Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Džäss - Saatana muusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Saatana muusika
Džässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Džäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale . Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna džässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada džässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal.
Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes üle kõige maailmas tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis ). Noored said seal tantsida ja eirata igasuguseid viisakusreegelid ja etiketti, kuna tolle aja ühiskond oli väga vaos hoitud, oli neil vaja end kusagil välja elada. Džässi levikut hõlbustas ka tehnika areng, tol ajal anti välja esimesed vinüülplaadid, džässmuusika salvestati esmakordselt plaadile The  Original Dixieland Jass Band’i poolt 1917 aasta alguses.
Džässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong , kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu, pianist ja helilooja Duke Ellington ja viiuldaja ning orkestrijuht Paul Whiteman , keda džässi kuldajastul (20’ndad) kutsuti Džässikuningaks. Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise džässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja . Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid džässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje.
Džässi plahvatuslik levik sünnitas ka “Harlemi renessansi”, inspireerituna muusikast nende ümebr, hakkasid ka mustanahalised kirjanikud, näitlejad, filosoofid ja luuletajad usinalt kultuuri sünnitama. Varsti peale seda hakkas ka haritlaskond ja jõukas rahvas džässi suhtes leebuma. Sel perioodil kolis džäss üle suitsustest ja pimedatest ööklubidest suurtesse valgetesse ballisaalidesse. Tekkima hakkas ka suurem hulk valgeid džässmuusikuid. Minu arvates võib seda lugeda traditsioonilise džässi lõpu alguseks.
Džäss - Saatana muusika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ukukas Õppematerjali autor
Lühireferaat käsitleb džässmuusikat üldiselt, selle ajalugu, mõjukust ja kuulsamaid esindajaid.

Sarnased õppematerjalid

Džässi lühikirjeldus
2
docx

Džässi lühikirjeldus

Džäss Džässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muusikastiili. Selle eelkäijateks loetakse USA mustanahaliste töölaulu, spirituaali, bluusi ning ragtime’i. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässmuusikas on suur osa improvisatsioonil. Džäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. See oli emotsionaalne, ettearvamatu ja kirglik. Kuna džässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas kindlates klubides, nagu Cotton Club New Yorgis. Džässi levikut hõlbustas ka tehnika areng – esimeste vinüülplaatide välja andmis

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti.

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun