Lihaseid ja liigeseid säästev treening Priit Teniste, füsioterapeut Kai Siidirätsep Peale treeningut on mõni liiges valus või lihased tulitavad. Mis on valesti? Keha sõnumeid aitab lahti mõtestada füsioterapeut. Tervisespordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka
luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista
Ja teljed mille ümber need toimuvad on: Alumise kuklaliigese moodustavad (nim luud) ja liigutused mis seal toimuvad on : (nimeta liigutused ja teljed) Kuklataguseside paikneb (nim kehapiirkond) Õlaliigeses toimuvad liigutused telgede ümber ja nendeks liigutusteks on: Õlaliigeses takistab abduktsiooni (nim side) Ülemises hüppeliigeses on ulatuslikumaks liigutuseks (nim liigutus ja telg) Deltaside asub (nim liiges ja luud mida ta ühendab) Eesmine pikiside asub (nim luude osad ja kas ta on nendest ees- või tagapool) Sümfüüs on (selgita ehitust ja nimeta luud mida ta ühendab) Nimeta liiges mis moodustub kõrvalestjatest pindadest Diatroos on Fondiculus posterior on sidekoeline vahekiht (nim luud) Randmeliigeses takistab aduktsiooni (nim jätke) Ülemises kuklaliigeses on võimalikud järgmised liigutuses (nim liigutus ja teljed, mille ümber need liigutused toimuvad)
ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks. Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed,
ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon. Põhilihased: Roidevahelihased. Rindkereristilihas Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakat...
Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks - Liikuvuse tähtsus: 1) Tagab liigutuste täpse sooritamise 2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket 5) Aitab kaasa kiirele taastumisele 6) Mõjutab psüühilist seisundit - Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil
Nt selja lailihas suur rinna lihas > hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Antagonistide lihaskett teostab teatud kindla liigutusele vastandtoimega liigutust. Sünergistide-antagonistide kett siin tekitab ühe keti liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. See suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. 49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI.
c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid. a) Plokk-liiges front telg sõrmelülidevaheliiges, põlve liigese ülaosa. b) Ratasliiges vertikaal / põikitelg alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges. 5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu)
-alahuule surumine+ eversioon M. orbicularis limaskesta ja naha vahel -sulgeb suud oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale Mälumislihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles toimuvad Pilt nimetus koht koht liigutused M. masseter os zygomaticum, mandibula -mandibula elevatsioon TMJ os temporale -mandibula retraktsioon -mandibula protraktsioon M. temporalis os temporale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ
liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi
2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes. 31. Esmaabi nihestuse (liiges on väärasendis) - Füüsiline tervis ja heaolu, Sotsiaalne 15. sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama; kompetentsus, Emotsionaalne küpsus, - nohu (riniit), nasofarüngiit, tonsilliit, Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli Kognitiivsed ja keeleoskused, difteeria, äge otiit, sinuiit, epiglotiit, larüngiit, nihestuse tekkimisel; Liiges fikseeritakse samade Kommunikatsioonioskused ja üldised larüngotrahheiit, bakteriaalne trahheiit, põhimõtete järele nagu luumurru korral; teadmised bronhioliit, läkaköha, pneumonia, pleuriit Kannatanu vajab haiglaravi.ja nikastuse puhul - 3
24. Roiete põhimõtteline ühenduminelülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje ümber ja eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28
4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil.
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2
Ülemine ehk põhimik 20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne? Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus 21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude? Närvid 22. Millega on ühenduses ristluu aurikulaarpinnad? Niudeluu aurikulaarpindadega 23. Milliste jätkete vahel on lülidevaheliigesed? Liigesjätkete vahel 24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges? Kahest: Ülemine kuklaliiges ja alumine kuklaliiges 25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele? Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges 26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges? Telglüli ja kandelüli vahele 27. Mitme telje ümber võivad toimuda liigutused lülisambas? Ümber kolme telje 28. Mis suunas on lülisammas kumer rinnaosas? Kumerus taha 29. Mis suunas on lülisammas kumer nimmeosas? Kumerus ette 30. Mis suunas on lülisammas kumer kaelaosas? Kumerus ette 31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas?
Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges
Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
*võimaldab inimesel liikuda Kuidas vältida luude hõrenemist? Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes. Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika, tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine. Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi. Mis on liiges? Millest koosneb ? Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja
· Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
vallasroided. 25. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil. 26. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Õlavööde(abaluu ja rangluu) Ülajäseme vabaosa luud : õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud (randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid) 27. Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust) liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje Abiseadeldised: 28. Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust) Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. liigese tüüp: Funktsionaalselt läheneb keraliigesele Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. Lliikumine: 3 telge
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel
Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme piirkond koosneb: · Õlavööde -- Õlavöötme luud abaluu, rangluu · Ülajäseme vabaosa ülajäseme vabaosa luud õlavarre- ja küünarvarreluud (küünarluu, kodarluu) ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme (8) ja kämbla (5) luudeks ning sõrmelülideks). · Joonis lk 39, 40, 41. 26. Õlanuki-rangluu liiges: · liigenduvad luud abaluu ja rangluu · liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..) · liigese tüüp - lameliiges · abiseadeldised sidemed (õlanuki-rangluu side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side). · liikumine võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu
vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks
4. Roided ja rinnak; roiete ühendid lülidega (nimetused, tüüp, funktsioon ) ja rinnakuga. Ro12-kaar lam,pea,kael,köbr,<,keh,vag.7pär,3eba,2vallas.Rin-3osa-pide,keh,mõõkjätk.Roipealiig(k);Roi-ristjätkliig(r)-ümb tel. 5. Rindkere tervikuna (ehitus, individuaalsed ja soolised iseärasused, liikumine). Korv-lülrin,roid,rinn.(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon).
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused
Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed
Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus, sellest seespool pehmem käsnjas luukude-käsnollus. Toruluude keskel on õõs, mida täidab luuüdi. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk
(2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6
liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed Ringikujuliselt liikuvad liigesed on liigesed, mis saadad liikuda ringjooneliselt. Tasapinnal liikuvad liigesed võimaldavad sooritada ainult sirutus ja painutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Ülesanne: Selgita, millest on tingitud liigeste erinev liikuvus. Liigeste erinev liikuvus Liigeste liikuvus on tingitud nende otstarbest.
· Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik
tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7
tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks Kogu liigese sulgeb ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn, millesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks 1. Luu Liigesekihnu sisepinda katab rohkete 2. Liigesvedelikuga
kodarküünarluuliiges. 9.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kaheteljelised liigesed ellipsoid e-munaliiges ja sadul e-rübiliiges. 1.)Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses. 2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa
idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen: Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja
Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19
16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19
11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16
lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg) 5. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (Põlvekeded ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes)
A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude
ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart. alalõualuud,sarnaluud,ninaluud
• Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine), liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt
12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks
o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas).
b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi - Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all - AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja. Skapulotorakaalliiges
PUNKTMASSAAZ Oliver Hellaste Krislyn Kaljula Harry Kaarma Terje Strazdins GIL Milles väljendub punktmassaazi kasulik toime? Punktmassaazist on abi sisemise keha ja vaimu vahelise tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad pala...
õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. 20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte. 21. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada. 22. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, on lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju) 23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges)
3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
