KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013
Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus). Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte. Belgia riik polnud üleminekuperioodi jooksul vajaminevaid direktiive vastu võtnud. Kohus otsustas, et isegi kui siseriiklike direktiive ei eksisteerinud, peab olema see põhimõte tagatud. Vikingline kaasus- Vikingline vs ametiühing. Ametiühingud proovisid takistada registreerimast laeva soome lipu alt eesti lipu alla. Eestis pidanuks maksma eesti ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale.
Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte. Belgia riik polnud üleminekuperioodi jooksul vajaminevaid direktiive vastu võtnud. Kohus otsustas, et isegi kui siseriiklike direktiive ei eksisteerinud, peab olema see põhimõte tagatud. Vikingline kaasus- Vikingline vs ametiühing. Ametiühingud proovisid takistada registreerimast laeva soome lipu alt eesti lipu alla. Eestis pidanuks maksma eesti ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma
· tagada, et ametiasutuse enda meetmed ei oleks vastuolus ELi õigusega. See kehtib ametiasutuse iga liiki meetmete kohta (vt altpoolt) ning olenemata sellest, kas kõrgemalseisev eeskiri on vastuolus ELi õigusega või mitte. ELi riikide ühine õigussüsteem põhineb sellel, et ELi õigus on siseriiklikku õiguse suhtes ülimuslik ning et eeskirju saab otse vaidlustada riiklikes kohtutes ja ametiasutustes ning et riigid on võtnud kohustuse lepingut järgida. ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Kui siseriiklik eeskiri on vastuolus ELi õigusega, tuleb alati kohaldada ELi õigust ning siseriiklikku sätet (seadust, korraldust, määrust jne) tuleb eirata. Selle ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte on sätestanud Euroopa Kohus, kes on seda ka edasi arendanud. Põhimõttega peab tagama, et siseriiklik õigus ei õõnestaks ELi õigust, vaid viimast kohaldatakse kõikides liikmesriikides võrdselt
Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid. 13. Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides? Määrus: Üldine reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Direktiiv: Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul,
1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust
mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus.
institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud. Üldine reegel määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2 3 kui abielust sündinud lapsel, siis 1995.a otsustas EIÕK kaasuses Geoffrey Peck vs UK, et artikliga 8 saab teatud juhtudel isiku eraelu kaitsta ka avalikus kohas viibides.
(3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme . [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004] (§ 231. Registreeritud väärtpaber (1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.) On olemas 4 renvoi käsitlust: * eiramine forum ei tunnusta renvoi`d ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriiklikku õigust (nt Itaalias, Brasiilias, Kreekas, Süürias, Egiptuses); * desistement teooria ehk deklinatsiooniteooria tagasisaate korral ei kohalda forum oma õigust mitte sellepärast, et ta aktsepteerib tagasisaadet, vaid sellepärast, et ,,välisriik on ,,koketselt keeldunud" oma õiguse kohaldamisest" (riikide praktikat pole);
• Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. Selle alla kuulub euroala 19 riiki. • Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine
tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud regulatsioonidega. Eriti sagedased on unifitseerivad dokumendid ühtses agraar- ja konkurentsipoliitikas. Unifitseerivate dokumentide peamiseks vormiks on määrus. 2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures asendamata. Harmoniseerivate dokumentide peamiseks vormiks on direktiiv. Seadusandluse harmoniseerimine võib olla täielik või minimaalne. Täielikku harmoniseerimist kasutatakse tavaliselt siseturu regulatsiooni dokumentides. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse nn sotsiaalse dumpingu takistamiseks (eriti konkurentsitingimuste moondumise takistamiseks) tagamaks kõigile võrdse minimaalkaitse. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse ohtralt ka keskkonnakaitse vallas, tarbijakaitses,
ümberkirjutamise keeldu, mis tähendab seda, et määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. DIREKTIIV Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiiv on väga erineva rakendustähtajaga: paarist kuust mitme aastani. Liikmesriikide lasub vastutus direktiivi kohaldamata jätmise puhul. OTSUSED Otsused on üksikaktid, mis on tervikuna siduvad adressaadi suhtes. Seega on otsused kohustuslikud vaid neile kellele on suunatud, näiteks üksikud liikmesriigid või firmad. 1998. aastal võeti Euroopa Liidu institutsioonide poolt ja nende koostöös vastu 975 määrust, 97 direktiivi, 733 otsust ja 23
