Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3. On eem...
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata,
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale
Aktiivne kuulamine ,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´ Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest
-Minu ema ja isa lahkusid mitu aastat tagasi.Praegu ma elan emaga,isa elab teise naisega.Ema arvab ,et isa peab aitama mind materiaalselt, sest ta ongi minu isa ning emal on miinimumpalk ja ta ei saa kõik mu kuulutusi katta.Isa teenib aga palju rohkem ja küll võimeline minule raha anda, et ma saaksin osta endale, mis on tõesti vaja.Selle naisega, kellega ta elab, ei ole mul väga head suhted, sellepärast ma kardan isalt midagi paluda, ma armastan teda väga aga see naine ütleb, et nendel on oma laps ja ta ei pea mind aitama.Ema alati räägib mulle sellest, et ta peab aitama aga mina kardan, et isa hakkab mõtlema, et mul on vaja ainult raha... -Kas sa mõtled, et probleem on seotud selle naisega? -Arvan küll.Isegi mina kardan ted, kardan temaga rääkida,küsida midagi.Talle alati midagi ei meeldi, kui minu isa minuga räägib.Ta dikteerib temale kuidas ta peab end käituda minuga ja tema kuulabki teda, arvan et ta kardab teba...Miks see on niimod...
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
· jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi · ärge kalduge eesmärgist kõrvale · kontrollige oma mõistmisvõimet · talitsege omi tundeid (emotsionaalne intelligentsus) Suhtlemistõkked · pseudokuulamine · situatsiooni valitsemine · selekteeriv kuulamine · tühikute täitmine suva kohaselt · tundetu kuulamine · isoleeritud kuulamine · kaitsev kuulamine · varitsev kuulamine
Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Ka teised uurimused rõhutavad suurt ajahulka, mille eri elukutsete esindajad kulutavad kuulamisele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla. Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale
Ettevõtte teeninduskorralduse paranemisvõimalused Kliendi teadlik kuulamine ehk tagasiside Kertu Mölder Üks teeninduskorralduse paranemisvõimalusi on teeninduskeele arendamine. Teeninduskeel on suhtlemise viis, kus inimene väljendab end kehakeelega. Olulisel kohal suhtluses on tagasiside. Tagasiside aitab meil mitte ainult õppida, mis ettevõttes toimib, vaid ka see, mida saaks firma paremini teha. Tagasiside saab olla positiivne või negatiivne. Tagasisidet saab hinnata mitut moodi. Näiteks on olemas soovitusindeks
eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine,
ARVO PÄRDI KUULAMINE 1. „Spiegel im Spiegel“ Teost esitavad Leonard Roczek, kes mängib tšellot ning Herbert Schuch, kes mängib klaverit. Antud teos esitataksegi nende kahe pilliga. Antud lugu on väga ilus, kohati isegi kurb. Teose kompositsiooniks on Pärdi enda loodud tehnikat- tintinnabuli (sulanduvad kaks ühehäälset liini üheks tervikuks). Teost on kasutatud paljudes kuulsates filmides ja telesaadetes. „Spiegel im Spiegel“i pikkuseks on 10 minutit ja 27 sekundit. 2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad pikalt kõlama. „Für Alina“ on tintinnabuli üheks parimaks näiteks. Antud teose pikkuseks on 6 minutit ja 7 sekundit. 3. „Fratres“ Teoses mängib tšellot George Durham ning harvi Kihwa Lee. Pala esitataksegi tšello ja harv...
Kodutöö II Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katseta tähelepanelikku kuulamist. Kirjelda mida tegid ja kuidas see õnnestus. Analüüsi, milliseid järeldusi saad antud kogemusest teha. Kuulasin hästi tähelepanelikult oma sõbranna muret. Ei seganud vahepeal vahele oma jutuga, mis on mul tavaliselt kombeks (segan vahele, et nõu anda või samasugusest kogemusest rääkida) . Sõbrannat kuulates, ei tekkinud mul tahtmist mitte kuulata vaid pigem midagi vahele öelda. Surusin selle tunde alla, et ta saaks rahulikult ära rääkida,mis tal rääkida oli. Kuulates tema muret tekkis mul nii palju mõtteid, mis jutu lõppedes olid meelest läinud, kuid siis esitasin mõned küsimused ja mõtted tulid tagasi. Lõpuks andsin talle tema murega seoses natuke nõu ja lohutasin teda. Mul oli väga raske teda kuulata ja mitte midagi vahele öelda, kuid arvan, et nii on parem, sest tervet lugu teada saades suutsin seda teistmoodi analüüsida kui ainult ühte osa teades. Vah...
