Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, ael...
vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud
vältima või kõrvades, talutakse neid värvilised väga suure täpid silme ees ebamugavustu või muud ndega. nägemishäired Foobses , suukuivus, situatsioonis tung tuntakse urineerida jne. kõrgenenud Tavaliselt ärevust, mis märgatakse väljendub ainult osasid kehaliste neist Lihtfoobiatest, Levinuima st. foobiatest, mis on seotud d foobiad ühe kindla nähtusega, Kõige loetakse levinumaks sagedasemaiks foobia akrofoobiat vormiks (hirm kõrguse loetakse ees), agorafoobiat, arahnofoobiat mis hõlmab (hirm ämblike endas hirmu ees), avalike klaustrofoobia kohtade, aga
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud.
Foobiad 1. Ablutofoobia hirm pesemise (vanniskäigu) ees. 2. Agürofoobia hirm tänavate või tänava ületamise ees. 3. Ailurofoobia hirm kasside ees. 4. Alektorofoobia hirm tibude ees. 5. Alliumfoobia hirm küüslaugu ees. 6. Androfoobia hirm meeste ees. 7. Antofoobia hirm lillede ees. 8. Arahhibutürofoobia hirm pähklivõi suulakke kleepumise ees. 9. Aurofoobia hirm kulla ees. 10. Automüsofoobia hirm räpaseks saada. 11. Belonefoobia hirm nööp- ja muidu nõelte ees. 12. Bibliofoobia hirm raamatute ees. 13. Bromidrofoobia hirm kehalõhnade ees. 14. Bufonofoobia hirm kärnkonnade ees. 15. Defekaloesiofoobia hirm valusa roojamise ees. 16. Deipnofoobia hirm lõunatamise ja lõunalauavestluse ees. 17. Dekstrofoobia hirm paremal pool asuvate asjade ees. 18. Dentofoobia hirm hambaarstide ees. 19. Didaskaleinofoobia hirm koolimineku ees. 20. Diplofoobia hirm ...
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees
..........................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS MIDA ME KARDAME Igal inimesel on midagi, mida ta oma sisemuses kardab. See ei pruugi teistele teada ja nähtav olema, pigem just, inimene üritab varjata oma nõrkused ja jätta need enda teada. Paljud inimlikud hirmud on ka seletatavad, sest tegemisk võibki olla tegeliku riskiga. Mõni
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid?
põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. 5 Abi ja ravi Ükski hirm ei ole ületamatu. Psühhoterapeudid väidavad, et igasugused foobiad alluvad ravile üldiselt hästi. Küll on aga oluline, et leiduks motivatsioon ning soov asjaga tegeleda. Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust ja normaalset ettevaatlikkust, olemata seejuures ülikaitsvad ja saades jagu ka omaenese ebarealistlikest hirmudest. Hirme saab ravida ka minnes Psühhoteraapiasse. Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid.
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID..................................................
...............................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon.................................................................................................6 1.4. Erinevaid foobiaid............................................................................................................8 1.4.1. Tuntumad foobiad.....................................................................................................8 1.4.2. Veidrad foobiad.......................................................................................................10 1.5. Sõna foobia päritolu.......................................................................................................12 2. Foobiate ravi................................................................................................................
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konk...
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees), klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS......................................................................
Kui sellised reageeringud arvesse võtta, siis peab suurem osa inimestest arvatavasti tunnistama, et nad on kas või ainult korragi kogenud taolist foobia tunnet. Uuringud näitavad , et kuuskümmend protsenti inimestest on kannatanud mingil eluperioodil hirmutunde all ning peaagu kõik küsitletud tunnistavad, et tunnevad vähemalt ühte inimest, kellel on foobia tunnused. Hirm läbi ajaloo Hirmu esineb iga rassi ja kultuuri juures, kuigi teatud tüüpi foobiad on olnud teatud aegadel ülekaalus. Neid on mainitud juba varastes Kreeka ja Rooma ajalooallikates. Neile vihjatakse ka Euroopa kirjatükkides, välja arvatud keskajal mil hirme seostati sageli saatana tegevusega. Kuid mõned hirmud on alati olemas olnud, näiteks loomakartus, kõrgusekartus ning need , mis on seotud teatud kindlate haigustega nagu katk, süüfilis ja marutaud, olid varasematel aegadel tavalised. Minevikus olid need haigused sagedasti surma põhjustajad , mis põhjendab
Esinemissagedus Vaimse tervise uurimiskeskuse andmetel kannatab 5,1 kuni 12,5% ameeriklastest foobiate all. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste seas. Teiste uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Kolmandad uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui
..................................................................................................... 5 1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 1.3. Foobia tekkepõhjused ..........................................................................6 1.4. Hirmude klassifikatsioon ........................................................................................... 7 1.4.1. Enim levinud foobiad .......................................................................................... 8 1.4.2.Veidrad ja eriskummalised foobiad......................................................9 1.5. Foobia ravi .................................................................................................................. 9 1.5.1. Käitumisravi ................................................................................9 1.5.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid .....
