Billie Holiday referaat (0)

kool aasta
Billie Holiday
nimi
klass

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Varajane elu 4
Varajane laulukarjäär 6
Professionaalne karjäär 7
Holiday probleemid ja surm 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Billie Holiday oli üks kuulsamaid jazzmuusika naissoost tähti, kelle lühike elu sisaldas mitut abielu, kõrgelennulist karjääri ja muud, mis käis kuulsuse juurde, esile tõstetuna narkootikume.

Varajane elu

Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan, sündis Philadelphias, Pennsylvanias USAs 7. aprillil , 1915. aastal. Tema ema oli pärast kaheteistaastaselt rasedaks jäämist kodust Baltimore’ist pagendatud ning sinna kolinud. Nad olid mustanahalised ja vaesed, kuid üks hetk, kui emake sattus hea tööots, kogus ta nii palju raha, et nad said endile 900$ eest endale maja osta ning pidid sealtmaalt ‘elama kui leedid’. 1926 saadeti ta The House of the Good Shepherd’ isse , mis oli katoliku institutsioon, pärast seda, kui naaber, Mr Dick, ta enda juurde viis, öeldes, et ta ema ootab teda seal, tegelikult aga ööhakul vägistas tüdruku. Mr Dick sai kümme aastat vanglat, Billie saadeti katoliku institutsiooni. Katoliku institutsioonis sai ta endale hüüdnimeks ‘ Lady ’ Üheteistaastasena oli ta koolist välja kukkunud. Veebruaris 1927 tüdruk vabastati ja tema ning ta ema töötasid ja elasid maadami juures. Lühikest aega pärast prostituutidena tegutsemist Holiday ja ema vahistati. Nad vabastati pärast lühikest vanglakaristust. Niisiis oli Holiday 12aastaselt kogenud väga karmi minevikku . Holiday ema proovis õnne Harlemis, jättes tütre taas Milleri hoolde. Holiday töötas bordellis ning alusta laulmist. 1929. alguses ühines Holiday emaga Harlemis, kus nad töötasid bordellis, kus tehti aga haarang ning nad taas vanglasse, hiljem aga tehasesse tööle saadeti. Teismeliseeas alustas ta oma teed kuulsuseni nii-öelda õppides koos Bessi Smithi ja Louis Armstrongiga (vastavalt kuulsad bluusi- ja jazziartistid). Holiday valis oma pseudonüümi näitlejanna Billie Dove’i, kelle andunud fänn ta oli, ja oma isa, Clarence Halliday (esinejanimega Holiday), kes oli muusik , järgi. Joonis 2: Holiday laulmas
Joonis 1: Holiday aastal 1917

Varajane laulukarjäär

Ehkki Holiday ei õppinudki kunagi muusika tehnilist poolt ega isegi nooti lugema, läks ta karjäär juba noorena hästi. Seitsmeteistkümneaastasena sai ta tööd lauljana klubis Covan’s. Produtsent John Hammond kuulis Holidayd esimest korda laulmas 1933 ning korraldas nii, et sama aasta 11. novembriks, kui Holiday oli 18, ilmus Holiday debüütlindistus. Ta laulis koos Benny Goodmaniga kaht laulu, "Your Mother 's Son-In-Law" ja "Riffin' the Scotch" – viimasest sai tema esimene hitt , mis müüs 5000 koopiat (kui "Your Mother's Son-In-Law" müüs vaid 300). Teda võrreldi juba siis Louis Armstrongiga. Samal ajal sai ta ka oma esimese plaadilepingu.

