Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mun...
GRIGORI RASPUTIN Grigori Rasputin Kes ta oli?? 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 29. detsember (vkj 16. detsember) 1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Mis tegi? Rasputini vanemad olid talupojad Rasputin ise jõi ja varastas, siis muutus usklikuks ja mungaks Miks oli tsaar pojale tähtis? Sellepärast, et munk ravis poega , siis poeg oli tervem. Surm 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovits Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et "päästa tsaar ja Venemaa".
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti nei...
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülema...
vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud e. munklus. Munklus on abielust loobunute erakute ja "vaimsele elule" pühendunud isikute eluviis. Neid nimetatakse kristluses munkadeks ja nunnadeks, nad on andnud vastava tõotuse ning on seeläbi saanud vaimuliku ordu liikmeteks (orduvennad või -õed). · o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2
lossielanikkude meelest veelgi kardetavamaks. Ühed ütlesid, seal elab vanapagan, teised jälle, seal elab hirmus nõid. Ebausk ja hirm nõiduse ees oli suur, - nõnda ei olnud Vendal midagi karta. Maimu sirgus aasta-aastalt pikemaks ja pikemaks, ilma et ta kellegi muu omavanusega kokku oleks puutunud, kui ainult oma piimavenna, Kaski poja Jutikuga. Temaga oli ta sagedasti mänginud ja nad armastasid teineteist kui õde ja vend. Munk Muudatust kui ka väikest tõi lossi elanikkude hulka uus liige, noor munk Bernhard. See li ühe vangi sattunud endise eesti vanema poeg, kes aga vangipõlves oli üles kasvanud, juba poisikesena kloostri oli antud ja seal oma endisest usust, kellest ja kommetest täitsa oli võõrutanud ja mungaks tehtud. Ta oli pika sirge kasvuga, sügavate mustade silmadega, kust imeline läige kees. Lossi elu paistis talle jõle, ordurüütlite ja pappide priiskamine oli temale
Sõlmiti palju vaherahulepinguid. 13.MILLISED OLID SÕJA PEAMISED TAGAJÄRJED? Sõlmiti palju vaherahulepinguid. Vana-Liivmaa jagunes kolmeks. (Läti ala, Lõuna-Eesti ja Poolda-Leedu. Rootsi sai Hiiumaa, Kesk-Eestile jal Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. Rootsi käes olnud alasid hakati nimetama Eestimaaks) Maa laastati põhjalikult, eestlaste arv vähenes kõvasti. REFORMATSIOON 1.KES OLI MARTIN LUTHER? Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2.MIDA TÄHENDAB REFORMATSIOON? ühiskondlik liikumine katoliku kiriku ümber kujundamises. 3.KUS JA MILLAL ALGAS REFORMATSIOON? Algas 31.oktoober 1517. Saksamaal Wittenbergis. 4.MILLISED OLID MARTIN LUTHERI NÕUDMISED? 1)piibel emakeelde 2)igas kirikus töö oma emakeeles 3) mõistis hukka indulgentside müümise 3)kirikust pidi kõrvaldama üleliigse 4)muistsed tõed pärinesid ainult piiblist
3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja p...
Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks. Alguses toimus misjonäritöö rahulikult. Selle üheks eestvedajaks Liivimaal oli munk Meinhard. Kuid kuna Liivimaal polnud erilisi tulemusi ristiusustamisel märgata kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Eestlased võitlesid jõudsalt, kuid kahjuks tulutult, kristluse levikuga kodumaa pinnale. 1208- 1227 oli vabadusvõitluse periood. Kahjuks toimus ristisõdade nime all röövimine ja elanike tapmine, mis risustas Eesti pinda rängalt. Pole kahtlust, et kristluse mõjud on eesti kultuurile mõjunud rängalt
sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu k...
Siis aga C haigestus. Ta lasi enda juurde kutsuda püha ja tubli munga. C, kes oma eluajal üldse pihil polnud käinud, hakkas mungale valet tunnistama. Ta rääkis mungale, et käib korralikult pihil; on puhas ja süütu; patustas paastumisel; sai isalt suure päranduse, millest poole enda sissetulekuteks jättis ja teise vaestele andis; on ligimeste kohta halba rääkinud; sõimas väiksena oma ema. Kõik selle mõtles c välja, kuid munk ütles, et Jumal annab talle patud andeks. Siis soovis C, et talle Kristuse ihu saadetaks ning veel viimset salvimist. Siis küsis munk, kas C oleks nõus, kui ta kloostrisse maetaks ning C oli nõus. Kui C suri, siis järgmisel hommikul mindi surnule järele ja viidi uhke matuserongiga kloostrisse. Kloostris rääkis pihil käinud munk C imeasjadest ning kui püha ta oli. Ta nimetati San Ciappellettoks. Teine novell. Juut Abraham läheb Jeannot de Chevigny õhtusel Rooma
sõrmus. Juut ütles ka Saladinole kolme seaduse kohta, et iga rahvas arvab, et on saanud oma õige seaduse, mille käskusid tal tuleb täita;missugune neist aga tõeline on, see on lahtine küsimus nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta.
Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks
Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks. Ciappelletto oli nõus ning niipea, kui Musciatto Pariisist lahkus läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga, et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta. Munk tuli ja ta valetas talle kohe, et ta on iganädal vähemalt korra pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri. Jumalateenistusel rääkis munk kogu rahvale Ciappellettost ning ta kuulutati pühakus. Ta nimetati San Ciappellettoks. 2.Novell
docstxt/128617767157847.txt
mõtles ja külastas teda ning nad lõbutsesid koos. 10. Päeva viimane novell. Üks naine oli abielus mehega, kellele naised ei meeldinud (loe: oli homo). Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid nad kõik kolmekesi voodisse, et koos lõbutseda. X päeva x novell. Üks munk uitas kloostri lähedal aasal ja leidis sealt kena tüdruku. Ta tõi tüdruku kloostrisse ja lõbutses temaga. Seda nägi pealt aga abt, kes piilus läbi seinaprao. Munk läks välja ja jättis tüdruku oma tuppa. Abt mõtles minna tüdrukut sõimama, kuid nähes tema ilu otsustas siiski ka ise lõbutseda. Vahepeal tuli aga munk tagasi ja nägi omakorda abti toa seinapraost toimuvat pealt. Kui abt ta enda juurde kutsus ja
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste
Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest
Ciappelleto asus elama kahe venna majja, siis aga haigestus ta järskku. Vennad kutsusid arsti juurde, kuid selgus et Ciapppelleto on surmahaigus. Elu jooksul nurjatu olnud mees palub kutsuda enda juurde munaka ja valetab jumalakartlikku munka ning peale tema surma tunnistatakse Ser Ciappeletto pühakuks. Kaks Firenzest pärinevad vennad – teades oma venna, ikka võtsid Ciappelletto hästi oma kodus vastu oma. Pindmised inimese, kelle jaoks oli oluline teiste inimeste arvamus. Munk - vana munk, suur pühakirja tundja, väga auväärne mees, kes oli elanud eeskujulikku elu ja kelle vastu kõik linna kodanikud aukartust tundsid. Võttis Ser Ciappelletto pihile ning usaldas kõike, mida kaval notar talle rääkis. Peale tema surma, jutustas teistele munkadele, milline eeskujulik Ser Ciappelleto oli. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu? Vähe tegelasi teoses: Musciatto Franzesi, Ser Ciappelletto, munk, kaks vennad.
Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi.
palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika.