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest
Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutatud nähtus. Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites ja häiretes, millega arstid sageli kokku puutuvad
Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25- aastaste meeste seas. Osade uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Mõned uuringud väidavad koguni, et ligikaudu 60%. Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mõningad foobiad on päritavad. Foobiate tunnused. Hirm ei sõltu alati mingi rahvuse või üksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest. Varieeruvad üksnes hirmu objektid see, mis kelleski hirmu vallandab. Foobiatele on iseloomulik vältimiskäitumine, foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seo...
Bibliofoobia Teades erinevaid foobiad, on midagi sellist raske ette kujutada. Mõnedel inimestel on bibliofoobia, ehk siis nad kardavad raamatuid. Miks mõnedel on hirmus raamatuid puutuda, isegi neid näha? Bibliofoobia on mõjuvatel põhjustel tunnistatud arusaamatuks ja isegi veidraks. Kuid ta on ametlikult kantud foobianimekirja. Sellel foobial on palju erinevaid liike. Mõnikord üritab haigestunud inimene vältida kontakti kõikide raamatutega (eranditeta), aga vahel puutuvad asjasse erinevad raamatutüübid. Näiteks
Kes on psühhoterapeut? Psühhoterapeut on psühholoogi või arsti haridusega isik, kes on saanud pikemaajalise psühhoteraapia väljaõppe. Ta teeb sessiooni käigus erinevaid teste ning kavandab ka ravi mittefarmakoloogselt. Psühhoterapeut võib sessioone läbi viia individuaal- kui ka grupiteraapiat. Erinevused: psühhiaater kirjutab ravimeid välja, tegeleb ravimisega ning uurib raskemaid psüühikahäireid nagu skisofreenia, foobiad, hüpohondria jne.. Psühholoog uurib ja aitab inimese rohkem igapäeva probleemides nagu näiteks depressioon ja stress. Psühhoterapeut kasutab mittefarmaatsilisi meetode, et psüühilist häiret eemaldada või leevendada. 2) Kas sinu arvates mõjutab inimest rohkem tema geneetiline päritolu või keskkond, kus ta kasvab? Minu arvates keskkond mõjutab rohkem, kui geneetiline päritolu. Oletame,et meil on andekas laps, kes on kasvanud asotsiaalses peres, siis ta ei saa normaalselt areneda
3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5. Foobiad, osata vähemalt 4 foobiat nimetada ja kirjeldada. Foobia ja hirmu erinevus. Agoraafoobia-avatud väljakute kartmine,sotsiaalfoobia-hirm tähelepanu ees, klaustrafoobia-hirm kinniste ruumide ees,aviafoobia-hirm lendamise ees 6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus.
Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumiga. Depressiooni episoodid tekivad tavaliselt seoses psühhosotsiaalse stressoriga (sagedamini lähedase surm, abielulahutus, olulise suhte lõppemine; harvemini lapsesünd) ja nende kestus varieerub laias laastus - tüüpiliselt ilma ravita 6 kuud ja enam.
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
9 Kuidas tunnetad liikumist ? · Reiki liikumist võib tunda soojusena, jahedusena, vibratsioonina, raskustundena, torgetena, näpistusetena 10 Mille puhul võiks reikist abi olla? · stress · krooniline valu · ärevus · taastumine operatsioonist ja · foobiad narkoosist · allergiad · kemoteraapia ja · väsimus, nõrkus kiiritusravi kõrvalmõjud · sõltuvused · immuunsuse tõstmine · depressioon · mentaalne selgus 11 Reiki toime. · Loovuse suurenemine · Mahe vabanemine negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest · Stressist ja kodeerimistest vabanemine · Eluenergia potentsiaali suurendamine ja aura tugevdamine
mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega. Uurimused näitavad, et 30-40%
..................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia.................................................................................................6 5.Lennuhirmu ravi....................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi.................................................................
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säära...
Diagnoosimine Paanikahäire diagnoosimine põhineb enamasti kliinilistel uuringutel. Diagnoosi panemiseks annab aluse tüüpiliste sümptomite esinemine ja teiste samalaadsete sümptomitega haiguste välistamine. Sama tüüpi haigusnähte põhjustavateks haigusteks võivad olla nt depressioon, üldistunud ärevushäire, posttraumaatiline stresshäire, kilpnäärme talitlushäired, erinevad neuroloogilised haigused ja foobiad. Paanikahäirele sarnanevaid kaebusi võib põhjustada ka alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamine. Ravi Paanikahäire ravi põhineb usalduslikul ravisuhtel. Raviarstiks on enamasti perearst või psühhiaater. Põhiravina kasutatakse kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat ja medikamentoosset ravi. Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia abil üritatakse hingamisharjutuste ja sümptomite teadvustamise teel vähendada paanikahoogude arvu ning tugevust
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib pikkalt ja laialt kuidas teda on Jumal teda aidanud ning ilmutanud ennast. Kuid samas usk pole halb asi, on küll raske uskuda tavainimesel, aga need inimesed kes usuvad on palju rahulikumad, siirad ja soojad. Usule väga sarnane on foobia. Kõik foobiad on kinni inimese mõtlemises. Paljudel on väga imelikud ja tavainimeste jaoks veidrad kartused. Näiteks on olemas Alliumfoobia mis on hirm küüslaugu ees, tundub veider kuid kellegi jaoks võib see tõsine hirm olla. Enamus hirme tuleb lapsepõlevest, kui me kogeme midagi väiksena siis me ei mõista seda nii nagu täiskasvanud. Kui väike laps jääb pimetasse ruumi kinni võib tekkida tal eluaegne foobia kinniste ruumide vastu.
PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Pervasiivsete arenguhäirete ( Pervasive developmental disorders ingl. k.; Perturbationes progressus pervadentes ld. k.) puhul on tegemist Enamikul juhtudel on lapse areng anomaalne juba imikueast ja vaid mõnel manifesteerub seisund esimese viie eluaasta jooksul.Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia...
Oleks palju liiklusõnnetusi ja hukkunuid. Sama toimuks ka õhuliikluses. Lendurid ei kardaks lennuki allakukkumist ja unustaksid ettevaatuse. Kui loomadelt võtta hirmutunne, siis muutuksid nad kindlasti agressiivsemaks. Neil kaoks hirm inimeste ees. Nad ei kardaks endast suuremaid loomi ja satuksid nende ohvriks. Samuti satuksid nad erinevatesse ohtlikesse olukordadesse. Elul ilma hirmuta oleks ka positiivseid külgi. Inimestel puuduksid erinevad foobiad ja tänu sellele paraneks nende elukvaliteet. Foobia- (kr. phobos `hirm`), med. Sundmõtteil rajanev haiglane hirmuseisund. Foobia areneb eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Enamasti kardetakse nakatuda, haigestuda, lämbuda, surra või ka kõrgust, väljakut vm... (ENE 1970 sub foobia). Meditsiinilises mõttes oleks see nendele inimestele suureks abiks, kui nad suudaksid vabaneda oma haiglaslikest hirmudest. Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta
Instrumentaalne tingimine, papagoile pakub rahuldust roppuste kordamine. Sellist käitumist saab muuta töötades välja tasude karistuste süsteem. Kui papagoi kappi pandi, siis teda karistati. 8. Laps jätab peale söömist lauanõud alati kraanikaussi viimata. Ema pahandamine käitumist ei muuda. Mis võib olla selle põhjuseks? Kuidas käitumist muuta? 9. Millised võiksid olla kõige sagedamini esinevad foobiad (ülemäärane hirm mingi nähtuse või objekti ees, mis takistab normaalset toimetulekut)? Miks just need? Kõrgusekartus, pimedusekartus, koertekartus, hirm kinniste ruumide ees, sest need on igapäevased olukorrad, millega tuleb sageli silmitsi seosta 10. Miks kardavad paljud inimesed hambaarsti aga väga vähesed inimesed korstnapühkijat? Tegemist on sotsiaalse õppimisega, palju käitumisviisid õpitakse jäljendades teiste käitumist. 11
Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. Asendamine ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. 6. Isiksuse psühhopatoloogilised häired: Ärevushäire ( paanikahood); Foobiad - hirmud ( klaustrofoobia, agorafoobia - lageda kartus, nüktofoobia - pimeduse kartus); Meeleoluhäired; Skisofreenia; Eraklikkus ehk eemale tõmbumine: Nartsissism - haiglaslik eneseimetlus, enesearmastus; Sõltuvused; Suitsiid; Isiksusehäired.
teraapiaseansside jooksul kasutatakse enesehinnangut tõstvaid sisendusi. Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (M. Streeter, 2004). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (H. Lainjärv, 2011). 2. Foobiad Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja neid on erinevaid, hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressi all (B. Goldberg, 2004). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamiseks. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivneabinou ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja
* Tekib lööve mis on alguses roosa, hiljem intensiivselt punetav * Põskede sisepinnale tekivad pruunikad laigud ehk kopliki laigud Punetised Sümptomid * Nahalööve * Palavik Mumps Sümptomid * Kõrvasüljenäärmete põletik * Palavik Gripp Sümptomid * Sarnaneb külmetusega * Kõrge palavik * Kurguvalu, lihasevalu, äge peavalu * Vappekülm * Nõrkus, jõuetus * Köha Marutõbi Sümptomid * Närvisüsteemihäired * Foobiad * Halvatus Puukentsefaliit Sümptomid * Palavik * Pea- ja lihasvalud * Närvisüsteemi kahjustused Kollatõbi Sümptomid * Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks * Maksatalitushäired Aids Sümptomid * Palavik * Kurguvalu * Väsimus * Lümfisõlmede suurenemine * Lihas- ja liigesevalud KASUTATUD MATERJAL Bioloogia õpik Ülle Parm, Viia Parv ,,Nakkushaigused" http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum
13. Mis toimub arengus varasemas keskeas? 20-ndate lõpust algab uus faas- organisatoorne, tuleb hoolitsed edasimineku eest. Umbes 30a. tehakse esimene bilanss (tagasivaade). Meestel üha suurenev soov tõestada oma organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam. Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun. 14. Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad. Ärevushäired- foobiad, hirmud. Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine) Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses?
psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon, F3 Meeleoluhäired tsüklotüümia foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired,
Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia, ärevushäired (too näide)- foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus juhtkonnaga; töötajate vahelised halvad suhted; kõrgendatud tööalased nõudmised; kõrgendatud TSi tase töökollektiivis; Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Hästi tuvastatavad on füüsilised, vaimsed ja psühhosomaatilised tervisesümptomid, näiteks stress, depressioon, madal enesehinnang, enesesüüdistamine, foobiad, unehäired, seedesüsteemi ning luu ja lihaskonna probleemid. Stressi sümptomid on ühesugused nii katastroofide, kallaletungide kui kiusamise puhul ja võivad püsida aastaid pärast intsidenti, väljendudes ka sotsiaalses isolatsioonis, pere ning finantsprobleemides töölt puudumise või vallandamise tõttu. Kuidas ära hoida kiusamist Kiusamise ärahoidmine on tähtis tegur tööelu parendamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks
EGOS (reaalsuseprin)- ainus teadvuslik osa, see millena in tav elab. kuj 2-3 aastaselt. Töö on mõelda, kõheld, oodat, kaalutl. Kontr liigut, tajusid, lang otsus, kavand tulevikku. Er Miskist tun hirmu. Mina kontr Miskit, kuid endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust. 2)projektsioon-süüdistamine, enda negat omist teistele. 3) vastandreakts- foobiad. 4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia- reaalsuse eitamine. *säärane teg takist arengut, Mina murdub, ärevus vab. 3.ÜLIMINA- superego, täiuslikkuseprin- kuj 5-11 a-selt, sis eeskujusid, väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt
või aevastamisel kurguvalu, lihasevalu, levivate äge peavalu süljepiiskadega vappekülm nõrkus, jõuetus köha Marutaud piisknakkusena ennetav närvisüsteemihäired loomadelt vaktsineerimine foobiad halvatus Puukentsefaliit puugi hammustus Haiguse läbi palavik nakatunud toit põdemine annab pea- ja lihasvalud eluaegse närvisüsteemi immuunsuse kahjustused Vaktsiin
· Enesetapumõtted · Madal enesehinnang ja madalad ootused tuleviku suhtes (niikuinii ei lähe hästi!) · Surmamõtted Sotsiaalsed näitajad · Ärrituvus hüperaktiivsus · Agressiivsus, antisotsiaalne käitumine · Korrarikkumine tundides · Suurenenud sõltuvus · Tõrjutud, üksik · Tagasilangus mängib endast nooremate lastega · Paistab ja käitub tülpinult, väsinult · Võõrastab, hoidub suhtlemisest ja kontaktidest eemale · Hirmud ja foobiad Füüsilised näitajad · Unehäired (kas liiga palju või liiga vähe) · Kaaluprobleemid (nii üle- kui alakaaluline) · Muutused isus · Väsimustunne · Psühhomotoorne rahutus Vääruskumusi · Lapsepõlv on muretu ja õnnelik aeg. · D peetakse vastuseks mingile traumeerivale või pettumust valmistanud sündmusele. Kui seda ei suudeta identifitseerida, ei kahtlustata ka D. Samas eeldatakse vaikselt, et lapsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
