Planeet Pluuto iseloomustus (1)

Pluuto
Koostas: Ats Nõlvak
Pluuto
· Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme
kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.
· Alates avastamisest kuni 2006. aastani
nimetati teda planeediks ning loeti
Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks.
24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline
Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto
ümber kääbusplaneediks.
Nime lugu
· Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi.
Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal
Hades, Zeusi vend.
Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale
esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney.
Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime
sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub
pidev pimedus.
Pluuto suurus ja kaugus
·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal
Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist
Päikesesüsteemi
seitsmele päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi
kuule ­ Kuule, Iole, suure elliptilisuse tõttu
Europale, Ganymedesele, võib Pluuto asuda ka
Kallistole, Titanusele ja Päikesele lähemal kui
Neptuun).
Tritonile.
Avastamise lugu
· Pluuto avastas 18. Veebruaril 1930 USA
amatöörastronoom Clyde Tombaugh.
· Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani
liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi
olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti
aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda
väiksem.
Uurimine
· Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam.
Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab
eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid
vorme.
19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele
NASA kosmosesond New Horizons, mis
jõuab sinna aastal 2015.
Kaaslased
· 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis
tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha
keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud
kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto
läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu
Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt
1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni
mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud.
· 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i
Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut
kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P
1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile
omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra
Orbiit
· Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus
Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele
kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole
Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999.
Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma
telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto
pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
· 21. Jaanuaril 1979 läks Neptuun Pluutost
kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal
248 aastat kestval tiirul ümber Päikese, ennast
umbes 20 aastaks Neptuunile lähemale.
Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid
on erinevates tasandites. 11.veebruaril 1999 tuli
Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto.
Koostis
· Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja
-210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis
on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab
70% kivi ning 30% jää mikstuurile.
Heledamad alad on arvatavasti kaetud
lämmastiku jääga, millele on lisatud
metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi.
Tumedamate alade koostis on seni
teadmata.
Atmosfäär
· Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri
olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on
sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud.
Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus,
aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis
Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul
on rõhk siiski kahekordistunud.
· Üks seletus sellele on, et Pluuto pinda
kattev jää, mis võib olla tumenenud ja
püüab seetõttu endisest rohkem
päikesevalgust. Lõplikult on praegu
võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada.
Pilt:
Kasutatud materjal
· http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto
Lõpp!