Aga siis tuli üks vana naine, kes aitas mu püsti. Ta oli väga mureliku näoga. Ma tõusingi üles ja tänasin vanatädi. Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi? Mis sa arvad, miks ta mind aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin? Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt või mõtlesin ma selle välja? Kas sinuga on kunagi midagi sellist juhtunud? Või on mõne sinu tuttavaga midagi taolist juhtunud?
hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1
Kuid kui keskenduda kooliprobleemidele, siis võib arvata, et mured ja tülid tekivad kergesti, kuna on koos klassitäis eri tüüpi inimesi ja arvamusi. Teatud aja jooksul tekivad liidrid, kellest võetakse eeskuju ja kelle moodi tahetakse igal juhul olla ning samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega.
Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda. Algul paistis see Roosale siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis tagamõttega plaaniks osutuvat. Lõpuks jäi siiski laps Miia Mikaela Roosale ja kõik lahenes õnnelikult. Peategelaseks võib nimetada raamatus Mikaelit, kes on küll surnud, kuid kelle ümber jutustus kaudselt käib. Mikael oli lugemisvaegusega, kuid elurõõmus noor poiss. Koolis ei õppinud ta hästi erinevalt oma vennast, kes oli tarkus ise. Ta käis palju joomapidudel ja tarbis vahel tujutõstmiseks Rotilt (narkodiilerilt) saadud narkootikume. Nooruk mängis trumme bändis Desibel, koos sõprade Papa Tatsa ja Japega.
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka
Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber
Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta välja visatakse ning tema ajaloo õpetaja Spencer soovis temaga rääkida ning hüvasti jätta. Varsti otsustas Holden ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundub hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Pheobega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Minu jaoks on kogu see seiklemine ja valetamine võõras. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Ka seda hakkasin ma endaga võrdlema ja kui Caulfieldil tuleb see kõik loomulikult, siis mina just ei suuda häid valesid välja mõelda. Ja kui ausalt öelda, siis ma ei saagi aru, miks Holden niimoodi valetas ja seikles? Sest lõpus polnud tal ju raha, et hotelli minna ja öökohta tal ka polnud. Lihtsam oleks
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul
Kõik kommentaarid