Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu
Hupel oli valgustaja sest ta haris oma rahvast kirjutades raamatuid nagu näiteks ,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", ,,Riia ja Tallinna asehalduskorra praegune seisukord. Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete lisanduseks", ,,Abivalmis meelespea neile, kes tingimata tahavad härra Moses Mendelssohni kristlaseks teha või vähemalt siiralt imestavad, et ta selleks veel saanud ei ole". Veel uuris ta majandust ja andis välja raamatu põllumajandus ajaloost. Johann Gottfried Herder:1744-1803 Ta oli sakslane kes tegeles valguskirjastuse ja kunsti ning põhiliselt kirjandusega. Selliste andmete järgi oletan,et ta oli valgustaja Rohkem andmeid ma tema kohta ei leidnud Garlieb Merkel: 1769-1850 Garlieb Helwig Merkel sündis 21. oktoobril 1769. aastal Võnnust 28 kilomeetri kaugusel asuvas Ldurga pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis.
Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõud...
Luteri kirik oli, kuigi mitmed kirikud olid hävinenud. Uued õpetajad Saksamaalt ja elavnes usulise kirjanduse välja andmine. 1739. a ilmus I eestikeelne piibel, tõlkija Anton-Thor Helle. Levis 18. saj keskpaik. Võrdsus ja ühtekuuluvustunne. Keelati ära maised lõbustused. V Valgustus Baltikumis ja poliitilised olud 18. saj lõpul 18. saj II p jõudis siia Valgustus kirikuõpetajad harisid talupoegi. Jagati kalendreid. Kuulsamad valgustajad: Hupel, Herder ja Merkel. 1783. a uus halduskorraldus et muuta Baltimaid Venemaa sarnaseks.
Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus. See on ülemaailmne liikumine,
et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Demokraatiat võib nimetada pigem sotsiaalseks kui poliitiliseks ideaaliks, sest demokraatlikud vabaduse ja võrdsuse põhimõtted ei ole ainult poliitilised. Kui võtta rahvalt võimalus teha ise otsuseid, siis sellega peatatakse rahva moraalsete ja poliitiliste võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida. Saksa valgustaja Herder avaldas mõtet, et masinavärgis nimega riik on rahvale vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. Mina näen valgustusliikumises inimkonna vaimsuse kiire arengu ahelat. Esmalt sai kõik
ilmus 1808 ning teise osa lõpetas ta 1832, kuid see ilmus pärast tema surma. [7] 6) Johann Gottfried Herder(1744-1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. J.G.Herder haris end ise, lugedes isa piiblit ja lauluraamatut. 1762 astus ta Königsbergi ülikooli, kus sai Immanuel Kanti õpilaseks. 1769. aastal sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele teedele. Lisaks oli Herder saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.[8][2] 7) Johann Christoph Friedrich Schiller(1759-1805)oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg
8. klass kordamine õp. lk. 4273 1) Selgita mõisted: Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. ...
Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust. Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine
Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. *Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg v. Herder (1744-1803). Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta oli kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Hiljem töötas Herder Saksamaa ühes tähtsamas kultuurikeskuses Weimaris kirikupeana, tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta masinavärgiks ning avaldas mõtet, et rahvale on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes.
· Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon'' · Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on `' Minna von Barnhelm'' · 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI · `'torm ja tung'' valmistas ette saksa romanitsmi. Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikkust mõjutama. Tõid kirjandusse
võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia", "Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda Teoses "Rahvaste laulud" ("Volkslieder", 17781779) avaldas ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, p...
saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste
vaid allus igavestele ideedele. Leibnizi arvates oli vaja teaduse arenguks teadlaste koostööd, selleks omakorda aga akadeemiaid ja teaduslikke seltse. Ta oli üks Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Ta kohtus Peeter I-ga neli korda, veenmaks teda teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Kõige tihedamalt oli Baltimaadega seotud saksa valgustajatest Johann Georg v. Herder. Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta olevat olnud ka kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Ta töötas Herder Weimaris, ühes tähtsamas Saksamaa kultuurikeskuses, kirikupeana. Tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonda liikumas humaansuse suunas. Herder pidas oma põhiülesandeks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale seadis ta kasvatuses püüde kasvatada vastikust sõja suhtes
Valgustuskirjandus 1. 18. Saj vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja demograafilisele kirikuidealoogiale. Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ide...
filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on
konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine
Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas
mäendusega. WOLF esitas nn. Terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid seniks kuni tal jääb endal puudu mõistusest
Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850-
7. Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine. 8. Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: ,,Emilia Galotti" 9. Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.80. aastatel. 10. J. G. Herderit mõjutas Lessing. 11. Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor. 12. Herderi tööd: ,,Rahvaluule", ,,Rahvaste hääled lauludes". 13. Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare'i. 14. Herderi kogumik ,,Rahvaste hääled lauludes": kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste rahvalaulud. 15. Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseks. Kultuur, sh kirjandus,
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
oma kaasajast. Hupel osales ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Andis välja ka esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. Kuna valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda, siis 18. sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Seal ausus ka Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus- Riia toomkool, kus töötas hilisem saksa suurim valgustaja Johann Gottfried Herder. Herder tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv
Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5
neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: „elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod“. Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat. Rousseau ütleb, et see pole loomulik. Loomulik on armastus ja armastada. 28. Herder ning “Torm ja tung” „Torm ja tung“ Pildile tuleb Saksa kirjandus. Enne polnud Saksamaad olemaski. 18. sajandi lõpuks on välja kujunenud teatud Saksa mõtlejad: Goethe, Schiller, Herder jt. Nemad leiavad, et tuleb tähelepanu pöörata tunnetele ja need vabastada. Nad leiavad, et ühiskonda tuleks mõjutada, mitte jääda kõrvaltvaatajaks ja toovad kirjandusse aktiivse ühiskondliku tegutseja. Peategelane ei saa olla ainult tubli pereisa, vaid oma kangelastena nähti
Ilma teevad kirjanikud ja filosoofid. Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu.
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas.
I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga.
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi
pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" · Kalendrid, nõuanderaamatud
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle
Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse
ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati
monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C. von WOLFF - ratsionalist, terve mõistuse filosoofia, inimene - enesearmastaja, aga peab armastama teisi, ateismi vastu, ettevõtlikkus ja töö vajalikkus
Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3. Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised. 4. Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine. 5. Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus
1784) Johann Wolfgang v. Draama, luuletus Noorte ülestõus ja mäss Goethe Torm ja tung Friedrich Schiller põlvkond 1765- 1785 Johann Gottfried Emotsioonide Herder rõhutamine Friedrich Maximilian Eeskujuks Shakespeare Klinger geenius Jakob Michael individuaalsus Reinhold Lenz eiramine
) Matemaatikuna avastas Newtonist sõltumatuna diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Arvas, et teadus peab eelkõige tooma praktilist kasu. ( Saksamaa ) · C. Von Wolff ehitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetaksegi ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta tööd saksa keeles ning lõi sellega hulga termineid, millega tänapäeva saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. ( Saksamaa ) · J. G. Von Herder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiksoona kõrgeim seisund oli humaansus. Ta arendas edasi G. E. Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldba riigi hävitamist. Riiki nimetas Herder masinavärgiks jaarvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Järelikult tuli rahvast harida ja kasvatada. ( Saksamaa ). Valgustusajastu mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust võim ei pärine mitte
interpreetidele tänaseni. 18. sajand oli suurte avastuste ajastu, inimene tunnetas nii mõistuse jõudu kui ka selles peituvaid ohte. Ometi - sajand, mis oli jutlustanud arukat loovust, lõppes pettumusmeeleoludega, Klassitsismi rüpes tekkis eelromantism, mis sai alguse huvist rahvusliku mineviku, legendide ja pärimuste vastu. Folkloorihuvi muutus üldiseks, rahvakunstis nähti vaimsuse ja kultuuri kõrgeimat avaldusvormi. Johann Gottfried Herder nimetas oma 1778-79 ilmunud erinevate rahvaste laulude kogumikku ,,Rahvaste hääleks lauludes" (NB!, seal olid ka mõned eesti rahvalaulud). Ta oli veendunud, et rahvaluules peegeldub rahva algkeel - rahva vaim selle harmoonilises tervikus. Selle arusaama peegeldusi kuuleme Haydni, aga kaMozarti ja Beethoveni muusikas. Klassitsism muusikas on stiiliperiood, mis valitses 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi alguseni. Ajaliselt täpsemalt määratleda on seda
· Vabadus sündis Inglismaal türannide tülidest. - Voltaire · [Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aeg-ajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. - Voltaire · Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt -- ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob. - Johann Gottfried von Herder · Valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest, s.t autoriteetide eeskoste alt. - Immanuel Kant Kasutatud kirjandus · Wikipeedia.org · Miksike.ee · Annaabi.ee · Britannica.com · Google pildid Aitäh kuulamast!
eelromantiline liikumine J.G.Herder(1744-1803) 1778-79 avaldas teose “Rahvaste hääled lauludes”, kuhu võttis rahvalaule, mis olid tõlgitud või mugandatud hispaania, inglise, soti, taani, islandi, lapi, kreeka, prantsuse, itaalia, tatari ja lõunaslaavi keeletest. selles kogumikus olid näited ka lätlaste, leedulaste ja eestlaste rahvalauludest. Raamatu teises osas kommenteerib Herder eraldi eesti läti ja leedu rahvalaule ja nende esitusviisi, toetudes Äksi ja Põltsamaa pastori A.W.Hupeli töödele Eesti- ja Liivimaa ajaloo, olude ja elanikkonna kohta. Herderi töödest algab vähehaaval kultuuri ajalooline mõistmine. Herder näitas, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseiks. Kultuur, sealhulgas kirjandus võib eri aegadel ja rahvustel lähtuda täiesti erinevaist lätetest ja tingimustest
2.Romantism.(18 ja 19.saj.maalikunst) Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada,eelkõige sellepärast,et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused,mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19
naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ja tungi''valitses klassitsism (lähetus antiigist, olid selged normid, millest lähtuti tragöödiate kirjutamisel). Enne valgustatust oli valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli
Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke) · diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused (Eesti)
Oluline on tugev riik, riigi võimu ei või kritiseerida, kaitsta turgu väliskaupade eest Liberalism- kujunes teine pol ideoloogia, olulised sõna, koosoleku, usuvabadus, inimeste võrdsus, ühe inimse vabadus ei tohi piirata teiste õigusi ja huvisi Eraomandus on püha Riigikord konst.monrhia või vabariik, võimude lahusus. John Stuart Mill- Vabadus 19 saj=Romantism-> olulised on tunded Mineviku heroiline hindamine. Kerkis esile ka natsionalism-rahvuslus Johan Gottfried Herder Majanduslik liberalism- Adam Smith-> 1776,, Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest'' kapitalismi piiber
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tiht...
kritiseerib Inglismaa poliitikat, kujutas keisrit targa ja tugevana. 2)naeruvääristatakse raha kulutamist, priiskamist.. 3)naervääristab teadlasi. Lõplike teadusideid ei ole. 4)Inimene on mõtlev loom (ratsionaalne). Inimene ei oska olla kirgedest vaba. Valgustuslikud ideed teoses 1)Kunst peab olema ilustamata. 2)Kõige tähtsam on ühiskondlik hüve. 3)Pole mõtet sebida tühiste asjade pärast. · J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest Valgustuslikud ideed teoses 1)Rõhutas, et ühed kultuurid pole rohkem arenenud kui teised, vaid eri aegadel ja eri rahvastel lähtub kultuur erinevatest lätetest. 2)Rahvaluules peegeldub rahva algkeel ja rahvavaim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
