K. Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas, Horisont, 3, 2003 [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html](18.12.12) P.Nema, S. Nema, P. Roy, An overview of global climate changing in current scenario and mitigation action, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 4, 2329-2336, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S1364032112000457] (17.12.12) R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, A review of climate change, mitigation and adaptation, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 1, 878897, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S136403211100459X] (1.12.12) Siim Veski, Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist, Eesti Loodus, 2005, [http://www.gi.ee/~veski/11180.pdf](22.10.2012) 10 Thomas J. Crowley, 2000, ,,Causes of Climate Change Over the Past 1000 Years", [http://www.sciencemag.org/content/289/5477/270
sapiens`i areng selleks, kes ta praegu on. Halvemaks, s.t külmemaks kui praegu, läks umbes 550 tuhande aasta eest, mil ookeani tase alanes esmakordselt nüüdisaegsest madalamaks. Märkigem, et sellist asja ei olnud juhtunud ligi 250 miljoni aasta jooksul. Heitlik PõhjaAtlandi keskküte Ajaloos peetakse lähiminevikuks viimaseid paarikolme aastakümmet. Maakera pikast eluloost võiksime sinna arvata viimased kümned ja sajad tuhanded aastad. Meie ümbruses on nende jooksul pidevalt vaheldunud jää pealetungid jää taandumistega ja praegune kõrguste skaala alusnivoo ookeani tase kõikunud paarisaja meetri ulatuses. Hädaldamine viimase saja aasta paarikümnesentimeetrise veetõusu pärast näib sellel taustal lausa kohatuna. Ent sajad miljonid inimesed elavad mere ääres ja nende elamistolemist mõjutavad isegi sentimeetrid.
Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood. Ka jõed voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Maapinna kerkimine Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (Keila-Joa, Treppoja, Jägala juga)Põhja-Eestis. Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa liitumist ning ühinemist mandriga. Praegustest saartest
Euroopa kohal kasvab troposfääri osoonisisaldus 1.5 % võrra aastas. Osoon tekib enamasti suvel, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel. Eelduseks on atmosfääris olevad NOx-d ja metaanivabad lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), mis mõlemad pärinevad transpordivahendite heitgaasidest. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992. a. sõmiti Rio de Janeiros maailma keskkonnaekspertide ja -ministrite tippkohtumisel rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe (UN Framework Convention on Climate Change, lühend UNFCCC). Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate KHGde kontsentratsioon sellisele tasemele, mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Ehkki algupärane UNFCCC ei pannud riikidele mingeid kindlaid KHG emissioonide piirväärtusi, siis selle täiendavad osad protokollid seadsid ratifitseerinud riikidele kindlad nõudmised. Nendest tuntuim on 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokoll. ÜRO kliimamuutuste
Uurimistöö ülessannete teostamisel seadis autor endale järgmised ülesanded: · iseloomustada Eesti kliimat · kirjeldada kliimat erinevates Eesti piirkondades · kirjeldada Eesti kliima muutumist põhjustavaid tegureid · uurida, mida toob endaga kaasa kliima muutumine · uurida, kuidas kohaneda kliima muutumisega · välja selgitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste huvi Eesti kliima kohta, teadmisi kliimat mõjutavatest teguritest ja rahulolu kliimaga Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on ülevaade Eesti kliimast ja selle muutumisest kirjanduses ja internetis leiduva materjali põhjal. Teises osas on uurimus, mis viidi läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Kolmandas osas on arutelu ja järeldused. Uurimistöö meetodid: Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (KeilaJo
troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad peamiselt parasvöötme kontinentide sees, nad on kõrvaldatud ookeanide mõõdukast mõjust ning seega kliima kogeb sesoonse temperatuuri suuri muutusi. Siiski selle kliimavöötme perifeerias, 1 W. Köppen, Die Klimate der Erde 4 mis piirneb merega, suve temperatuurid on veidi madalamad ja talve temperatuurid on pisut kõrgemad kui esinevad kliimavöötme sisemuses
.....................................................................2 2. Keskkonnamuutused .......................................................................................................3 3. Põhjused..........................................................................................................................5 4. Hiljutised uuringud..........................................................................................................6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga ...........................................................................7 6. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 7. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 1 1. Sissejuhatus Paleotseeni-Eotseeni piir (~ 55
temperatuuri tõus. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu.
tulevikus LõunaSoomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana. Mis siis Eestist rääkida ! Hüvasti suusad. · Mitmed väärtuslikud rannikualad võidaks ujutatada üle(Pärnu!). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda · Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 19902010
ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana. Mis siis Eestist rääkida ! Hüvasti suusad. Mitmed väärtuslikud rannikualad võidaks ujutatada üle(Pärnu!). Juba praegu on koostatud salajased(et mitte mõjutada kinnisvaraturge ja külvata paanikat) kaardid alades, mis võivad vee alla jääda Eestit võivad seoses soojema kliimaga ohustada mitmed siiani tundmatud taudid, Samas võib oskuslik tegutsemine näiteks põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010.
Seevastu subtroopikas ja preeriates hakkab põllumajandustoodang langema ning need alad kõrbestuvad. USA teraviljatoodang võib seetõttu langeda 40 kuni 50 protsenti. Lõuna-Euroopa aga võib jääda mageda vee janusse. “Kas pole mitte globaalne soojenemine üks neist vähestest šanssidest, mida ajaloo voli Venemaale pakub?‿ küsib Vene futurist. SAMAL AJAL kui maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb, jahenevad atmosfääri kõrgemad kihid. Atmosfäär tõmbub kokku, ohustades nõnda ka sidesatelliitide tööd. Maad ümbritsev gaasikiht ulatub tinglikult öeldes 200 km kõrgusele. Seal on õhurõhk miljard korda pisem kui maapinnal. Meid kaitsva atmosfääri paksus on tühine, võrreldes meie kaugusega Maa keskpunktist ning väheneb veelgi. Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses
Samamoodi meie karjakasvatuse maht ei ole võrreldav muu
maailmaga, sest meie tarbimine on väga väike meie rahvaarvu tõttu. Tulevik näib siiski tume,
sest maailma populatsioon aina kasvab ja sellega ka nõudlus liha järgi. Aastaks 2050
prognoositakse kasvuhoonete gaasi 80% kasvu, mis kõik ületab piiri kust tagasi teed enam
pole kliimasoojenemise osas.10 See tähendab, et on viimane aeg tegutseda, et oleks veidigi
lootust päästa uppuvat laeva.
8 "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis", Intergovernmental panel on climate
change",
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt.
Kasvuhooned on tavaliselt kaetud klaasiga. Klaas laseb päikesekiirgust sisse, soojuskiirgus aga välja ei pääse, sest klaas neelab soojuskiirgust, mis on pikema lainepikkusega kui päikesekiirgus. Vähem räägitakse sellest, et kasvuhooneefekt ei ole seotud ainult kiirgusega, vaid kasvuhoones on soojem veel seetõttu, et seal puudub tuule ja õhukeeriste jahutav mõju. Samuti toimivad elamute aknad, tänu millele on köetud korterites ja elamutes soe. Kujutagem ette, et atmosfäär on kui hiigelkasvuhoone, mis laseb enamiku päikesekiirgusest maapinnale. Aluspinnas tekkinud soojuskiirgusest pääseb vaid osa atmosfäärist välja. Atmosfäär toimib nagu taimede kasvuhoone. On aga veel pisikene, kuid oluline erinevus. Lainepikkuste vahemikus 715 mikromeetrit asub nn atmosfääri aken, mis laseb osa soojuskiirgust siiski maailmaruumi aken on nagu "praokil". Õnnetuseks aga
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS .
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad.......................................................................................