sõlmituks tingimustel, mis ei ole omavahel vastuolus. Tüüptingimuste vasturääkivuse korral ei loeta lepingut sõlmituks, kui üks lepingupool väljendab selgelt enne lepingu sõlmimist või viivitamata pärast lepingu sõlmimist muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei loe lepingut sõlmituks. Lepingupoolel ei ole seda õigust, kui ta on lepingu täielikult või osaliselt täitnud või teise lepingupoole täitmise vastu võtnud. Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja
ta ei saa midagi kaaluda. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas seaduseregulatsioon ise on PS-pärane ja vajadusel tunnistada see ühte või teise põhiõigusse PS-vastaseks. Sama tekib, kui seadus annab täitevvõimule liiga vähe kaalutlusõigust. Esmakordselt Eesti kohtupraktikasse ja tänapäeva õigusesse tõõdi õiguse üldtunnustatud põhimõtted PS-e järelvalvekolleegiumi 30.09.1994. a otsusega. (talumeeste maksuvabastamise kaasus) selles kaasuses põhjendati õiguse üldtunnustatud põhimõtete sissetoomist sellega, et neid rakendatatakse demokraatlikes riikides. Need üldtunnustatud põhimõtted tuleb tuletada EL-i ja EN-i asutuste kujundatud õldpõhimõtetest. Need omakorda on tuletatud arenenud õiguskultuuriga riikide üldpõhimõtetest. Õiguse üldpõhimõtted kehtivad riigis, mis on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Seadus, mis on nende põhimõtetega vastuolus, on ka PS-vastane.
reisiteenuste maksumust suurendad · Reisikorraldajal on õigus Reisiteenuste leping lõpetada, kui Reisija või Vahendaja ei ole kokkulepitud ajaks reisi eest tasunud. 12. Reisija õiguste kaitse EL-s erinevate transpordivahendite kasutamisel Lähtudes 16.02.2005. a teatises ,, suurendada reisijate õigus EL" ja Amsterdami lepingus seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus
tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid – kui otsustaja KMH tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta seda oma otsuses põhjendama. Samuti tuleb kava või planeeringu koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Nn Natura hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või kava võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb läbi viia teatud erisustega mõju hindamise menetlus. Sellise, nn Natura hindamise menetluse läbiviimise näeb ette EL direktiiv 92/42/EMÜ (loodusdirektiiv) ning Eestis viiakse see läbi koos KMH või KSH menetlusega. Sellise mõju hindamise käigus peab arvestama eelkõige Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärki. Tegevusloa võib anda ainult juhul, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki. Juhul, kui ilmneb, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
käesoleva seaduse §-s 75 sätestatule. (3) Kui solidaarvõlausaldaja loobub nõudest või loovutab selle teisele isikule, jäävad teiste solidaarvõlausaldajate õigused kehtima. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata asjaolud kehtivad üksnes selle solidaarvõlausaldaja suhtes, kelle isikut need puudutavad. § 75. Solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted (1) Võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad. Kui seadusest, tehingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti, on solidaarvõlausaldajate osad võrdsed. (2) Teiste solidaarvõlausaldajate nõude aegumistähtaeg kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja vastu lõpeb ajal, mil oleks aegunud solidaarvõlausaldajate nõue võlgniku vastu, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil võlgnik täidab kohustuse. Kohustuse täitmine-
deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses;
deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses;
tähtaegselt tagasi 7 2. LAENUNÕUDLUS 2.1. Kiirlaenuvõtjate üldarv Hinnangut kiirlaenu kasutanud leibkondade arvule pakub „Eesti leibkondade finantskäitumise uuring“, mida TNS Emor viib Eesti Panga tellimusel läbi igal aastal. Viimase küsitluse, mis hõlmas ajavahemikku 2011 september kuni 2012 september, kohaselt on SMS või kiirlaenu võtnud 2% leibkondadest. See tulemus on samaväärne aasta varem saadud tulemusega. Samas on uurijad avaldanud arvamust, et küsitlus alahindab tegelikku olukorda, kuna inimesed pole varmad tunnistama, et on võtnud kiirlaenu. Näiteks Swedbanki hinnang kiirlaenuvõtjate arvule on palju suurem, üle 100 000 isiku, tõenäoliselt veel palju rohkemgi. Kui lähtuda ülalpool esitatud summaarsest laenujäägist (118 mln EUR) ning
võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. - Ei ole ülimuslik (vrdl § 6 lg 2) Lepinguvabaduse põhimõte - tuleneb privaatautonoomia (eraautonoomia) põhimõttest (PS § 19 – vaba eneseteostus), ehk isikuvabaduse idee, mille kohaselt on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on oma vabadust piiranud ja endale kohustusi võtnud vabatahtlikult. Teiseks klassikaliselt lepinguõiguse ideeks on vabatahtliku kokkuleppe idee, mis eeldab kaht võrdset poolt, kes loovad eeldatavalt õiglase võlasuhte vabalt kujunenud ja vabalt tehtud tahteavaldustega. Lisaks pärineb see laissez-faire põhimõttest, kus on igaühel õigus ja vabadus kujundada oma elu tahte kohaselt tingimusel, et ta sellega ei piira teiste ühiskonnaliikmete vabadust.
ka 30% ettemaksu tasunud. VÕS § 208 lg 1, müüja peab andma asja ja omandi üle. 2.2. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 76 lg 1 kinnitab müüja kohustuse. Müüja ei andnud mööblit üle. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Müüjal on müügilepingust VÕS § 208 lg 1 järgi kohustus anda ostjale asi üle. Selles kaasuses müüja ütles, et ta ei saa tellimust täita ning äri lõpetatakse üleüldse ära. Selle järgi on müüja käitumine kohustuse rikkumine, kuna jättis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata ehk ei andnud ostjale köögimööblit üle. 3. Vastutus Keegi küsis: kas vargus on vääramatu jõud? :§ 103 -kas saime ära hoida (ei), arvestada või väldita saab? (ja) saame panna kaamerad, turvameetmeid jne.
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3. Tühine tehing Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TSÜS § 84 lg 1), tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Tehingu tühisuse alused on sätestatud
lahendab vastuolusid eri riikide REÕ normide vahel. Lahendatakse erinevused eri riikide kollisiooninormides. *Vormid:a)tagasisaade-kohaldatakse oma riigi õigust; b)edasiviide- kohaldatakse välisriigi õigust. *Selle käsitlus sõltub kuidas lex fori määrateleb välisriigi õigust. Nt. Eestis on välisriigi õiguse õigusteoreetiline määratlus viidud kooskõlla renvoi määratlusega. Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid. *Neli Renvoi käsitlust: a)Eiramine-Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus) b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest. c)Ühekordne renvoi-osalise renvoi teooria
ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud! -summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused -tööalaste kulutuste hüvitamine -kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: -teises riigis töötamise aeg -töötasu maksmise vääring -saadavad hüved -tagasipöördumise tingimused 10. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalused ning piirangud Tähtajaliste töötajate kohta on eraldi direktiiv veel, mis sätestab, et töötingimuste osas ei tohi tähtajalisi töötajaid kohelda vähem soodsamalt kui võrdväärseid alalisi töötajaid. See on raamkokkulepe. Ärahoidmaks järjestikusest tähtajaliste töölepingute või suhete kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi, määratlevad liikmesriigid vastavalt vajadusele: - objektiivsed põhjused, mis õigustavad selliste lepingute või suhete uuendamist
/kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi
Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.
vaatamata asjaolule, et üürileping on oma olemuselt kestvusleping. Lepingust taganemine on võimalik tulenevalt VÕS § 277 lg 1, kui üürileandja annab üürnikule üle asja kas kokkulepitust hiljem või üleantud asja omadused välistavad asja sihipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral. Taganemisõigust saab üürnik teostada senikaua, kuni ta ei ole asja kasutamiseks vastu võtnud. Kui üürnik võtab asja vastu, siis tekib kestvuslepingule iseloomulik olukord, seega peale asja vastuvõtmist saab rääkida üksnes üürilepingu ülesütlemisest. Kui üürileandja annab üürnikule üle asja, mis ei vasta kokkulepitud lepingutingimustele, võib üürileandja puudustega asja asendada, tulenevalt VÕS § 279 lg 2. Asja asendamine tuleb kõne alla ennekõike juhul, kui puudustega asja asendamine on majanduslikult soodsam, kui puuduste kõrvaldamine
vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud. Mõju: Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
