Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika - Jazz (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Jazz
Jazz  on primitiivseks peetud neegrifolkloori kõige  keerukam  modifikatsioon Ameerikas. 
Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast, ehkki  on oma arengu 
vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt.
Ameerikas peetakse  jazzi  praegu omamaise kunstmuusika haruks.
Joachim  Ernst Berend :“Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis 
mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzinstrumendid , meloodia  ja 
harmoonia  on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale 
oomise viis ning mõned  bluusi  harmoonia elemendid on aga päri Aafrika muusikast ning afro-
ameeriklaste muusikalistest kontseptsioonidest.”
Euroopa muusikast eristab jazz'i kolm põhilist elemen i,mille eesmärk on in ensiivsuse 
suurendamine :
•eatud suhe rütmi,mida nimetatakse “õõtseks ”(swing );
muusika  esitamise  spontaansus  ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab  improvisatsioon ;
•helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust.
Erinevaid stiile ja arenguetappe,mil e jazz on läbinud alates sel e sajandi 
algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel  aegadel  
omanud  erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud.
1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga.
1920 -  Dixieland  'i ehk  traditional  jazz 'i laine.(dixieland –eelkõige valgete poolt esitatud 
1920ndate jazz)
1930 - Jazz 'i raskuspunkti  kandumine  Chicagost New  Yorki .Bändide koosseisu suurenemine
1940 - Bebop ( reaktsioon  swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus.
1950 - Cool jazz .
1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt  selga  pöörata popmuusikale,soov omada 
eristuvat  iseseisvat  identiteeti.
1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks 
domineeriv  suundumus  korraga.
1980 - Swing-revival kümnendi alguses.
1990 - 1.Acid Jazz
2.Hip hop jazz
3.New traditionalism bebop- vaimus  (Wynton Marsalis)
4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus 
Contemporary Jazz)
5.World Jazz
2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid.
2.Jazzi äärmuuslik stilistiline  eklektika ,peavool peaaegu puudub
Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem selle muusikastiili ajaloos.Jazzi 
sildi al  võib kohata äärmiselt  mitmesugust  muusikat,mil es esineb improvisatsioonilisuse 
element.Sagenenud on jazzmuusikute koostöö klassikalise  muusika  esindajatega, samuti 
võib jazzmuusikas kuulda palju elektroonilisi instrumente ja uusi rütme nagu drum ’n ’ bass  ja 
house.
Jazz on oma  olemuselt  avatud ja lakkamatus arengus muusikavorm.
Muusika - Jazz #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asula Kfghasga Õppematerjali autor
Jazzi ajalugu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
pptx

Jazzmuusika

Jazzmuusika 12. klass Jazzmuusika EUROOPA AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz Jazz & bossa nova Downtown jazz Free jazz Nu-Jazz

Muusika ajalugu
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun