50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jan Verner Pulles
Õppematerjali autor
Tallinna Reaalkool Charlie Parker Referaat Tallinn 2011 Charlie Parker, õige nimega Charles Parker Jr., oli USA dzäss-saksofinist ja helilooja. Samuti on ta tuntud nimede all Bird või Yardbird. Parker on üks muusikutest, kes on laialdaselt mõjutanud dzässmuusikat. Ta oli üks bebopi rajajatest. Tema mängustiil on tugevalt mõjutanud tänapäevast dzässi. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid
Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas
Dzässbändid on meil tänapäeval tuntud dzässansamblina (väiksem) ja dzässorkestrina (suurem). Eestis tekkisid esimesed dzässorkestrid 1920. aastate lõpul. Dzässmuusika sai populaarseks 1930. aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti dzässmuusika areng nõukogude ajal aastast 1964 korraldatakse Tallinna dzässifestivale. Dzässmuusikuid Silmapaistvamad dzässmuusikud on L. Armstrong, B. Goodman, D. Eliington, C. Basie, Ch. Parker, S. Bechet, D. Gillespie, M. Davis; lauljad B. Smith, B. Holiday, E. Fitzgerald jt. Jazzmuusika referaat Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) Oscar Petersoni on nimetatud üheks parimaks dzässpianistiks läbi aegade. Ta on võitnud 8 Grammy auhinda ning oma ligi 60aastase karjääri jooksul andis ta sadu kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis. Varajane elu
üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli vähendatud kvinti) järele laulda. O n veel versioon, et algul olnud nim eks "rebop", hiljem "bop", m is arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. M inton's Playhouse'is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny Clarke (1914-1985)-nemad teerajajaks bebopis, kitarrist Charlie Christian, trompetist Dizzy Gillispie (1917-1993) (tema viis bebopi rakendamise suurde orkestrisse ning oli eeskujuks paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud
altsaksofon, flööt), helilooja ja ansamblijuht. John Coltrane oli üks dzässmuusika legendaarsemaid, ühtlasi vastuolulisemaid kujusid. Coltrane oli esimene tõeliselt autoriteetne vanema põlve muusik, kes avant garde või free jazz stiilile üle läks. Teenis 2.maailmasõja ajal laevastikus Havai saarestikus. Pärast sõda mängis altsaksofoni aga vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis dzässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist. STAN GETZ Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia 6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 19441946 kuulus Getz Stan Kentoni ja
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saa
and roll party” (F reed võttis varjunikes M oondog - e. k. –“kuukoer”. R ock and roll tähendab tõlkes “kõikum ine” ja “pöö rlem ine”. S õ nal rock oli am eerika n eegrislän gis algselt samasugune kahemõtteline, armatsemisega seotud tähendus nagu sõnal jazz. Hiljem laienes selle sõna mõiste tantsimisele. Saate pealkiri tähendab umbkaudu “M oondog’i” tantsupidu.) Rockmuusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et ta mäng oleks paremini kuulda. Veidi hiljem ehitas Les Paul aga juba õõnsa kõlakastita, täispuidust elektrikitarri sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Les Pauli ideid on muusikailmas veelgi toiminud. Katsetades lindistusel mitmekordse pealemänguga, tuli ta mõttele konstrueerida mitmerealine magnetofon. Esimene 16 realine salvestussüsteem valmiski 60-ndail aastail Les Pauli stuudios Engelwoodis, USA-s
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid