Psühholoogia
minu elus
Igalühel
on vaja mõista iseenast ja teisi inimesi, ette näha teiste tegusid ja suhtumist ning reguleerida oma käitumist. Nende jms. küsimustega
tegelebki psühholoogia. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat,
mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid .
Me
puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli
ennast igas olukorras. Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis
nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me
endale parasjagu õigeks peame.
Merilin Ott, 10B Psühholoogia minu elus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa.Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist.Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas.Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras.Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame, aga me ei mõtle tagajärgedele
Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi.
Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi.
vaimsetes protsessides. Et nendega kohaneda võtab see aega. Ma olen peaaegu kohanenud nende muudatustega aga uusi muresid tuleb aina juurde ja lõppu ei paista olevat. Mitu korda on mind valdanud selline tunne, et enam ei suuda ega oska midagi teha. Kuid siiski on alati kelle nimel pingutada ja vaeva näha. Praegu püüan probleemidest üle olla ja paista tuegvana aga sisimas möllab midagi muud, mida keegi ei näe.Loodan, et minu muredel ka kunagi ots paistab ja lahendust leiavad need. Sest kõik need mured väsitavad ära ja põhjustavad stressi. Demi Raik http://tnk.tartu.ee/0sissejuhatus.html
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Võib juhtuda, et käitume mingi emotsiooni ajal hoopis vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks
hea või halb. Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb enamustel meil kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida, kuid annan endast parima sellistes olukordades positiivseks jääda ning negatiivsetele teguritele oma elus astun vastu tugevuse ning kaine mõistusega. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud. Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Suuri muutusi endas ma siiani siiski ei tähelda. Arvan, et drastilisteks ümberkorraldusteks elus
2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid:
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele
Kõik kommentaarid