Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadme...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Enesekontrollitest " Anamnees ja infektsioonid" Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Vali üks või enam: a. Diagnoosi täpsustamiseks b. Asjakohaste analüüside määramiseks c. Õigete uurimisvõtete valimiseks d. Raseduse selgitamiseks/välistamiseks Tagasiside Õige vastus on: Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks. Küsimus 2 Küsimuse tekst Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Vali üks: a. Patsiendist tervikpildi saamiseks b. Erinevate haigusseisundite avastamiseks c. Õendusplaani koostamiseks Tagasiside Õige vastus on: Patsiendist tervikpildi saamiseks. Küsimus 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 4 Vaginaalset läbivaatust ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande n...
Kunstiteose retsensioon 1. Teose autor: Tõnu Smidt Teose nimi: „MORNID MEHED“ Kasutatud tehnika/materjal: graniit 2. Esmane reaktsioon: üsna tuim, sest tegemist on tavalise kiviga. Kõige enam haaras huvi tähelepanu kivi kuju, mis meenutab sünget ning tumedat meeleolu ja samuti ka kivi värvid, mis on üsna neutraalsed ning looduslikud. 3. Minu arvates ei sisalda teos mitte mingisugust lugu. 4. Teos paneb mind mõtlema sellele, et kivid on ikkagi väga tähtis osa meie elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioo...
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Üla...
Geenitehnoloogia meetodid Geenitehnoloogia: Seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia saavutusi rakendatakse: Põllumajanduses Toiduainete tootmises Inimeste mitmete omaduste muutmises Loomade mitmete omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Transgeensed organismid Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Transgeensed mikroorganismid Transgeensed loomad Transgeensed taimed Tehnogeneetiliselt muundatud organismid Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele. Ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Näiteks: sebrakalad Transgeensed mikroorganismid Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNAvõi RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes "Postimees" Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine ajalehe ,,Postimees" väljaandmisest ja selle töötajatest. Töö sisaldab: · Mis on ...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pi...
SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad ...
Järvamaa KHK Margus Indres Vulkaani referaat Fuji Referaat Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Fuji............................................................................................................................................3 Kihtvulkaan...............................................................................................................................4 Kihtvulkaani ehitus..................................................................................................................5 Pildid Fujist...............................................................................................................................6 Kokkuvõte..............
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Luminestsents Luminestsents ehk külm heledus ld tähendab lumen valgus. Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, r...
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http...
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suu...
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antu...
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt....
Järvamaa kutsehariduskeskus Geograafia Vulkaan Etna Juhendaja: Reet Meerits Gerda Eesmäe KM22 Särevere 2010 Etna vulkaan Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide jä...
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2...
Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks 3 Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Patsiendist tervikpildi saamiseks 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Õige vastus on 'tõene'. 3 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: : Sünnitusabi anamneesi, Patsiendi vanust, Suguleu anamneesi 3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3 Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia di...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood Retsensioon Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Saaga. Islandi kunsti lood. Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole ...
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab l...
Grafeeni rakendused Mis on grafeen? Grafeenis on sarnaselt grafiidiga süsinikuaatomid kuusnurkses konfiguratsioonis. Erinevalt grafiidist on süsinikuaatomid ühe molekuli paksuses kihis 2010 aasta Nobeli preemia füüsikas said grafeeni uurimise eest Andre Geim ja Konstantin Novoselov. Omadusi 1 ruutmeeter grafeeni kaalub 0.77milligrammi Süsinikusideme pikkus on 0.142 nanomeetrit. 300 korda tugevam kui sama paksusega terasleht. Grafeeni saab venitada 20 % Grafeeni ja grafeenoksiidi võimalikud rakendused Kuna grafeen on suhteliselt uus materjal (avastatud 2004), on otseseid kasutusvõimalusi vähe. Grafeeni uuringud saavad palju toetusi erinevatelt valitsustelt Grafeeniga seoses on registreeritud üle 10 000 patendi. Palju rakendusi on raske igapäevaellu rakendada. Grafeeni on raske toota (aga sellest saadakse kergelt üle) Prinditav elektrit juhtiv tint. Esimene grafeeni rakendusi kasutav toode turul. Seda toodab firma nime...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ...................................................................................................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ........................................................................................................
,, Tänapäeva tippspordi probleemi: Majanduse mõju spordile" Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Sport ja ühiskond Tartu Ülikool Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus 2 1. Sport ja reklaam 3 2. Kohtunike äraostmine 5 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal 8 2 Sissejuhatus Sport on ühiskonna osa , mida keskkond milles ta eksisteerib mõjutab. Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport...
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koost...
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koost...
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu eri...
Riisikad Evelyn Landing 2016 Sissejuhatus • Riisika perekonna sihipärane teaduslik uurimine algas teiste Eesti lehikseente kõrval möödunud sajandi 30.aastatel Nikolai Witkowski ja Tõnis Leisneri mükoloogiaalase tegevusega. • Eestis esineb kindla määranguga 60 liiki riisikaid • Ning on veel 22 liiki mis võivad meie seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja ...
Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi, EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. GM organismide loomise võimalused. 1)Organismi siirdatakse mõne võõra l...
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas...
Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia ...
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
8.A klass Paranähtused Referaat Sisuko rd Sisukord........................................................................................................................................ ...........2Sissejuhatus...................................................................................................................... .......................31.Paranähtuste jaotus..............................................................................................................................4 2.Kummitused............................................................................................................................... ..........63.UFOd.............................................................................................................................. ...........
annaabi.ee 