..18-19 Neogeen.............................................................................................................19 Kvaternaar.................................................................................................... 20-21 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................22 Maa Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi seega loetakse Maa vanuseks umbes 4,55 miljardit aastat (4.5672 ± 0.0006). Esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT
mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib
Kuigi upwelling’ute piirkonnad hõivavad ainult umbes 0,1% maailmamerest, avaldavad nad tohutu mõju ookeani ja ranniku elustikule ja taimestikule ning selle kaudu ka maailmamajandusele. Samuti mõjutab upwelling ilma ja kliimat, aga selle mõju avaldub mitte ainult upwelling’ute piirkondades, vaid kliimaanomaaliad esinevad üle terve maailma, mis omakorda mõjutab inimeste elu. 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. Bakun A. 1990. Global climate change and intensification of coastal ocean upwelling. Science, Vol. 247, No. 4939. pp. 198-201 ftp://ftp.marine.rutgers.edu/cool/maddie/Bakun.pdf (03.05.2015) 2. Бондаренко, А.Л., Борисов, Е.В., Серых, И.В., Суркова, Г.В., Филиппов, Ю.Г. 2012. Закономерности формирования апвеллинга Мирового океана Метеорология и гидрология. No. 11 С 75-81 3. http://meteoweb
Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad soojust tagasi maailmaruumi, see toimub infrapunase kiirguse näol. Kasvuhoonegaasid neelavad infrapunast kiirgust, mille tagajärjel kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Teiseks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC. Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas, mitte Veenuse kaugus Päikesest. Tulevik ja tagajärjed Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1-6,4 kraadi võrra. Nii suur prognooside erinevus ei ole tingitud mitte sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid inimkäitumise ennustatamatusest.
kes kas ujusid või hõljusid vees. 5 Väheliikuva eluviisiga loomadest leidus merepõhjas veel rugoose (tuntud ka kui sarvkorallid nende väliskuju tõttu) ja krinoide (teise nimetusega meriliiliad). Primitiivseid koralle ja krinoide leidus vähesel määral Kambriumiski, kus nad olid ökosüsteemi märkamatud osad. Ordoviitsiumi merepõhjas elas kolm olulist gruppi koloonialisi organisme: sammalloomad, stromatoporoidid ja tabulaadid. Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi merede mobiilne epifauna sisaldas peale trilobiitide veel uusi tigusid, karpe, ostrakoode ja okasnahkseid.. Enne kalade evolutsioneerumist domineerisid kiskjatena meritähed ja nautiloidid. [3] 6 Kesk- Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Siluri ja Devoni
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-
Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Muutuvad paljude liikide levilad. Liike, mis küllalt 4 kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus
Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli. (Imikusuremus on Bangladeshis 65 promilli). Bangladeshi viimase 110 aasta populatsiooni muutust on näha ülal toodud diagrammilt. Rahvastiku vanuseline/sooline koosseis 0-14 aastased: 32,9% (M 24 958 000 / M 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (M 47 863 000 / N 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (M 2 732 000 / N 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmiseks elueaks on 62 ja naistel 61 aastat, mis kattub keskmise elueaga maailmas. Järgnev graafik näitab vanuselist ja soolist koosseisu Bangladeshis 2000 aastal ja ennustatavat kooseisu 2025-ja 2050- ks aastaks. 6. Linnastumine 4 suurimat linna Bangladeshis: 1) Dhaka ( ~12 miljonit inimest), Bangladeshi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal. 2) Chittagong ( ~4 miljonit inimest), Asub Bengali lahe rannikul Karnaphuli jõe suudmes. Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja üks tähtsamaid majanduskeskuseid.
Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimest, aga ei arvasetata tihti, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevad muutumises ja seda ilma igasuguse inimmõjuta. Niiet kokkuvõtvalt põhjustavad kliimamuutusi inimene ja loodus koos ja nende vastastikune mõjutamine
Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neid kivistisi haruharva. Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid
mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8 metslinnuliiki 11st, sealsetes metsades valitseb nüüd kummituslik vaikus. Toiduotsingul on see täitmatu roomaja rünnanud isegi magavaid inimesi. Igal aastal kulutab Guami valitsus 4,6 miljonit dollarit selle isuka nuhtluse ohjamiseks. Kolmandaks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud, otsides pidevalt dünaamilist tasakaalu. Tasakaalu üheks osaks on maakera biosfääri reaktsioon abiootilistele teguritele nagu temperatuuri, niiskuse ja otsese päikesevalguse bilanss. Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud mõlemat väga intensiivselt: põletades fossiilseid kütuseid, samas kujundanud ümber
Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga. Mereline kliima -iseloomulik sadeterikkus ning ööpäevase ja aastase õhutemperatuur suhteliselt väike kõikumine võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. VEESTIK Maakeral on vett 71%, soolast 97,2 % ja magedat 2, 8 &
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
