ees järsud muutused, väidab värske uuring. nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad. Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik
servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis
(NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem- soolsus suureneb! Millest sõltub merevee soolsus?
· Soojenemine süvendab allergiaid · Troopiliste viiruste levik (malaaria, · kollatõbi) Majanduslik langus (põllumaa · vähenemine) TAGAJÄRJED EESTIS! Põhiline temperatuuritõus leiab · aset talvel või varakevadel, mitte suvel. · Lüheneb või kaob hoopis lumekate. Suureneb talviste tormide ja · udude sagedus. Seoses veetaseme tõusuga · ujutakse osa maismaa-alasid üle. Osad liigid võivad välja surra. · SUUREMAD TAGAJÄRJED! Arktika merejää sulab (umbes · kümne aasta pärast). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes · 300 aasta pärast). Lääne-Antarktika liustikud kaovad · (umbes 300 aastat). · Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aasta pärast). · India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta pärast). Amazonase ürgmetsad kärbuvad · (umbes 50 aasta pärast). Põhjapoolkera metsad kärbuvad · (umbes 50 aastata pärast). KASUTATUD KIRJANDUS!
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania Francisco Jose de Goya (1746-1828) · Realistlikud portreed kuningakoja liikmetest o ,,Hispaania kuninganna Maria Luisa" · Värvikaid tüüpe rahva hulgast o ,,Karnevalistseen" · Vabadusvõitlust o ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3.mail 1808."
suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija * Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides) Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad.
• geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik)
Paiknemine ja kliima Arktika, mis asub põhjapooluse ümbruses hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete suurte ja väikeste saartega, samuti kitsas riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikul. Arktika piirkonda ulatuvad kaheksa riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon. Arktika pindala on üle 25 miljoni km², millest suurema osa moodustavad Põhja- Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning
. õlimaal "Ületõusnute mahalaskmine", graafiliste lehtede sari"Sõjakoledused" 8) MKes oli isikupäraseim saksa romantiline maalikunstnik ? CASPAR DAVID FRIEDRICH 9) Mida ta tavaliselt maalis ? Milliste motiivide abil muutis ta oma teoste sõnumi eriti tähendusrikkaks? Maasitiku pilte. Motiivid: krutsifiks metsiku mäe tipul veretavate valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel, ülevad kõrgmäestikud või merejää kuhjumised. 31.. 3)Mida tähedab salongikunst? suurtes saaalides korraldati kusntinäitusi, hinnati tõelisi kunstnikke 4) millega vastandas end romantiline maalikunst?
Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel
Kuid on väga tõenäoline, et see on isegi kahjulikumad kui elupaikade hävitamine, reostus ja üle koristamata. Muudatused võivad mõjutada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide eri viisidel kogu Euroopas. Arktikas, kõrgemad temperatuurid on juba kaasa toonud suuremat sorti taimede Arktika järvede ja uusi nisse, võib jätkuvalt avada, sest igikeltsa sulad, liustike taandumine ja temperatuur soe. Kuid on ka ilmselt jääda saamata mõned emakeelena Arctic taimed ja merejää tingimused muutuvad, mereimetajate satuvad nõrk. Jääkarud, näiteks jääb ilma merejää kust hunt. Mägipiirkonnad on tõenäoliselt mõjutavad dramaatiliselt. Üks uuring näitab, et ühe kraadi soojenemine Alpides toob kaasa kaotus 40 protsenti kohalikke taimi ja et viie- kraadine soojenemine tooks 97 protsenti kadu. Mereökosüsteemidele kannatab kompleks muutub temperatuur tõuseb. Merevee taseme tõus on vallutada
tumedustega mängimine paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst paraadportree - portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. SAKSAMAA rahvuslik * Caspar David Friedrich - Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed Katoliku kirik ordu Eestlastel puudus maakondade vahel korralik koostöö Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus ...
1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus. Eestlaste kaotuse põhjused: 1) Eestisse tehti lühikese perioodi vältel hulganisti sõjaretki, millest pooltele suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid hea
Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavalisel...
kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust
oli saarlaste röövretke eest, mis oli aastal 1203. Taanlased maabusid Saaremaale, kuhu nad ehitasid linnuse, kuid olid mõneaja pärast sunnitud selle hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud 1218.a Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema.
· Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik
Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tugev ( lage,avatud maastik). Võib näha ka maalilisi virmalisi. Polaaröö ja polaarpäev. Vesi tahkel kujul ( jää,lumi). Merejää paksusega 24 m põhjajäämerel. Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula paljude aastatuhandete vältel ning sademete lisandudes muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis
*Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam seotud Maa kliima evolutsioonidega (jääajad jäävaheajad) Regionaalsed - ajutine kõrge veetase, merejää tegevus. *Sellistes tingimustes kasvab ka tormilaine kõrgus ja energia mitmekordseks. *Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal. *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi.
· Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. · Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas) · sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) · jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9% Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud. Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur)
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on
on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1. Kanada asend maailmas. Joonis 2. Kanada asend Põhja-Ameerika mandril. 1.1. Kanadat mõjutanud loodusõnnetused. Organisatsiooni Public Safety in Canada andmetel on viimase 150 aasta jooksul Kanadat mõjutanud loodusõnnetusteks lumetormid, maavärinad ja tsunaamid, üleujutused, rahe, igikelts, merejää ja udu (takistab kalastamist ja navigatsiooni veekogudel), maalihked ja laviinid,tornaadod ja vulkaanid. 1. 2. Rahvastiku üldiseloomustus Kanada rahvaarv 2009 aasta seisuga on 33 487 208. Suurima osakaaluga on briti päritoluga rahval (28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika indiaanlased (2%), segunenud rahvusi (26%) ja teisi, peamiselt Aasiast, Aafrikast ja Araabiast
kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX [öz`een dölakroaa]
jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade
Viimased on akumulatiivsete rannavormide lähtematerjaliks 4. Tuule tegevus-Oluline just lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale avaldub üldiselt rannikuosal, milline jääb kõrgemale kõrgemast veeseisust. Rannajoone lähedaselt taimestikuga veel kattumata alalt haaratakse tugevate tuultega kaasa setteosakesi ning kuhjatakse neid takistuste taha Selleks võivad olla kas taimed kaugemal rannajoonest v. lainetuse poolt kuhjatud pinnavormid. 5. Merejää -Meie alal omab väga olulist rolli randade morfoloogia kujundamisel. Siin saab eraldada otsese jää tegevuse, kus siis lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale. Ka vastupidi jää võib lõhkuda juba kujunenud pinnavorme (rannavalle, luiteid). Jää võib kuhjata suure läbimõõduga kive rannajoone lähedale. Need omakorda võivad aga hiljem soodustada rannasetete v. eoolsete setete kuhjumist. Aga merejääl on ka randasid kaitsev funktsioon
Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks
Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga
esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2). Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Pilt 2 Caspar David Friedrich ,,Kahekesi kuud vaatamas" (http://www.nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg) Maailil ,,Rändur mereudu kohal" näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega
geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus Lained tekivad: tuule maavärina või vulkaanipurske, tõusu-mõõna laevade liikumise tagajärjel Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse
tööstusrevolutsiooniga, mille tagajärjeks olid suurenenud kasvuhoonegaaside heitekogused. Seda tõestab fakt, et alates sellest ajast on täheldatud CO 2, CH4 ja N2O sisalduse kasvu atmosfääris vastavalt 31%, 151% ja 17%. Nii suured ksvuhoonegaaside sisalduse kasvamised on tõenäoliselt mõjutanud kogu planeedi kliimat. Viimase sajandi jooksul on maailmamere tase tõusnud 17 cm, keskmine vee temperatuur maailmameres on tõusnud peaaegu 0,2 °C, Arktika merejää ja liustikud on taandunud ja on toimunud ookeanide hapestumise kasv 30% võrra alates tööstusrevolutsioonist. (R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, 2012) Eelmainitud fakte kinnitab ka atmosfäärikeemik James Lovelock, kes kaljukindlat väitab oma raamatus ,,Gaia kättemaks", et inimtegevusel on kliima muutumises suur roll mängida. Ta on öelnud isegi, et: "Kliimamuutused toimuvad juba niivõrd kiiresti, et meid
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
13 Valdavalt rändavad vaalad praegugi aasta läbi soojade troopiliste ja külmade arktiliste vete vahel, sest sigimiseks ei ole neil enam kuiva maad enam tarvis. Seevastu hüljeste enamik on püsivalt kolinud aladele, kus talviti külmuv meri kõlbab kõvaks aluseks, kuhu sünnitada pojad. Paljud hülgeliigid veedavad elu, katsumata kordagi kivi, sest merejää on oma ääretu ulatusega hea pelgupaik maismaakiskjate eest ning igal aastal uuesti tekkiva külma alusena vaba paljudest pinnases peituvatest haigusetekitajatest. Seetõttu on mõistetav, et enamik tänapäeva pärishülgeid (Phocidae) elab suurte laiuskraadide külmuvates meredes. Küll pole sinna ilmselt kunagi jõudnud nende ürgseim vorm munkhülged, kes asustavad Vahemere koopaid ja Vaikse ookeani palmisaari.
