Paulo Coelho "Alkeemik" (1)

See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata.
Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia.
Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad , sellest saavad aru ainult targad
kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.
Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu.
Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahte, sest sellel planeedil siin kehtib üks suur tõde: oled, kes oled, ja teed, mis sa teed-kui sa kõigest hingest midagi tahad , siis sellepärast, et see soov on sündinud Universumi hinges. Ja see on sinu maapealne ülesanne. Kogu aeg on meil võimalus teha seda, mida me igatseme. See, mida teised mõtlevad pagaritest ja karjustest, muutub inimese silmis tähtsamaks kui tema Oma Lugu.
Inimesed mõistavad oma olemasolu põhjust väga varakult, võibolla sellepärast nad annavadki nii ruttu alla.
Kui sa lubad midagi, mida veel pole, kaob sul soov seda saada.
Igaüks peab vähemalt korra elus valima selle vahel, mida ta on harjunud tegema, ja selle vahel, mida ta tahab teha.
Päevad on ühesugused siis, kui inimene ei märka kõike seda imepärast, mis tema elus juhtub siis, kui päike taevas oma ringkäiku teeb
õnne saladus on märgata kõiki imesid maailmas ja mitte kunagi unustada kahte õlitilka lusikas.
Kui jumal juba lambaid nii hästi juhatab, teeb ta seda ka inimestega.
M olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena, nagu see on.
Kui õnn meie poolel on, tuleb olukorda ära kasutada ja teha niipalju kui võimalik, et teda aidata, nii, nagu meid aitab.
Ilmselt on maailmas veel asju, mida labad mulle ei õpeta, ,sest nemad otsivad ainult süüa ja juua. Ja võibolla nad ei õpetanudki mind-mina õppisin neilt .
Maktub – nii on kirjas(araabia)
"Ma võin karjuseks hakata ükskõik millal," mõtles poiss. "Ma olen õppinud ära lammaste karjatamise ega unusta seda tööd kunagi. Aga võimalus minna Egiptuse püramiidide juurde mul võib-olla enam ei tulegi.
Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte võimsasse voolu, mis kannab inimese sinna, millest ta otsustamise hetkel ei osanud unistadagi.
Mida lähemale oma unistustele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks
me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa . Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et meie elulugu ja maailma lugu on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt
kuna tagasiteed ei ole, jääb meil üle mõelda ainult sellele, kuidas kõige paremini edasi minna.
Igaüks õpib omamoodi. Mina ei õpi tema moodi ja tema ei õpi minu moodi. Aga me mõlemad otsime Oma Lugu ja sellepärast ma austan teda
sõjamehed tapavad sellepärast, et see kuulub inimsoo juurde
inimesed elavad oma tuleviku nimel
olevikku tähele pannes võite seda paremaks muuta
mitte kunagi ei tohi ennast lõdvaks lasta, isegi mitte siis kui oled jõudnud nii kaugele
see mis inimese suust sisse läheb, see ei ole halb. Halb on see, mis sealt välja tuleb(alkeemik)
kunagi ei takista armastust inimesel Oma Loo otsimist, kui nii peaks juhtuma, siis sellepärast, et see ei olnud tõeline armastus
armastus ei vaja põhjusi. Armastatakse sellepärast, et armastatakse
reetmine on hoop, mida ei osata oodata.
Inimesed kardavad oma suurimaid unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et need pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani.
Hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise
õnne võib leida ka liivaterast, sest liivatera on hetk Loomisest ja Universumil kulus selleks miljoneid aastaid.
Igal inimesel siin maapeal on varandus , mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Südamed räägivad sellest lastele, hiljem lastakse sellel minna, igaüks oma saatuse poole.
Inimeste jaoks on maailm õudne- ja sellepärast maailm muutubki õudseks.
Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad .
Öö kõige pimedam hetk saabub vahetult enne päikesetõusu
meie ees on kõige suuremad aarded ja me ei saa sellest aru, sest inimesed ei usu aaretesse
silmades on hinge jõud
selle asemel, et olla arengu sümboliks, on kuld muutunud sõdade põhjuseks
see, kes häirib teiste lugu ei leia enda oma kunagi
ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees.
Kui me püüame olla paremad, kui oleme, siis muutub paremaks kõik, mis meie ümber on.
Mitte kunagi ei tohi öelda, et midagi on liiga palju, sest muidu võib Elu seda kuulda ning järgmine kord vähem anda.
Kõik, mis on juhtunud üks kord, ei juhtu enam kunagi. Aga kõik, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolm korda.
Iga inimene, ükskõik mida ta siin maa peal teeb, mängib maailma Ajaloos pearolli ja tavaliselt ta seda ei tea.