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama
Juut sai aru, et tema plaan ei toimi ning ütles kaupmehele otse välja mis soovib. Kaupmees andis talle võlgu ning sultan tasus talle hiljem. Lugu näitab tarkuse ja kavaluse ülistamist. Mõistmatus võib õnnelikust olukorrast viletsusse viia. Kavala mõtlemisega on võimalik pääseda kitsikusest ja probleemidest. Lugu oli näide sellest, kuidas on kavala mõtlemisega võimalik pääseda probleemidest ja need lahendada. Kolmas novell räägib sellest kuidas munk vallatles neiuga. Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette. Mõlemad otsustasid oma süüteost vaikida. Lugu näitab, et munk võib olla võimekas ja tubli mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Ka tema võib ühel hetkel anduda maistele ihadele nagu loos juhtus, arvestades veel seda kui kütkestav ja kaunis olend on naine. Kuid taaskord päästis
juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heitis.Nimelt oli kloostris noor ja üksik munk, kelle elurõõmu ka paastud ja valvamised ei suutnud nõrgendada, ühel päeval, kui teised veel magasid, märkas nooruk oma jalutuskäigul, ühe põllutöölise tütart, vaevalt oli ta teda silmanud, kui juba haaras teda pöörane lihahimu, ta läks tüdruku juurde ja mõlemapoolsel nõusolekul läksid nad, kellegi märkamata, munga kongi. Peale lõbutsemist mõistis munk, et abt oli teda näinud. Ta mõtles, kuidas olukorrast karistuseta pääseda.Ning lootis oma kavala plaani peale
William Shakespeare "Romeo ja Julia" Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse.
Krõõt. Villu tuli Mai kätt paluma. Kosjapalumise rikkus ära Krõõt kuna ta oli nii vihane Villu peale, sest Villu peletas Mai aadlisoost kosjalise ära paar päeva tagasi. Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla. Seal olles õhutas Priidu külamehi komtuurile vastu hakkama sest see nõudis neilt liiga palju makse. Korraga astus rahva keskele munk kes rääkis, et asjatu on minna rüütleid ärritama, sellega toovad nad ainult pahandusi kaela omale. Korraga ilmusid välja ordurüütlid. Viljandi komtuur süüdistas neid selles, et nad tema sõna ei kuula. Nõuti süüdlasi. Priidu astus ette ja ütles et tema on süüdlane. Valiti välja paar meest keda taheti piinama hakata. Munk võttis sõna. Komtuur vihastas aga veelgi munga sõnade peale ja munk seoti kinni. Korraga sai aga Priidu oma käed vabaks, võttis hobuse ja põgenes
tehes enda puudusi ei märkagi. Iseloomult oli tüdruk samuti upsakas ja ebameeldiv. Kord tuli ta jalutuskäigult võrdlemisi vara koju ja onu küsimise peale vastas, et ei suutvat tänavatel rohkem viibida, kuna kõik inimesed talle seal vastikud tundusid. Selle peale vastas onu, et ärgu tüdruk end kunagi siis peeglist vaadaku. Tüdruk, kes end jube targaks pidas, ei osanud selle peale enam midagi öelda. 10.novell Viimases novellis on peategelaseks munk, kes üritab lihtsameelseid inimesi oma kavalusega tüssata ja ise seeläbi kuulsust võita. Ühel päeval lubas ta rahvale näidata kaugelt maalt toodud ingel Gabrieli tiivasulge. Seda kuulsid pealt 2 tema võrukaelast sõpra, kes otsustasid natuke nalja visata. Kuna munk tahtis nagunii rahvast hoopis papagoisulega petta, siis varastasid sõbrad sule ja tätsid karbi söega. Kui munk hiljem rahva ees sule asemel söe avastas, leidis ja kiiresti väljapääsu ja keerutas end osavalt välja.
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav.
Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise
kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga väga selle vastu, kuid kaupmees Gianotto suudab ta kõhklema panna. Juut Abraam
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud. Kuid mehe sõber munk märkas seda olukorda ja tema kui eeskuju teisele mehele üritas kavalalt olukorda muuta, rahuldada oma varjatuid ihasid. Siis andiski nõu ja teine kergemeelne mees uskus teda ja pühendaski ennast patukahetsusele. Öösel, samalajal, kui ta viis läbi oma rituaale, lõbutses munk sõbra naisega. Bocaccio kui humanist tahab selle looga maha teha silmakirjalikke usumehi. Ja üldse taunis ta ühtede kergemeelsust ja usupimedust.
Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas. Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed parajast koosolekut pidasid. Nad olid veo vedamata jätnud, sellepärast, et neil polnud enam midagi vedada ja nüüd nad pidid komtuurile sellest teatama, selle eest sai loomulikult karistada. Nüüd sekkus Priidu vahele, et te peate vastu hakkama, keegi ei või teid peksta ja teie üle kohut mõista. Järsku tõusis rahvahulgast kõrge kasvuga munk, kes tahtis rahu saada ja üritas rahvast õnnetuse eest kaitsta. Nüüd oli kuulda hobuste tulekut ja suur ratsaliste salk tuli nähtavale. Viljandi komtuur oli väga vihane, et talupojad olid suutnud ordu seadustele vastu hakata. Ta küsis, et kes on ässitajaks ja et nad kohe välja toodaks. Kui ta tahtis ühele süütule vanamehele peksa anda astus rahva seast välja Priidu ja ütles, et tema on süüdlane. Nüüd kippusid sulased Priidu kallale.
Sai kuulsaks graafil teostega: 1."Los Capriccos" (iseloomustab inim ja ühisk) 2. "Sõja koledused" (hisp ja prm sõda) 3 "Disparates" (koletised, õudused) Veel : "Pootide müüja", "Riides ja alasti maja" (kaks osa), "Koloss", "saturn õgib oma lapsi". Jne. Talle oli oluline värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal. SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid rooma, muutsid usku, hakkasid katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest)
Musciatto tõttu tema vastu väga aupaklikud olid. Burgundlandlastelt nõudis Ciappelletto võlgu sisse väga sõbralikult ja leebelt. Kuid siis haigestus ta järsku, ja need kaks venda, kelle juures ta peatus hakkasid muretsema, et mida temaga teha. Kuna terve elu oli Ciappelletto olnud jumalakartmatu ning polnud elu sees pihil käinud, ei oleks ükski kirik tahtnud teda oma surnuaeda matta. Kuid Ciappellettol oli plaan- ta lasi vendadel kutsuda enda juurde hästi püha ja tubli munk ja lubas ise talitada nii, et kõik asjad aetakse korda. Niipea kui munk kohale jõudis, hakkas Ciappelletto kohe valetama, ta rääkis, kuidas ta ei olnud saanud juba nädal pihil käia, et ta teeb pattu suurustamisega, peab iga aasta 40 päeva paastuaega, kuidas ta on vaid hädas valetanud, ja kogemata, raha üle lugemata, liiga palju raha ostjalt vastu võtnud ja et ta oli väiksena kunagi oma ema sõimanud. Munk andis Ciappellettole kõik tema patud andeks, ja
Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis
· Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus Itaalia munk, 525. a arvestas välja Kristuse sünnidaatumi, eksis veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht.
.................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 2 Helen Kant Martin Luther SISSEJUHATUS Martin Luther oli augustiini munk ja Saksa kristlik teoloog ja tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema.
Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine- vana-vene riigi algus-882 tartu rajamine-1030 Sigtuna rüüstamine-1187 sõjakäik pihkva vastu-1177 venelaste vasturetk-1190 otepää ja tartu vallutamine-1191/92 Kaali meteoriit-1700-1500eKr Hiltinus eestis-1070 Fulco piiskop-1167
Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad endiselt dialoogilist sidet. Teose teises pooles kohtus peategelane hiinlasega. Meid on loonud meie vanemad, meie vanemad on loodud nende vanemate poolt. Seda arvesse võttes peaks ju ka Jumal olema loodud kellegi poolt. ( näide lk 80) Seda hakkavadki uurima peategelane ja hiinlasest munk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
