Ühiskond koosneb kodanikest ja mittekodanikest. Eesti kodanik on eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab soo...
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus...
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president...
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Riigikaitse: *riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president, sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks. *kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile. *2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7% *USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Koda...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Maailmas kasvab iga päevaga inimeste arv, mis on viinud ülerahvastumisele. See on muutunud globaalprobleemiks. Samas kui maailmas on rahvast liiga palju, kahaneb aga Eestis rahvaarv. Miks see nii on? Eesti on pisike riik, kus on kõigil ebavõrdsed tingimused nagu ka mujal maailmas. Eesti riik soovib rahvaarvu kasvu, et olla veelgi tugevam. See aga ei õnnestu ning aina enam lahkuvad Eestist eestased, kes asenduvad mitte-kodanikega. Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka ...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isi...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadu...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