Kuulasin seda: https://klassikaraadio.err.ee/740430/jarjehoidja-felix-mendelssohn-bartholdy-170-surmaaasta paevaks Felix Mendelssohn Bartholdy Kunstnike kes elab kõrge vanuseni on olnud läbi aegade vähe, samuti ei elanud kaua ka Mendelssohn. Ta suri kolm kuud enne 38 aastaseks saamist. Tema elu loomingut esitati tema eluajal ja ka tänapäeval. Tema muusika heakõlalisus tõi kaasa palju kriitikat. Liiga ilus on liiga hea. Tema looming oli liiga hea kõlaline, et kajastada ajastu probleeme. Teatud aegadel tuli tema muusika esitamise takistused tema rahvusest ja tema ideoloogilistest hoiakutest. Näiteks 20. sajandi teisel poolel tõusis tema muusika esitamise sagedus. Teatud ajal loobuti juudi rahvusest pärit muusikast. Mendelssohni pluss poolele tuleb määrata bachi aegsete ja eelsete muusikate taasavastamine. Ta muretses saksa muusika hariduse pärast, sest tal oli vaja uusi mängijaid enda orkestrisse. 1843. aastal avas Mendelssohn muusika k...
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks. Vastuvõtja/edastaja - tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale, kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka kuulamine. Kuulamine ja kuulmine ei ole sünonüümid. Selles on aga 4 erinevat omavahel seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine. Tavaliselt normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate sõnumite edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist. Tagasiside on vastus teie poolt edastatud sõnumile
Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2
docstxt/134940281764.txt
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14
peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale kergemini sõpru ja tuttavaid, kuna vähesed inimesed on tõeliselt head kuulajad. Vahel
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu.
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suh...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik treenida paremaks. Olla hea kuulaja, tähendab olla väga hea suhtleja. Saada väga heaks suhtlejaks, nõuab aga pingutusi. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on rääkimine, arutamine ja kaine suhtumine
Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat.....................................................................6 2.Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik.
...................................2 Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad...............................................................................................4 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale
loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb
Mõisted Aktiivne kuulamine - oskus aktiivselt aidata partneril väljendada oma tegelikke tundeid, mõtteid ja arusaamu ning võime neist ka aru saada. Aktiivse kuulamise tehnikad jagunevad kolmeks: kohaloleku ja jätkutehnikad, küsimused ja ümbersõnastamised. Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms). Ettevõtte turunduskontseptsioon terviklik tulevikunägemus, mille põhjal organisatsioon püüab rahuldada ja suunata ostjate vajadusi koordineeritud tegevuste kogumi kaudu.
Suhtlemisoskus Maarja Vladimirova 2012 Mis on suhtlemisoskus ? Oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääleto...
1. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus
2. Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed,
ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes leidis eest teda kogu selle aja oodanud pruudi solveigi. Süitis on kokku 22 pala, millest gried tegi 2 neljapalalist süiti. Muusika Page 2 Kuulamine 8. oktoober 2009. a. 8:01 Jean Sibelius: Finlandia Kuulamine Audio recording started: 8:05 8. oktoober 2009. a. Kontsert süit "Balshazzari pidu" Kuulamine Audio recording started: 8:07 8. oktoober 2009. a. Soololaul "Kurbus" Kuulamine Audio recording started: 8:09 8. oktoober 2009. a. Sümfooniline poeem "Saaga"
Enesepuudutud Objekti puudutamine Füüsiline kontakt Tervitamine kas te ütleksite veel kord? orienteeruvad küsimused - SUHTLEMISOSKUSED - Tõlgendamisoskus - Sooritusoskus SUHTLEMINE KOOSNEB: 1. Kuulamisoskusest liigid: · Arusaav kuulamine · Hindav kuulamine · Empaatiline kuulamine · Väärtustav kuulamine · Kuulamine meeldejätmise järgi · Aktiivne kuulamine - Kuulamisoskuste rühmad: · Tähelepanu väljend.oskus - Osavõtlik poos - Sobiva kehakeele kasutamine - Silmsideme hoidmist - Oskust vältida väliseid segajaid
.Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi,
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia". Viimane väljendab heakskiitu, esimene mitte. 2.4. Passiivne kuulamine kui heakskiidu väljendus Ka mitte midagi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end sada protsenti heaks kiidetuna. Vanema passiivne kuulamine võimaldab lapsel minna kaugemale ükskõik, millisest esialgsest teatest, mis teda muserdas. Laps areneb selle lühikese aja jooksul, mil teda tunnustatakse
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Helilo...
Muusika inimeste elus Muusika on olemas kõikide inimeste elus. Me kuulame muusikat iga päev. On olemas inimesi kellele meeldib popmuusika ja kellele klassikaline muusika. Üks asi on selge, ilma muusikata kultuurne inimene ei suuda elada. Muusikat on vaja kuulata iga päev, kuna see arendab meid. Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime. Paljud räägivad ka sellest, et muusika aitab ka lõdvestuda. Muusika kuulamine aitab arendada muusikalset ning kujundusliku mõtlemist. Samas muusika kuulamine suurendab ka silmaringi. Väga oluline on see, et muusikal on ka raviv toime
Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