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: ...
tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Kokkuvõtteks Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on
viimase 40 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 2 kraadi. Samas Gröönimaa lääneosa ja Baffini lahe piirkond pigem jahenevad. Muutused on piirkonniti ja sesooniti erinevad. Suuremad on just talvetemperatuuride tõusud. Stabiilsemad on rannikuäärsed piirkonnad tänu ookeanile. Tugev mõju piirkonna kliimale on arktilisel ostsillatsioonil, mis 1990. aastatel oli eriti kõrge. AO indeksi muutused AO ja NAO kõrge indeksi korral tungib Atlandi soe vesi sügavale Arktika basseini. Arktilise merejää pindala väheneb igal aastal maist septembrini. Antarktika Lõunapoolkeral on temperatuur langenud umbes 0,2° C iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Samas on pidevalt soojenenud Lääne-Antarktika. Sealsed liustikud on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste
Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. "Fregatt "Temeraire'i" viimane teekond"; "Matused merel"; "Lumetorm" CASPAR DAVID FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest
4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad, kes toituvad peamiselt merejääl elavatest hüljestest. Mida kauem on meri kaetud jääga, seda paremad on jääkarude toitumisvõimalused. Teadlased on kogunud andmeid jääkarude populatsioonide arvukuse kohtaja mõõtnud satelliidipiltidelt Arktika merejää pindala. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Arktika merejää pindala. Selgitus: Allikas http://www.ijis.iarc.uaf.edu/en/home/seaice_extent.htm 4.4. Kuidas on muutunud Arktika merejää pindala viimase 30 aasta jooksul? Pindala järjest väheneb 4.5. Millal mõõdeti jää kõige väiksem pindala? Kõige väiksem on 2012 aastal 4.6. Kirjuta üks jääkarude populatsioonide muutumisega seotud loodusteaduslik
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
pinnamoest, muld- ja taimkattest. · Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära. · Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud. · Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas. Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel. · Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad. · Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb. · Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus, loodusvarade ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
-1- kataklüsmilisi tagajärgi. Nende sekka kuuluvad arktilise jää või Gröönimaa jääkihi prognoositust nobedam sulamine, igikeltsa kiirenev sulamine, India monsuuni lakkamine, Amazonase vihmametsade hukk ja Euroopasse sooja ilma tuua aitavate merehoovuste peatumine. Kõige tõenäolisem neist võimendavatest mõjudest asub Arktikas, kus maailma soojenemine on toimunud kiiremini kui mujal maailmas. Kuna erevalge merejää peegeldab tagasi enamiku päikesekiirtest, jahutades nii planeeti. Kuid sulav jää jätab paljaks tumedama mere, millesse imendub rohkem soojust, mis põhjustab jää sulamist, paljastades nii veelgi suurema veepinna soojenemisspiraal, mis hakkab kiiresti toimima iseenesest. NASA raport näib seda tagasisideahelat kinnitavat. Selgem kinnitus avaldati USA ajakirja Science augustinumbris ilmunud uuringus, mille järgi on
Eesti kliimat, ehkki asume Atlandi ookeanist üsna kaugel. Suur ookeanikonveier kannab Golfi hoovuses soojemat vett kõrgematele laiuskraadidele, kus jahtudes soojendab see atmosfääri enda kohal. Seejärel muutub vesi külmemaks, soolasemaks ja raskemaks ning vajub ookeani põhja, kus liigub tagasi lõuna poole. See Islandi kandis paiknev ,,ookeaniradiaator" hoiab ka Eesti kliima maheda ning merelisena. Arktika mandri- ja merejää mage sulamisvesi võib seda süsteemi tugevalt häirida või hoopis ümber pöörata, muutes Põhja-Euroopa ja Eesti kliima külmemaks, ekvatoriaalses vööndis aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi. Iga kuues inimene planeedil kannatab puhta joogivee puuduses, aastas sureb sellest tingitud nakkushaigustesse keskmiselt 330 000 inimest, enamus nendest Aafrika arenguriikides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