Professionaalne karjäär

Holiday hüüdnime Lady Day pani talle Teddy Wilson , kellega ta töötas põhiliselt 1935-38. Ehkki alguses koheldi teda kui sabarakku, kes võiks suurepäraseid legende jäljendada, avastati pärast veel mõnda hitti Holiday anne. Koos Wilsoniga tegi Holiday ajalugu ning tema mõnda koostööd Wilsoniga – näiteks „What a Little Moonlight Can Do“ – peetakse jazzmuusika vokaalraamatukogu oluliseimateks osadeks . Koos Teddy Wilsoniga töötas sel ajal Holidayga koos veel saksofonist Lester Young.
1937. aastal ühines Holiday Count Basie Orchestraga, kus ta lootis veidi rohkem raha teenida, kui muidu, et saaks koos emaga muretult elada. Trgelikult ei saanud ta aga kaks aastat sentigi. See oli aeg, kus nad reisisid meeletuid vahemaid, vähese puhkuse ning väikese raha eest. Samuti oli tegemist kolmekümnendate lõpuga – Billie pidi kannatama nii rassismi kui seksismi, vahel üht, vahel teist, mõnikord mõlemaid korraga. Count Basie Orchestrasse võeti ka üks valge naine, kes Holidayd absoluutselt ei sallinud, ning kes asendas Holidayd esinemistel siis, kui mustanahalist naist ei lubanud, ning Holiday pidi tundide viisi istuma bussis ja kuulama , kuidas too laulab koos bändi ülejäänud liikmetega tema enda laule.
Mõni aeg hiljem läks Holiday tööle Café Societys, kus ta töötas järjepidevalt kaks aastat, seitse päeva nädalas, teenides 175 dollarit nädalas. Ta alustas seal töötamist mittekellegina; väljus sealt aga tuntud staarina - mitte, et ta sellest ise kuidagi kasu saanud oleks, teenides kaks aastat püsivad 75 dollarit. Sellest oli aga vähe ning Holiday tõstis oma mänendžeriga kära, nõudes kõrgemat palka. Esimene töö, kus ta sai 175$ nädalas, oli Californias, mänendžeri venna klubis.
Pärast seda, kui Billie abiellus oma esimese mehe, Jimmy Monroega, alustas ta viimasega oopiumisuitsetamist, kust algas tema eraeluline allakäiguspiraal. Nad läksid üsna ruttu lahku ning Holiday oli koos Joe Guyga, kellega ta ka ka koos töötama hakkas, lõpuks ometi tunnustatuna – “Billie Holiday and her Band ”. Vaid mõni aeg pärast seda suri Holiday ema, mis lauljatari väga tõsiselt mõjutas.
II maailmasõja ajal reisis ta lugematuid miile, lauldes väeüksustele, kes teda teadsid ning kes küsisid alati hitte nagu “Billie’s Blues ”, “Fine and Mellow” ja “Body and Soul ”. Holiday ütles ise, et sõjas kadusid lugemata avastamata talendid: isegi tema teadis neist mõndasid, kes sõjas surid, näiteks Jimmy Davis, kes kirjutas Holidayle loo “ Lover Man”.
Peale oma lauljakarjääri näitles Holidat ka ühes päris filmis koos Louis Armstrongiga, mille tegemist ta aga kuigi ei nautinud ja mida ta isegi ei vaadanud.

Holiday probleemid ja surm

Holiday ellu tulid narkootikumid , põhiliselt heroiin, esimese mehega ning jäid sinna tema elu lõpuni, mängides suurt osa tema elus, ajuti suurematki, kui karjäär. Holiday ei vabandanud ega õigustanud end kunagi ning leidis, et tema elustiil on tema otsus ning kui ta peab seetõttu kohtus käima või vangis istuma, siis las ta nii olgu.
Tema lahingut kohtusaalis kutsuti “The United States of America versus Billie Holiday”. Ta saadeti haiglasse ning ta nõustus sellega.
Tema karjäär aga jätkus aga ka 50ndatel hoolimata sellest, et tema kurnav elustiil mõjutas ka tema häält. Ta lindistas laule koos Norman Granziga, väikse jazziplaadifirma omanikuga 1952. aastal ning kaks aastat hiljem oli tal väga edukas tuur Euroopas. 50ndate teises pooles hakkas Holiday lähemalt suhtlema Louis McKayga ning juba 1956 arreteeriti nad narkootikumide pärast. Järgmisel aastal abiellusid nad Mehhikos ning McKay kasutas Holiday raha ja kuulsust iseenda upitamiseks elus.
Ehkki tal olid probleemid häälega, andis Holiday mõjusa esituse The Sound of Jazzis, CBS-i ülekandes, töötades koos Lester Youngi , Ben Websteri ja Coleman Hawkinsiga. Tema viimane esinemine leidis aset New Yorkis 25. mail 1959 . aastal. Veidi hiljem pandi ta maksa- ja südameprobleemide pärast haiglasse ning 17. juulil samal aastal suri ta alkoholi ja narkootikumide põhjustatud komplikatsioonide tagajärjel. Tema matustel käis austust avaldamas üle 3000 inimese ning tema autobiograafia tehti filmiks aastal 1972, Holidayd kehastamas lauljanna Diana Ross. Joonis 3: Holiday hauakivi

Kasutatud kirjandus

Eleanora Fagan, William F. Dufty “Lady Sings the Blues” Harlem Moon , USA, 1956
http://music-wallpapers.net/billie_holiday_2_wallpapers.html
http://www.billieholiday.com/
http://en.wikipedia.org/wiki/Billie_Holiday
http://today-this-musician-died.blogspot.com/2010_07_01_archive.html
http://www.mp3.al/en/music/artist/id/12970397/name/The-Lester-Young---Teddy-Wilson-Quartet
http://www.allstarpics.net/pic-gallery/teddy-wilson-musician-pics.ht m
http://www.biography.com/people/billie-holiday-9341902
http://sorabji.com/pictures/4002-2/DSCN0556.JPG