Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Maarja Magdaleena Airi Aston 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pärit Magdalast Nime päritolu Tähelepanuväärseim naiste seast Gregorius Suure avaldatud arvamus, mis muutus rahvajaoks faktiks *MaarjaMagdaleena Luuka Evangeeliumis öeldu Pühendunud toetus jeesuse vastu Salvitooja naine Sainte Baume koobas Suri 72 aastaselt Tunnusteks: Pikad juuksed ja salvinõu Kosmeetikud ja juuksurid on tema kaitse all *Maarja kui pühak Kunstnikud kalliskividega ehitud ning kaunites rõivastes Atribuudid : kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed, salvipurk *Kujutamine kunstis * ...
Maarja oli Jeesuse haual kurvastanud ja inglitele mehe lahkumise raskust kurtnud, mille saatel siis Jeesus end temale ilmutas ja palus tal oma poegadele edastada järgneva sõnumi: "Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde." Maarja Magdaleenat mälestatakse alates 8. saj madlipäevaga (22. Juuli). Keskajal muutus ta populaarseks ülikoolides, eriti Oxfordis ja Cambridges. Inglismaal pühitseti talle 187 vana kirikut, Eesti Ridala, Kärdla, Koeru ja Maarja-Magdaleena kirik. Sel päeval süütavad inimesed tema mälestuseks küünla. Maarja Magdaleena atribuudid olid kahetsuspisarad, krutsifiks (sümboliseerib Maarja ja Jeesuse vahelist suhet), pealuu (surma ja kaduvuse sümbol), peegel (märgib Maarja Magdaleena valgustatust, avameelsust. Arvatakse, et inimese peegelduses sisaldub osake tema elujõudu või "kaksikhinge". Peeglit on peetud inimese hingeseisundi - kirkuse või
La Madeleine Pariisis Kongordi väljaku äärest alla pöörduva Üürojoa alguses, kaugemas otsas laiab vägev kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802 enda valdusesse praeguse Juutide sünagoogi ja pühitses selle Maarja magdaleena. 1849 aastal 17. oktoobril surid maailma kuulus Poola helilooja ja peanist Frederik Sampäär, Frederik tahtis, et Maarja magdaleen...
1. JEESUSE EMA MAARJA JA EMAPOOLNE VANAEMA ANNA Otseses tõlkes oleks itaaliakeelne sõna MADONNA eesti keeles `mu emand', mis oligi endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompo...
Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlus...
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. ● Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro ...
.................................................20 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS ..........................................................................21 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) .................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas.
Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: " Issand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles "Rabuni", see tähendab "Õpetaja". Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa ning oma Jumala ja Teie Jumala juurde. Maarja-Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle." Seega on Maarja Magdaleena esimene inimene, kes ristisurma surnud Lunastajat taas elavana nägi. Sellega on ka seletatav Maarja Magdaleena tähtsus kogu kristliku maailma usundiloos: talle on pühendatud väga palju kirikuid ning tohutu hulk kunstiteoseid, mille pealkirjaks on "Noli me tangere", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. Meenutame vaid, et väga tihti
miks sa nutad? Keda sa otsid?" Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: " Issand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära." Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles "Rabuni", see tähendab "Õpetaja". Jeesus ütles talle: "Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile, et ma lähen üles oma Isa ning oma Jumala ja Teie Jumala juurde. Maarja-Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: "Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle." Seega on Maarja Magdaleena esimene inimene, kes ristisurma surnud Lunastajat taas elavana nägi. Sellega on ka seletatav Maarja Magdaleena tähtsus kogu kristliku maailma usundiloos: talle on pühendatud väga palju kirikuid ning tohutu hulk kunstiteoseid, mille pealkirjaks on "Noli me tangere", "Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms
Saksa renessansskunst · Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad: KRISTUSE KANNATUSLUGU MAARJA ELU O "RÜÜTEL, SURM JA KURAT" O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA"...
,,Da Vinci kood" Dan Brown Sisukokkuvõte Sisu tänapäevane osa hõlmab 24 tunni jooksul toimuvaid sündmusi, peamiselt Pariisis, Londonis ja Sotimaal. Harvardi Ülikooli professor Robert Langdon ja Sophie Neveu (koodide salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust. Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks "tõde", et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma. Selle salateadmise kohaselt oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal temast rase ja Prantsusmaal on tänaseni säilinud nende järeltulijatest alguse saanud kuninglik suguvõsa. Reaalse karika või peekri asemel oli "Püha Graal" Maarja Magdaleena ise "an...
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis o...
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel...
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tu...
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst ...
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa ...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
"Püha õhtusöömaaeg" Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" umbes 1494-1498. aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik. Ebaharilik on "Püha õhtusöömaajal" juba seegi,et Leonardo da Vinci ei maalinud märjale krohvile harilikus fres...
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv...
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vai...
või tagastatakse endistele omanikele (rootslastele) ning 7% on Eesti kodanike valduses. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maasti...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi.
Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine ...
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistek...
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal ...
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken. Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhihari...
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
Prantsuse barokiajastu kujutav kunst Prantsusmaast kujuneb Lääne-Euroopa kõige tugevam riik. Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri ...
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga ...
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...
annaabi.ee 
