MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnu...
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale ...
Emajõe sünd Vanaisa oli loonud maailma ja laotanud üle selle sinise taevatelgi ning kleepinud telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanai...
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Emajõe sünd Fr. R. Faehlmann Vanaisa oli loonud maailma ja selle üle laotanud sinise taevatelgi sätendavate tähtede ja särava päikesega. Maa peal kasvasid ja kosusid taimed ning loomad tundsid oma elust rõõmu. Kuid loomad ei kuulanud Vanaisa käske, vaid hakkasid üksteist taga kiusama ja vihkama. Siis kogus ta nad ükskord kõik kokku ja ütles nõnda: "Ma olen teid loonud , et igaüks oma elust rõõmu tunneks, teie aga hakkate üksteist vihkama ja koguni murdma. Ma näen, et teile on tarvis kuningat, kes teid valitseks ja ohjes hoiaks. Tema vastuvõtmiseks peate teie talle kaevama jõe, et ta selle kallastel võiks kõndida; jõgi aga kaevake hästi sügav ja lai, et kõik väikesed temas ruumi leiaksid ja Emajõgi peab nimi olema. Aga mulda ärge pilduge sinna-tänna laiali, vaid kuhjake mäeks ja selle peale lasen ma siis ilusa metsa kasvada ja siin peab teie kunin...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus...
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Fr...
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokku...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,p...
F. R. Faehlmann ,,Müütilised muistendid" · LOOMINE Vanaisa, kes elas taevas oli loonud kangelased. Eluasemeks Kaljuvald. Kõige vanem Vanemuine vanaduse tarkus. Süda noor + luulekunst/ lauluanne Teine oli Ilmarine mehejõus,kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne hea tuju ja rõõmsameelsus. Vibuane hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ä...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. ...
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne. Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt. Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas. Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas kü...
Armastus ja kirjandus 1. Trubaduurid on prantsuse rüütlilaulikud 2. Rüütlite elus oli armastus väga tähtsal kohal. Ei olnud enam esikohal võitlus isamaa ja usu eest, vaid eelkõige südamedaami eest. 3. Tristan ja Isolde on tuntuma rüütliromaani kangelased. Tristan on orvuks jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4. Valgekäeline Isolde ei armastanud Tristanit, sest muidu poleks ta Tristanit tapnud ja ta oleks lasknud tal õnnelik olla. 5. ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdi...
Referaat Lydia Koidula Sisukord Curriculum Vitae - 3 Lydia Koidula inimesena - 4 Lydia Koidula looming - 4 Tsitaadid teosest - 5 Isiklik mulje autori kohta - 5 2 Alustan oma referaati meie armastatud kirjaniku Lydia Koidula CV-ga. Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Lydia Koidula(sünd. Lydia Emilie Florentine Jannsen) Elukoht Peteruri lähedal asetsev Kroonlinn Sünniaeg 24.12.1843 Vändras Perekonnaseis Abielus, 3 last HARIDUSKÄIK 1854 – 1861 Pärnu Kõrgem Tütarlastekool(koduõpetajanna diplom) 1850 – 1854 Iseseisev kodune õpe TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik ...
Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmus...
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguse...
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Faehlmanni muistendid Maalima Loomine Kui Vanaisa oli juba kangelased loonud selleks , et kasutada nende nõu ja jõudu ,otsustas ta luua maailma. Kuna kangelased olid igati Vanaisa poolt olid nad ka sellega meelsasti nõus. Sellel ajal ju kangelased magasid lõi Vanaisa maalima ju hommikul kõik imestasid mida ta ööga teinud oli. Suurest tööst väsinud heitis aga Vanataat ise nüüd magama. Sellel ajal kujundasid maalima kangelased edasi . Taevasse said tähed , linnud said hääle, tärkasid lilled ,kasvasid puud .Sellise kärapeale ärkas Vanaisa ülesse ja nägi et maailm erines paljugi sellest mis tema oli loonud, kuid talle meeldis see mida ta nägi ja ütles, et kangelaste ülesanne ongi maailma muuta ilusamaks. Kui Vanaisa maailma ka inimesed lõi puhus ta oma hingeõhku igale laubale ,et inimene saaks kurjuse eest hoiduda. Vanaisa ise enam maal ei käi , sest ta on loonud kõik vajaliku ,et me ise hakkama saaks. Emajõe sünd Vanaisa loodud maakettal k...
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Selt...
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt; Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises: Harrastati koorilaulu; Korraldati kõ...
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise ...
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula p...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
annaabi.ee 
