Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule...
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
JAZZ ROCK Helen Kaljusaar 9F • Ühendab jazzi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, metal jm. • Sündis USAs 1960. keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme. • Esimesteks Jazz Rock plaatideks peetakse Gary Burtoni'i "The time machine" (1966) ja Larry Coryell'i "Out of sight and sound" (1966) • Eestis tekkisid esimesed grupid 1980-ndatel nt, Kaseke ja Radar. TUNTUIMAD ESINDAJAD • Headhunters https://www.youtube.com/watch?v=7njWsEk2K_Y • Soft Machine https://www.youtube.com/watch?v=CKDuevCr90Q • Blood Sweat and Tears https://www.youtube.com/watch?v=aXW6829yjYw TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD MATERJALID • www.et.wikipedia.org/wiki/Jazz_fusion • www.youtube.com
JOHNNY CASH Semester Powerpoint By: Nicole Casaday Biography Walking a Line in His Shoes February 26, 1932 in Kingsland, Arkansas; the one and only Johnny Cash was brought into a loving family of nine created by Ray and Carrie Rivers Cash. Johnny and his family lived In Kingsland until he was at the age of three, where they then moved to Dyess, Arkansas; a Colony in Northeast Arkansas. The Cash family farmed nearly 20 acres filled of cotton, there Ray, Kerry and all seven of their children worked side by side in the crops; including little Johnny. Johnny as a Kid... Cash spent his childhood in Guns & Girls Dyess Colony until he graduated high school in 1950, where he then fled off to D e t r o i t in search of work only to find himself in Pontiac, Michigan working in the automotive business. However, Cash soon after enlisted in the U.S. Air Force and was sent off to basic training in Te x a s . While ...
Chicago jazz Merilin anijärv Richard Ploompuu 9B TTG juhendaja: Merle Adelman 2014 Tekkelugu Tekkis 1920 a algul Chicagos. 1920. aastate alguses pärast, kui USA astus I maailmasõtta, New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad ...
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis S...
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjusek...
Jazz Rock Üldiselt Jazz Fusion USA, 1960 Enamjaolt mustanahalised artistid Eripära Valjem Elektroonilised efektid Süntekad Rock n' Rolli rütmid, jazzi impromine Artistid Miles Davis Herbie Hancock Chick Corea Frank Zappa Kuulamiseks https://www.youtube.com/watch?v=Wsw8fERaGrY https://www.youtube.com/watch?v=4bjPlBC4h_8 https://www.youtube.com/watch?v=RycYchunTKc Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Jazz_fusion#Jazz-rock https://en.wikipedia.org/wiki/Bitches_Brew Täname Kuulamast!
Kuulsuse Ahelad Jaak Joala ™™ Intro F D‹ B¨ G‹ ? b 44 ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ Salm 1, 2 % ? b ™™ ˙ ˙ ™™ 5 F A‹/E D‹ D‹/C B¨ D‹/A G‹ C ...
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised: https:// ...
FREE FUNK FREE FUNK · Väljendi võttis kasutusele Scott Yanow · Kirjeldab avant-jazzi ja funk muusika segu · Põhikujud Prime Time grupp, Decoding Society, Spetacle · Oli populaarne 1970 aastatel FREE FUNK · Kiire · Rütmikas · Tekitab hea tuju · Õnnelik FREE FUNK · Saksofon · Kitarr · Bass kitarr · Trummid FREE FUNK · Näide free funk muusikast SAMAL AJAL EESTIS · Eestis oli jazz-I mõõnaperiood · Paljud pillimehed läksidüle uutele rock- ja popmuusikastiilidele · Vähesed entusiastid jäid improvisatsioonilisele muusikale truuks Aitäh kuulamast!
4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil
New Orleans jazz, Louis Armstrong New Orleans jazz ehk Dixieland ★ New Orleans Jazz ehk Dixieland, mõnikord nimetatakse hot jazz või varajane jazz. Dixieland on jazzi muusika stiil, mis on arenenud New Orleansis XX sajandi alguses ja oli enim levinud Chicagos ja New York Citys 1910. aastatel. ★ Tuntud jazzi laulud Dixielandi ajastust on "Basin Street Blues" ja "When the Saints go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi. ★ Nii nagu teistes jazzi liikides rõhutatakse dix...
Helmut Aniko Helmut Aniko sündinud 27.03.1947, Tallinnas ja surnud 07.06.2003, Soomes, Kaavis oli andekas Eesti muusik, helilooja, pedagoog, multiinstrumentalist, ansamblijuht, arranzeerija, organiseerija ning Eesti jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks. Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmu...
Duke Ellington. Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Edward Kennedy Ellington sündis 29. Aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke (ingl. k. hertsog) sai Ellington koolipõlves silmatorkavalt korraliku riietuse ja viisaka käitumise eest. Juba noorest peale kuulas, jälgis ja imiteeris Ellington ragtime'i pianiste, mittte ainult Washingtonis, kuid ka Philadelphias ja Atl...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level ...
Donna Summer Referaat 9klass Sandra Freitag Donna Summer, päris nimega LaDonna Adrian Gaines, sündis 31 detsember 1948 Bostonis. Ta oli pärit seitsmeliikmelisest perekonnast. Ta isa oli lihunik ja ema õpetaja. Ta ema on öelnud, et Donna õppis ennem laulma ja alles siis rääkima. Donna oli Ameerika laulja ja laulukirjutaja, kes sai tuntuks hilistel 1970'ndatel kui maailma esimene diskostaar. Ta on viiekordne Grammy auhinna omanik. Ta on müünud üle 100 miljoni albumi, mis teeb temast üheks maailma enimmüüduimaks artistiks Summer'i esimene esinemine suurema publiku ees oli kümne aastaselt kirikus, kui esialgne vokalist ei ilmunud kohale. Pastor oli teda peale prooviesinemist talle öelnud, et on liiga vaikne ja häbelik, kuid peale seda esimenist ei arvanud enam keegi nii. Tal on olnud 13 tuuri, neist viimane aastal 2008. Ta on välja andnud 18 plaati. Os...
Retsensioon Portico Quartet Käisin jazzkaare raames toimunud kontserdil, kus juhtus esinema neljapealine ansambel nimega Portico Quartet. Antud kontsert leidis aset 25. aprillil, kell 22:00 Merepaviljonis. Mulle meeldis kõige rohkem see, et nad on suutnud oma muusikaga uue ja vana kokku segada ja see, et neil põhimõtteliselt ei olnudki mingisuguseid lugusid, vaid nad mängisid 1,5h nagu ühte lugu, atmosfäär oli väga mõnus, valgustus segunes pimedusega hästi ja heli oli kokkupakitava telgi kohta väga mõnus, isegi bass jõudis põrandaplaatide kaudu ilusti mu jalgadeni. Seda muusikat kuulates tekkisid vahepeal siuksed faasid või asjad, kus jäin mõtetesse, see muusika reaalselt suutis algusest lõpuni mind endaga paeluda ja kohal käies on ikka täiesti teine feeling kui kõrvaklappidest kuulates. Koosseis oli päris hea, kahjuks kedag...
Eesti jazz festivalid Jazzkaar Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. Lisaks kevadisele suurfestivalile Jazzkaar korraldab MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing Jõulujazzi, Talvejazzi ja Sügisjazzi. Jõulujazz on kahenädalane intiimne ja jõuluaega sobiv festival. Talvejazz ja Sügisjazz on kontserdihooajad, mis tõstavad esile kohallikke artiste, nende uusi projekte ning põnevaid jazzileide Euroopast. Suurimad Jazzkaart külastanu...
Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE M...
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos
COOL JAZZ 1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvint...
Konsterdi retsensioon „Pille-Rite Rei, Britta Virves ja Oliver Belvelin jõulumeeleolukas kontsert“ Käisin 26. detsembril kell 20:00 Arensburg Lounge Restoranis Muusa kuulamas jõulumeeleolukat kontsertit. Valisin selle kontserdi, kuna üks minu tuttav esines seal. Kontsert algas õhtul kell 20:00 ning kestis umbes 2 tundi. See koosnes kahest osast ning nende vahepeal oli ka pikem paus. Pileti hinnaks oli 5 eurot. Esinejaid oli kolm: Pille-Rite Rei oli laulja, Britta Virves mängis klaverit ning Rootsist pärit Oliver Belvelin, mängis kontrabassi. Noored muusikud õpivad Skurup Folkhögskolas Rootsis ja kontserdil esitasid nad nii omaloomingut kui ka talvemeeleolukat muusikat. Kontsert kestis kokku umbes kaks tundi ning selle aja vahemikus esitati umbes 15 erinevat lugu. Kontsert algas üpris igavalt. Ükski lugu ei meeldinud, kuna oli võõras keel. Laulja tundus nii süngelt riides ning seetõttu tekkis sünge meeleolu. Kuna laulude pe...
