Psühholoogia minu elus Igalühel on vaja mõista iseenast ja teisi inimesi, ette näha teiste tegusid ja suhtumist ning reguleerida oma käitumist. Nende jms. küsimustega tegelebki psühholoogia. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras. Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida
oleme. Kui hakkame seda taga otsima, võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik. See pilt on kõige selle summa, mida me usume, see kujutabki endast meie eneseväärikust ja autoportreed. See kirjeldabki kõiki isiksuse külgi: füüsilisi omadusi, vaimseid võimeid, praktilisi andeid, samuti unistusi ja lootusi. Autoportree hõlmab ka meie viisi suhelda ümbritseva maailmaga. Meil on tuhandeid kujutusi iseendast erinevais olukordades. Võime näha ennast hea emana, kehva lauljana või ka tubli sportlasena. Võime näha ennast ebaausa, laisa, rumala, intelligentse või lõbusana. Neid pilte me võtamegi tõena iseendast. Kujundame neid alateadlikult, lähtudes varasematest elamustest, edusammudest ja eksitutest. Neid kujundavad ka teiste inimeste ütlused meie kohta, samuti nagu see, kuidas meid koheldud, eelkõige varajases lapsepõlves. Kui mingit pilt on kujundatud, ongi see meie tõde
*David Hume: moral sentiment kõlbustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist". Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika.
....................................................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale.
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.
Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele
Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas
Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima. Minu osaks on inimesi ära kuulata, neid isiksuse arengus toetada ja julgustada. Nõustajana pean oskama neile suunavaid küsimusi esitada, et nad jõuaksid ise oma tõeni. 3 Samas on tarvis omada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid pingelistes ja vahelduvates töösituatsioonides emotsionaalselt ellu jääda ning suudaksid samas pakkuda profesionaalset, hoolivat ja kliendikeskset teenindust. Konfliktidega kokkupuutumisel on üheks põhiküsimuseks, kuidas neid lahendada, kuidas nendega toime tulla. Olen
thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).
elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma
Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud. Pärast Jumala surma ei ütle keegi enam inimesele, mis on õige ja vale. Nietzsche otsib alternatiivi uuele teele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud
· Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme,
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Kummikutes kummitus kummitas kummutis. Ära küsi küsimusi, küsi musi! Võimatu,et võimatu on võimatu Onju minu onju on sinu onjust onjum,onju ? KALLISTUS: Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kallista, sest sa ei tea iial, millal võib olla su viimane. Kallistades parimat sõpra ja kallistades tuttavat ..
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
kuidas töötajat hinnata ja mõõta tema potentsiaalsust ja kuidas valida töötajat, uidas talle koolitusi määrata, mida ta vajab jne.Indiviidi ja töösuhete keskne. Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology) – pöörame tähelepanu, kuidas sots ja füüsiline keskkond, mõjutab tema suhet ja tunnet. Rahulolu tekitavad tegurid, ja normid ja töökorraldused. Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology) - Seotud pigem töövaheditega. Kuidas see vahedn ja inimene omavahel kokku sobivad. Missugune peaks olema see masin, mida inimene juhib, ehk inimene kui masina operaator. A la kas töötoolid peaksid olema nagu diivand jne. Tööspetsialistid tegelevad sellega et kas see tööl sobib ikak töötajale see asend, need kumerused. (Tööinspektsioon).
Selge see, et mida väiksem on laps, seda vajalikum on vanemate suunamine ja nõustamine, et ta õpiks vahet tegema heal ja halval.Kui last on karistatud, siis on talle ka andestatud ja unustatud. Tagantjärele tarkus, tänitamine ja kahekeelne moraal pigem ahistab kui õhutab kedagi heategudele. Lapse suurimaks üllatuseks täiskasvanute maailmas ongi see, et räägitakse ühte ja tehakse teist. Laps järgib meie tegusid, mitte sõnu. 5.3 Et ei kasvaks lapsest eneseimetlejat · Tuleb Leida lapsele jõukohased tegevused-ülesanded. Püüda hinnata tema tegemisi õiglaselt vajadusel kiida, vajadusel karista. Mitte anda hinnanguid lapse isiksusele. · Igasugune eksimus tuleb heastada tegudega, mitte sõnadega. Püüda ka ise lapsele eeskujuks olla. · Arutada koos lapsega erinevaid käitumisviise ja selgitada , milliseid tagajärgi toovad kaasa nii head kui halvad teod.
Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav saame vaid tähenduseta numbrid. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub. Mõõtmisel nt Likerti skaala (1.....7) vastus ei pruugi
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9
siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad
sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses Paljudes kohtades viidatud oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob Teaduslikkus teaduses: füüsika-> keemia-> bioloogia- mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil > psühholoogia, sotsioloogia-> humanitaarteadus. polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. põlvkondade vahetumisega või lateraalse Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav- saame geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse vaid tähenduseta numbrid. järel. Miks me peame ennast tundma
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene. Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja. Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna. FREUD- jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne. Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges, mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni
omane. Tuues välja tungi ja tormi 3 asbekti: emotsionaalne ebastabiilsus, emotsionaalne mittekont..., ja riski käitumine. S. Halley järgi arenguperioodid on kvantitatiivselt erinevad üksteisest. Taassünd(Laps nagu vahetatakse kellegi muu järgi välja.Lapseeas ollakse erinev(Bioloogiline faktor all), noorukiea erinevus täiskasvanust. Kust on pärit põhiline müüt noorukiea kohta? S.Halli puhul peame välja tooma, mis ta head tegi, noorukiea psühholoogia isa, esitas I teoreetilise seletuse noorukiea kohta. Ta ise oli see, kes esimese psühholoogilise ajakirja asutas. Arnold Gesell (Halli õpilane) 1880-1961 normatiivne teooria (1956) küpsemise teooria „Youth: the year from 10 to 16“ käitumisnormid 10 tegevuse aspektis: tegevus huvid emotsioonid inimestevahelised suhted harjumused filosoofiline mõtlemine koolielu etniline tunne Mina areng eneseteenindamine ja- hooldus
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus
Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid.
Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru. Esiteks palun teilt andestust, teiseks soovin, et leiate oma tee ja realiseerite oma missiooni. Teisel kohtumisel tundus poiss mulle palju lähedasemana. Justkui oleksime tundnud teineteist juba pikka aega. Meie vahel tekkis nagu sugulustunne, mida jagavad omavahel ainult vanad sõbrad. Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib. Mõeldes mõnda aega ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele. Adriana: Mis on su nimi siin, Maal? David: David. A: Kas sul on ka teisi nimesid? D: Praegu pole. Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks. A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma? D: David. A: Miks? D: Sest praegu on see minu nimi. A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse?
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.
tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. ,,Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus
Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed. Seetähendab minu arvates seda, et meil on suur eelis loomade ees, kuna me suudame ennast väljendada, ent kuna ma suudame ennast väljendada tekivad meil igasugused küsimused, igasugused arutelud mida ilma keeleta meil ilmselt ei tekiks. Milles võib näha sõnades peituvat väge? Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest
Sõltuvushäired Teiseks komponendiks eraldumine, inimene püüab eemalduda reaalsest elust, peites ennast virtuaalmaailma, kus võib olla turvalisem. Inimene loobub lähisuhetest, loobub intiimsusest. Probleemid koolis, tööl. Kolmandaks vajadus suurema, võimsama parema riisttarkvara järele. Tungiv soov omada üha arenenumaid arvuteid, tarkvara. Teadlased on üksmeelel, et internetisõltuvuse ja depressiooni vahel on seoseid. Tänapäeva ühiskond seal hulgas koolid, eeldavad, et noored omandavad teadmisi ja õpivad interneti vahendusel, mis veelgi enam sunnib noorukeid viibima interneti keskkonnas. Emotsionaalseid ja käitumisega seotud probleeme esineb internetisõltlaste hulgas rohkem kui mittesõltlaste seas. Neil võivad olla keskendumisraskused, võib esineda hüperaktiivsust, samuti on neil probleeme õppimisega ja nende tundetasand on väga madal just tänu mitteverbaalsele suhtlusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
