sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme
koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa roll perekonnas kõige tähtsam. Paljusid, kui mitte kõiki asju tehti nii nagu isa seda ütles ja tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda. Varasem elu ühiskonnas oli selgem ja kindlaks määratum. Elul oli selge suund ja piirjooned. Väärtuste maailm tugines paljuski kodule, usule ja isamaale. (Myllärniemi, J. 2010)
juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused
diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena. Peegli valimine on oluline toimetulekuviis
Kohanemine on järk-järguline protsess. Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus. Lastepsühholoog Ave Orgulas MTÜ Bullerbi http://www.perekool.ee/index.php?id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud
mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist. Nii tekib positiivne tagasiside
Kõik kommentaarid