Hupel Herder ja Merkel (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Anton Thor Helle

Anton Thor Helle 1683 ­ 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Isiklik elu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi (Jewe) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teist

Ajalugu

9

docx

Referaat August Wilhelm Hupel

Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik ­ 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 1760­1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764­1804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning

Kirjandus

5

doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle ­ (1683 Tallinn ­ 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa ­ 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 1760­1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764­1804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 1754­1757) Jena ülikoolis

Ajalugu

21

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas. Tähtsamateks kirjanduslikeks saavutusteks olid olnud siinsed kroonikad. Sajandite vahetusel on tahetud näha teatava ,,balti omakultuuri" tekkimist. Selle tõukejõuks olid 18. sajandi teisel poolel Saksast Riiga saabunud ja seal tegutsenud literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri

Kirjandus

12

doc

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal

Ajalugu

9

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 ­ 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 ­ 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Sellega oleks riigimaade talupoegade õigused laienenud eratalupoegadele. Talurahvas hakkas sellega nägema Vene võimu vastukaalu baltiaadlile. 1784. a oli pearaharahutused (pearahamaksu kehtestamisest tulnud segadused): ei mindud teotööle jne. Talurahva korrale kutsumiseks saadeti kohale sõjaväeosad, millega puhkesid kähmlused. 1784. Räpina puuaiasõda ­ 5 talupoega hukkusid. 18. saj lõpus suurenes vastuseis pärisorjusele (valgustusliikumine). 1796 kirj G. H Merkel raamatu Liivimaa talurahva olukorrast, jõudis troonipärija Aleksrandri lauale. 1802.-1804. talurahvaregulatiiviga jääb pärisorjus püsima, kuid antakse seaduslik kaitse mõisniku ülekohtu puhul. 6. Talurahvas 19. saj Talurahvareformid Eesmärgid: kriis mõisamajanduses 19. saj. lõpus > osade mõisnike soov olukorda reformida(et talupojad paremini tööd teeks), muutunud majandusolud, talurahva järjest

Ajalugu

17

doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

muutus tavaliseks. Majanduse areng ergutas talupoegi iseõppimisele, mille tagajärjel tõusis lugemisoskus. ·Lühhike öppetus...- oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 1766­1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. ·August Wilhelm Hupel- 1737-1819. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest.

Eesti kultuuriajalugu

Kommentaarid (0)