keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).
Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus Nahk võib algul punetada Teadvushäired Esmaabi Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistus Ravim Seened, taimed Narkootikumid Alkohol Kombineeritud mürgistus Sümptomid Uimasus Iiveldus, oksendamine Hingamishäire Krambid Tsüanoos Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus
.......................................................................... 17 MÜRGITUSED.......................................................................................................................... 18 ÄKKHAIGESTUMISED........................................................................................................... 19 KRAMBID..................................................................................................................................22 GÜNEKOLOOGILISED VEREJOOKSUD.............................................................................. 22 PSÜÜHILINE KRIISISEISUND............................................................................................... 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel.
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU
· Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima
.......................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI .............
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED
• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb.
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda. Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis. Hingamine Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed. Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad. Suru oma suu tihedalt lapse suu ümber, alla 1a. imikutel kata oma suuga korraga nii tema nina kui suu. Puhu oma hingeõhk lapsele suhu. Tõsta oma pea ja lase lapsel ise välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Jälgi, kas lapse rindkere liigub iga puhumise peale. Niimoodi võid elustada ainult oma lähisugulast. Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna. Seda muidugi külma ilmaga. Kuumal päeval oleks abi sellestki, kui seista nii, et päike ei paistaks kannatanule otse peale. Varju viimisega ehk liigutamisega peab olema hästi ettevaatlik. Eksitakse, kui hakatakse kannatanut sakutama või tõstma, eriti ohtlik on see selgroovigastuste puhul. Võimaluse korral tuleb vigastatu paigale jätta ja tagada vabad hingamisteed. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja pulss tuksub, siis keerata ta ettevaatlikult külili. Lämbumisohu vältimiseks peab pea olema sellises asendis, et suhu valguv veri või okse ei läheks hingamisteedesse, vaid pääseks suust välja. Hoolitseda tuleb ka selle eest, et keel kurku ei vajuks, seegi võib lämbumise põhjustada. Elustamine Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaasi.
Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal.
nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine; ·Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda;
................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................
edasi, peab villi avama. Villi avamisel torgatakse vill katki ja lastakse vedelik välja. Nahka ei tohi pealt koorida, muidu tekib põletik! Nõel ja villiümbrus peavad olema puhtad avamise ajal, et vältida mustuse sisenemist ja põletiku teket. Väga suurte hõõrdumisvillide puhul peab pöörduma arsti poole. Villi nahk tuleb ära lõigata juhul, kui see hõõrdub pidevalt ning võib puruneda või villi nahk on juba rebenenud. Seejärel tuleks erilist hoolt kanda selle eest, et haav oleks puhas ja paranemise kiirendamiseks tuleks kasutada salve. Salve võib/peaks kasutama ka väiksemate villide puhul, et paranemine oleks võimalikult efektiivne. Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks: · Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib tekkida vill, siis võiksid selle ohukolde enne treeningut näiteks mingi vahendiga (nt. maaõli zelee) sisse määrida. · Enne jooksmaminekut veendu, et jalatsid on selleks sobilikud. Liiga suured või
.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................
sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet. PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
tõendeid näiteks osteoporoosist (see võib olla siiski individuaalne). Luumurd ja ümbritsevate kudede vigastus põhjustab kaebusi, näiteks: • valu • võimetus liigutada liigeseid üleval või allpool murru piirkonda • lihaste nõrkus • muutused proprioretseptsioonis • verevarustuse aeglustumine • muutused tundlikkuses. Luumurru tagajärjel tekkiv kudede verejooks ning põletikuliste ainete formatsioon viib ümbritsevate kudede ummistumise ning kokkukleepumiseni. Sellest, aga ka normaalsest paranemisprotsessist ja immobilisatsioonist tingituna lühenevad, sidekoestuvad ning nõrgenevad ümbritsevad lihased, pehmed koed ja liigesstruktuurid, põhjustades mõne kraadi ulatuses postfraktuurset liigesjäikust. Vastavalt rehabilitatsiooni etapile, kui luumurd on paranenud, on füsioteraapia üks eesmärke vähendada postfraktuurist tingitud liigesjäikust
rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab on rohkesti rakuva- võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ- heainet. Rasvkude, luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. kõhrkude, luukude Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe rakud on täidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalu- sel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide)
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
