Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Billie Holiday referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Billie Holiday referaat #1 Billie Holiday referaat #2 Billie Holiday referaat #3 Billie Holiday referaat #4 Billie Holiday referaat #5 Billie Holiday referaat #6 Billie Holiday referaat #7 Billie Holiday referaat #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olenpopulaarneinime Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Billie Holiday

Billie Holiday Üheks tuntuimaks dzässilauljaks on Billie Holiday, sünninimega Eleanora Fagan. Ta sündis 7. aprillil 1915. aastal. Täpsed andmed tema elu algusaastate kohta puuduvad, kuid on teada, et ta ema, Sarah Julia Harris, visati kodust välja, kui ta 13aastaselt rasedaks jäi ning ta kolis Philadelphiasse. Seal sündis Eleanora Fagan. Ilma vanemate toetuseta võttis Sarah ühendust oma poolõe Eva Milleriga, kes elas Baltimore's ning kelle ämmast sai järgnevaks kümneks aastaks Eleanora põhihooldaja.

Muusika
thumbnail
22
doc

Billie Holiday

Billie Holiday elulugu Lapsepõlv Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan Gough, kaootiline elu algas Baltimores 7.aprillil, 1915. Laulja isa, Clarence Holiday, oli kuueteist aastane jazz-kitarrist ja bändzo mängija, kes hiljem kuulus Fletcher Hendersoni orkestrisse. Ta ei abiellunud kunagi lapse ema Sadie Faganiga ning jättis ta koos tütrega maha. Holiday ema oli samuti väga noor, kolmeteist aastane. Ema oskamatuse või hoolimatuse tõttu jäeti Billie tihti vanaema või sugulaste hoida. Paraku sugulased suhtusid temasse kui teenijasse. Billie saadeti kümneselt katolikku kooli1, sest tüdruk tunnistas üles, et teda on vägistatud. Kahe aasta pärast sai ta sealt välja tänu perekonna sõbrale. Olles kogenud mentaalseid kriise, kolis Billie koos oma emaga 1942. aastal New Jerseysse ja hiljem Brooklyni. Karjääri redel

Muusika
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

Kõik muu oli nootidesse kirja pandud. Tõusis vajadus eriti spetsialistide arranzeerijatejärele. Esialgu tulid need orkestrantidehulgast. Need olid iseõppinud muusikud, kel oli vaid praktilise töö kogemus. Swingimuusika baseerus suures osas populaarsetele lauludele. Mis puutus pillimeestesse, siis need ei saanud enam läbi nooditundmise oskuseta. Instrumentalistid pidid olema ka tehniliselt oma ala meistrid. Swingiperioodi säravate tähtede hulka kuuluvad ka lauljad Billie Holiday (1915-1959) ja Ella Fitzgerald (1918-1996). Tänu asjaolule, et swingmuusikaga tuli jazzi hulgaliselt euroopalikke jooni, mida populariseerisid valged orkestrid, levis see muusikaliik kiiresti ka Euroopas. 12. BEBOP (neljakümnendad) Swing polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel-näiteks Glenn Milleril ­ õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata

Muusika
thumbnail
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Blind lemon Jefferson hakkas peale seda ka maailmale pakkuma uut sorti muusikat milleks sai Delta/Country Blues ning inspireeris sellega ka kõikki teisi kitarriste. Ühtlasi sai temast ka kuulsaim pile blues'I kitarrist. See uus muusika jõudis ka peale Missisippi ka Kansasesse, kus selle eestvedajaks sai Count Basie. Tema oli selle aja suurimaid bigbandi arendajaid. Peale Kansase jõudis blues ka New York'I, kus bluesi kuningannakas tituleeritud Billie Holiday viis sisse jazzilikumad maneerid ning blues sai veelgi suurema kuulsuse. Ühesõnaga blues sai väga suure osa jazzist endale ning nad hakkasid koos eksisteerima. Blues arenes aga omasoodu edasi ning arenesid välja omakorda erinevad stiilid: Delta(Charley Patton, Tommy Johnson, Robert Johnson, Willie Brown jne) ja Lousiana(Jamer Brooker, Guitar Slim, Dr John jne) bluesile lisandus elekter ja sellest said

Muusikaajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
3
docx

Jazz muusika

Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt Artie Shaw Raivo Tafenau Fats Waller Eberhard Weber Paul Whiteman

Muusika
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
thumbnail
5
doc

Muusika

ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud 6) Neegrite olustikumuusika meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. b) Jazzvokalism; Billie Holiday, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra Kui Hawkins on saksofoni rehabiliteerija, selle pilli jazzmuusikasse sissetooja, siis Lester Youngi Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning

Muusika



Lisainfo

väga põhjalik, kasutatud põhiliselt ingliskeelset kirjandust nii netist kui raamatust.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun