Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jazz (1)

3 KEHV
Punktid
Jazz
Jazzmuusika on muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Džässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis džäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks.
Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli džässi esimene keskus. Jazz toetub blues ’i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet)
Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks džässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.
New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema ‘’ Ragtime Band ’’ inspireeris paljusid nooremaid muusikuid. Chicagos alustas oma hiilgavat karjääri Louis Amstrong (1900- 1971 ).Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris , alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu .Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz’ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti.
Teine Jazzi keskus oli Chicago .Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu.
Sain teada seda, et seda muusikat osad usklikud vihkasid ja tahtsid seda üldse ära keelata.Minu arust pole sellel muusikal viga midagi.See muusika oli väga popp nii euroopas kui ka Ameerikas ja selle muusika järgi tantsiti igal pool pubides.Ning jazz oli suureks kontrastiks klassika muusikale.
Jazz #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkookk Õppematerjali autor
Jazzmuusika, kujunemine, levik ja kuulsaimad esindajad.

Sarnased õppematerjalid

Muusika 1920-1940
2
rtf

Muusika 1920-1940

1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) ­ 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutö

Ajalugu
Jazz
9
doc

Jazz

Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2

Muusika
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika
Referaat Džässist
9
docx

Referaat Džässist

1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt

Muusika
Muusika
5
doc

Muusika

Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) ­ stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu




Kommentaarid (1)

hanna1994 profiilipilt
hanna1994: aitas palju :)
14:06 20-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun