vaatepunktist. Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov...
See on mõeldud inimesele keda ma väga armastan ja keda ma ei unusta iial. See lugu ei jõua küll temani iial kuid vähemalt on see lugu kuskil siin sügaval olemas.. sügaval minu südames. Nüüd jutustan ma Sulle oma loo... Ma tahtsin sulle rääkida paljust, kuid selleks oli liiga vähe aega. Meenus taas kõik hea, mis meil oli. Meenus see kui palju ma olen sinu pärast muretsenud, sinu pärast nutnud, sinu pärast naernud. Meenus see, kuidas me ütlesime üksteisele halbu sõnu ja pärast jälle ära leppisime ning lubasime et enam kunagi nii ei tee. Andsin lubaduse, kuid igakord kui ma jälle pahaseks sain, murdsin selle. Mäletan, kui ma Sind taga ajades kukkusin Ja Sa minu juurde tulid ja mu pingile aitasid. Ma kallistasin sind kõigest väest. Mäletan kuidas paar tundi pärast seda sa mu sülle istusid ja ütlesid kui Kallis inimene ma sulle olen. Ma olin maailma õnnelikum tüdruk. Kuigi ma teadsin, et see õnn ei kesta kaua, mis on olnud terve meie elu ...
Brief einer unbekannten Kiri tundmatult on Stefan Zweigi kirjutatud novell, mis kätkeb endas kuva armastuse lugu läbi naisterahva silmade. Lugu saab alguse sellega, et kirjanik, kes oli mõnda aega välismaal puhkusel olnud naaseb oma kodulinna Viini, kus ta avastab endale mõeldud kirja, millel puudub saatja aadress. Seda lugedes näeb ta enda ja tundmatu lugu läbi tema silmade. Mees saab teada, et naisterahvas oli temasse juba ammu armunud, kuigi ta oli vahepeal Viinist ära kolinud oli ta tagasi kolides siiski endiselt meest jälginud ja oodanud, millal meesterahvas teda ka tähele paneb. Tuleb välja, et mees oligi teda tähele pannud ja nad olid koos õhtustanud, mille lõppedes veetsid nad koos kirgliku öö. Selline asi kordus veel kahel korral ja siis pidi kirjanik kodulinnast lahkuma. Sellega ei olnud lugu veel läbi. Nimelt sündis kahe noore kirglikust seiklusest tütarlapsele laps. Selleks, et nad pojaga kahekesti ära elaks...
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata. Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia. Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, sellest saavad aru ainult targad kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma ming...
Perekond Perekond, kui mõiste, tähendab minu jaoks kokkuhoidvust. Sinna kuuluvad inimesed ei pea olema ilmtingimata sugulased, pereliige võib olla ka keegi, kelle juuresolekul end hästi tunned ja kellest väga lugu pead. Turvatunne, hoolivus ja armastus- need on minu jaoks perekonna kolm põhilist tähtsust. On tähtis, et just pere oleks see, kellelt saad tuge ja kaitset rasketel aegadel. Ilma nende tähtusteta oleks üpriski raske säilitada emotsionaalset stabiilsust, seejuures oleks veel üsna tühi tunne ka, sest just need kolm punkti täidavad hinges selle tühja koha. Vahet pole, kui suur perekond on, need tähtsused jäävad ikka ja alati samaks. Igal perekonnal on ka teatud ülesanded. Ühiskonna jaoks on perekonna ülesanneteks suurendada rahvaarvu ja kasvatada tublisid järglasi, kes oma tarkusega hoiavad kõike seda, mis juba saavutatud on, püsti ning arendavad edasi ka. Tulenevalt üksiki...
Jumala ja minu vahel on kõik läbi Arvustus Autor: Katarina Mazetti Raamat ,,Jumala ja minu vahel on kõik labi" anti välja aastal 1995 Stockholmis ning see raamat kuulub noorsookirjanduse alla. Rootsi keelest on eesti keelde on selle tõlkinud Vladimir Beekman aastal 2000. Eestikeelne teos on välja antud kirjastuse Avita poolt. Raamatus on väga hästi kirjeldatud noorte elu ja nendevahelist läbisaamist. Arutletakse noorte elu üle ning, et miks mõni asi on nii ja teine asi jälle teisiti. Katarina Mazetti on Rootsi kirjanik, kirjutab peale raamatute ka ajakirjadele artikleid. Ta sündis 29. aprillil 1944. aastal Stockholmis. Kirjaniku enimmüüdud raamat on 1988. aastal kirjutatud ,,Här kommer tjocka släkten!." Peategelase Linnea jutustuse kohaselt toimus tegevus aasta vältel. Sündmused toimusid koolis ja ka väljaspool seda. Tähtsamad tegela...
O.Wilde´i muinasjuttude võlu Lugesin Oscar Wilde'i muinasjuttude kogumit ,,Õnnelik Prints" ja pean ütlema, et mulle meeldisid väga Wilde'i muinasjutud. Tegelikult ei ole ma väga suur lugeja, kuid olude sunnil ma siiski lugesin ja ma julgen südamerahus öelda, et Oscar Wilde'i muinasjutud olid väärt lugemist. Enamus muinasjutte mis ma lugesin olid kurva lõpuga, kuid sisuliselt lausa meisterlikud. Mis mulle eriti silma jäi oli see, et paljudes muinasjuttudes sai surma just hea peategelane. Mis oli ka põhjus miks juba esimene muinasjutt ,,Õnnelik prints" tekitas kurva meeleolu, kuid tegi väga mõtlikuks. Nii suri näiteks ka isekas hiiglane, kes tegelikult polnud pooltki nii isekas, pääsuke ja ööbik, kes tegi kõike selleks, et keegi teine saaks õnnelik olla. Juba esimene muinasjutt meeldis mulle väga sellepoolest, et olgugi, et lugu oli kurva lõpuga, pani see sügavalt mõtlema meie ühiskonna peale, kus ühed nau...
Etendusest “Dekameron” Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline tõde satuvad meie eluteele ning kui ohtlikuks nad selle meile kujun...
annaabi.ee 
