Poolasse ja Nõukogude Liidule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. augustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna, ei tõmbunud tagasi, vaid tungis 1. septembril Poolale kallale. 17. septembril ründas Poolat ka Nõukogude Liit. Vaatamata ägedale ja kohati lausa meeleheitlikule vastupanule, varises kahepoolse rünnaku alla langenud Poola sõjaliselt peagi kokku. 22. septembril tähistasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadiga Brest-Litovskis Poola neljandat jagamist. Lääneriigid, kes olid lubanud Poolat toetada, pidasid sõna vaid osaliselt. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia, samuti kaks Briti dominiooni Austraalia ja Uus-Meremaa sõja Saksamaale. Teisele agressorile Nõukogude Liidule sõjakuulutus aga ei laienenud. Lisaks jäid nii
2 Nõukogude sõjaväebaasid, mis taheti ametlikult vormistada kahepoolse vastastikuse abistamise paktina. Molotov väitis, et Eesti neutraliteet on ohtu seadnud Nõukogude sõja- ja kaubalaevastiku Läänemerel ning Leningradi linna julgeoleku. Seda kinnitavat "Orzeli" põgenemine Tallinnast. Samuti avaldas ta arvamust, et Nõukogude Liidust on võrreldes 1920. aasta taguse ajaga saanud majanduslikult ja sõjaliselt suurriik, mille huvidega tuleb teistele arvestada. Nii sõlmisidki 28. septembril 1939. Eesti ja Nõukogude Liit vastastikuse abistamise lepingu, mis lubas Punaarmeel Eesti aladele rajada oma sõjaväebaasid. Allkirjastati kaheksa protokolli, mis täpsustasid vägede sissetoomist baasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Laevastikubaaside kaitseks sai NSVL õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul
1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele? Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Liivimaa sõja I etapp Vene-
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja
maailmasõja eelprooviks, polügooliks, kus katesetati uut relvastust ja lahingutaktikad. 1939a märtsis ühendati Saksa Austriaga, see oli Versai lebinguga rangelt keelatud, kuid Hitler tallas lepingu sätted jalge alla. Austrias sai Saksmaa osa. 1938a kevadel tervnes olukord Tsehholovakkia umber, kus oli suur ja mõjukas Sudeedi-Sakslaste väeülemus. Hitler soovis sudeedide ühedmaist Saksamaaga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis enda Saksa vasta kaitsma, kuid ootas sell juhul relvaga appi oma liitlasi, Suurbritanniad, Prantsusmaad ja Nõgukogude liitu. Kriis venis läbi 1938a suve. Lääneriigid soovisid ka seekord järelandmisetga sõda ära hoida. 29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1
Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastiku kaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi.
suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja
Relvastus ja laskemoon polnud piirikatteks ja mobilisatsiooniks vajalikult ladustatud. Relvastuse ja varustuse moderniseerimine oli algusjärgus, puuduvat relvastust polnud sõja korral võimalik juurde hankida. Laskemoona oleks jätkunud 2 kuuks. Puudus efektiivne õhukaitse. Raudteeliiklus rinnete vahel ja ühendus Tallinnaga olenes Tapa raudteesõlmest. Mittevalmisoleku objektiivsed põhjused: Kallis relvastus – 1930ndatel oli raske kaasas käia sõjatehnika arenguga.- suurriigid vahetasid välja kogu relvastuse uue vastu. Mittevalmisoleku subjektiivsed põhjused: Ei oodatud sõja nii kiiret puhkemist ja ümberkorraldustega jäädi hiljaks. Ebapopulaarne otsus väeteenistuse pikendamisest lükati edasi. Varjatud mobilisatsiooni (õppused) ei teostatud. 25. IX 1939 Selter Tallinnas, valituse koosolek
11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad: Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes tööstuses kui ka põllumajanduses
ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema. Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad. Seejärel algas politseijaoskondade ja kohtuasutuste rüüstamine: uksed murti maha, aknad peksti puruks, mööbel ja dokumentide kaustad loobiti tänavale, kus neist kuhjati suured tuleriidad. Kasvas ohvrite arv. Päeva jooksul ühinesid revolutsiooniliste madruste ja töölistega garnisoni sõdurid, tappes eelnevalt vihatuimad ohvitserid. Öö oli Tallinnas rahutu mitmel pool jätkusid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist, tänavatel lärmitsesid soldatite jõugud ning vanglast vabanenud kriminaalkurjategijad pöördusid vana ,,ameti" juurde tagasi. Analoogsed sündmused kordusid kõigis neis Eesti asulates, kus oli palju vene töölisi või soldateid
leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni.. BERLIINI ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED
astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks. Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt
Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa.