Chicago jazz Areng Arenes välja 1920' datel Aluseks New Orleansi jazz Iseloomustus Palju soolosid(individuaalsed soolod) Suur tähtsus on Saksofonil Pillid Saksofon Basskitarr Elektrikitarr Tuuba Bandzo Hiljem ka trummid Suurimad tegijad Bix Beiderbecke Kimmy McPartland Frank Teschemacher http://www.youtube.com/watch?v=aVmRkngg1ps http://www.youtube.com/watch?v=oW7YYt0F-K4 Täname kuulamast!
Louis Armstrong Erinevaid jazz’i lugusid ja esitajaid kuulates, leidsin enda lemmik jazzmuusiku. Selleks on Louis Armstrong. Louis Armstrong Ta oli USA jazztrompetist ja laulja. Armstrong alustas trompeti- ja kornetivirtuoosina juba 1920. aastate algul. Louis Armstrong sündis 4. augustil 1901 New Orleansis, Louisianas ja suri 6. juulil 1971 Queens’is, New Yorgis. Armstrongi varajane elu Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest jazzmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. Chi...
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h?v=fC-zBjHwwCY&list =PLtLlUc8WoDhxzq0Cis NvGnmyxiaDEUXt8 AITÄH KUULAMAST!
Retsensioon NIMI:Kaisa Jane Ojamets ÕPPERÜHM: IMA 25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mi...
NEW ORLEANSI JAZZ New Orleansi Jazzi ajalugu New Orleansi Jazz tekkis 20. sajandi alguses. Sünnilinnaks peetakse Louisiana osariigi pealinna New Orleansi. 20. sajandi esimesel kümnendil tegutses linnas ligi 30 orkestrit. 20. sajandi algusaastateks oli sellest sadamalinnast kujunenud tõeline kultuuripaabel, mille elanikud laulsid briti rahvalaule, tantsisid hispaania rahvatantse, mängisid prantsuse balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. Muusika New Orleansi jazz sündis mitmesuguste etniliste tunnusjoonte ja muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. ...
a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli b...
jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
Soul ja funk 1. Mis on mõjutanud soul muusikat? ● Ameerika afroameeriklaste muusikast ● soul, tähendab inglise keeles hing, võeti kasutusele 1961 ● kiriku gospel muusika Millised stiilid on koondunud funk-muusikas? ● gospel ● blues ● rhythm and blues 2. Keda peetakse souli ja funky rajajateks? ● Ray Charles ● Aretha Franklin 3. Soul muusika oli seotud mitme plaadifirmaga Tamla Motown -suund oli tantsumuusika -sünkopeeritud rütmiga bassikäigud -keerukas orkestratsioon -keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. -saatepillidena olid tavaliselt kitarr,...
Folk rock 1. Seleta, mida kujutab endast folkmuusika Rahvamuusikalähedane tänapäevasne laul rahvalike pillide saatel. folk music laienemine erinevate stiilide ja tegevuste tähistamiseks viis hiljem selle osalisele asendumisele mõistega traditional music, millele lisandusid ka world music, ethnic music. 2. Keda peetakse tänapäeva folkmuusika isaks? Pete Seeger (s.1919) 3. Millest folklaulud rääkisid? Folkmuusika oli näiteks ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Osa laule oli vähem protestilise sisuga. 4. Millal, kus ja miks tekkis stiil folk rock? Mis selles stiilis ühildusid? 60- ndatel aastatel Ameerikas. 5. Kes oli üks olulisemaid folk rock alsusepanija? Kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel. 6. Millised pillid on omased sellele stiilil...
Retsensioon Mina käisin kuulamas kontserdi nimega „Sügise Jazz 2019“ kus esinesid Tallinna Tehnikaülikooli Bigbänd ja Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri Bigbänd. Kontsert toimus 13. oktoobril 2019 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kontserdi eesmärgiks oli teha nauditav sügisõhtune tasuta kontsert. Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van ...
dzässikontsert toimus 3. novembril 1936 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Eesti esimene dzässorkester kandis nime The Murphy band. Dzässmuusika-alast haridust hakati Eestis esmalt andma G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis On aastast 2004 G. Otsa nimelises. Tallinna Muusikakoolis rütmiõpetuse ja popp-jazz löökpillide õpetaja.
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline ja füüsiline lähenemine, mille tulemuseks on keeruline improvisatsioon ● https://www.youtube.com/watch?v=KQc ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