jms. Abipalved nii Soome kui ka Suurbritannia valitsusele ning läbirääkimised Saksa okupatsioonivägede ja Pihkvas moodustatud Vene valgekaartliku Põhjakorpuse juhtkonnaga andsid esialgu vaid lootust. Kui enamlased 1918. a. novembris alustasid pealetungi Narvale, ei olnud äsjamoodustatud Kaitseliit suuteline neid piiril kinni pidama. Järjest ähvardavamaks muutuva olukorra tõttu otsustas Eesti Ajutine Valitsus kiiresti taastada kaitseväe. Kuid kaitseväge ei hakatud looma mitte mobilisatsiooni abil, vaid seda otsustati teha vabatahtlike värbamise teel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. 4 Vabadussõja algus Esimesed lahingud Esimesel sõjakuul Eesti väed taganesid. Rünnak Narvale 22.novembril löödi sakslaste
okt II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin · kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: · riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega · surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks · AK valimistel ülekaalus esseerid · 1918 tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku · 6. jaan 1918 enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis
okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga livkideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, ei söandanud AK valimisi ära jätta, kasutades selleni jäävad aega terrori käivitamiseks vastaste vastu ja võimu kindlustamiseks AK valimistel ülekaalus esseerid 1918 – tuli kokku ja võttis enamlastevastase hoiaku 6. jaan 1918 – enamlased tugevad, ajasid AK laiali, kevadel aeti esseerid minema, juulis
Marne'i lahingus sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine · 1918.aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. · 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpuseg 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu.
Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust. Poliitilised motiivid - tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa toonud 1905. aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni. Eestis lisaks valitses väga suur maapuudus, maareformi ootus puudutas pm kogu üldsust. Samas oleks ekslik väita, et Venemaa okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917. aasta algul ei oodatud rev plahvatust ja ammugi ei valmistatud sellest. See kõik pidi tulema alles pärast sõja lõppu. 23
läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria- Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde
kantsler (valitsuse pea), kehtestati üheparteisüsteem - Mussolini lubas Itaalia - Juhiks oli Hitler, kellest - Esialgne juht: Lenin JUHIKULTUS muuta sama võimsaks, kui sai diktaator ehk füürer - Pärast Lenini surma: oli olnud Rooma - Kujutati kunstis maalidel Stalin impeerium ja skulptuuridena - Stalin kuulutati töörahva
Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria- Ungari hakkas rahu otsima (kuid novembris kapituleerus Austria Itaaliale). 1918. aasta novembris hakkas Saksamaal revolutsioon sõjalise lüüasaamise mõjul ning Wilhelm II kaotas trooni ja Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik). 11
asus Saksamaa. 1939. aastal Saksamaa liitis enda alaga Klaipeda. 7. Leedu II maailmasõja aastail 1939-1945. II maailmasõja algus ja Vilniuse tagasisaamine- MRP salaprotokoll nägi ette, et Leedu läheb Saksamaa mõjusfääri. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale tungis Nõukogude Liit Poola idaossa - Leedu jäi neutraalseks. 28. septembril 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop uue Nõukogude-Saksa piiri, mis andis suurema osa Leedust Nõukogude Liidule. Stalin hakkas oma mõjupiirkondi kinnistama, kasutades pealesunnitud vastastikuse abistamise pakte. Leeduga sõlmiti vastastikuse abistamise pakt 10. oktoobril 1939. aastal - Präänikuks sai Leedu endale Vilniuse ning vastutasuks nõuti baase 20 000- mehelise Punaarmee pagiutamiseks (Leedus oli 20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
maailmarevolutsiooni levitamiseks. 31* Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3* muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4* kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5* Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. 6* Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti,
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti,
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatsov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti,
16. 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227 17. 1201 a. piiskop Alberti poolt 18. Ümera lahing eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt 19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased võitsid. 20. Vastastel oli sõjaline ülekaal, ordurüütlitel oli sõjalise väljaõppe kogemused ning parem relvastus, sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata, maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega. 21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad). 22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit. 23. Feodaalse killustumise ajajärk Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23
Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa sõjalaevastikus Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha Piiratud varude jaotamine kaardisüsteem, töötasu vähendamine Demokraatlike vabaduste piiramine Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas Sõjategevus idarindel 1914 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
