Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Müütilised muistendid Fr. R. Faehlmann (1)

3 KEHV
Punktid
Lugemispäevik
Pealkiri : Müütilised muistendid
Autor : Fr. R. Faehlmann
Loomine :
Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine , Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on.
Emajõe sünd :
Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda . Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest.
Vanemuise laul :
Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni.
Vanemuise kosjaskäik :
Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa talle kinkis.
Koit ja Hämarik :
See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku.
Endla tärv ja Juta :
Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti.
Vanemusie lahkumine :
Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast naermisest ärritus auvärne piduvanem, ning käristas oma kandlekeeled sõrmedega katki ja kadus . Selgus et see oli Vanemuine, ning keegi pole teda enam peale seda näinud.
Arvamus :
Selles raamatus oli palju, rahvamuistendeid ja jutte mida ma olin juba varem ka kuulnud , lihtsalt natuke erinevas vormis. Raamat oli lühike ja konkreetne, mulle see meeldis.
Müütilised muistendid Fr-R-Faehlmann #1 Müütilised muistendid Fr-R-Faehlmann #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Toots Õppematerjali autor
Müütilised muistendid
Autor : Fr. R. Faehlmann

Sarnased õppematerjalid

MÜÜTILISED MUISTENDID
2
docx

MÜÜTILISED MUISTENDID

MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb,

Kirjandus
Friedrich Robert Faehlmann
4
docx

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842-

Eesti kirjandus
Müütilised muistendid-
2
doc

"Müütilised muistendid"

F. R. Faehlmann ,,Müütilised muistendid" · LOOMINE Vanaisa, kes elas taevas oli loonud kangelased. Eluasemeks Kaljuvald. Kõige vanem Vanemuine ­ vanaduse tarkus. Süda noor + luulekunst/ lauluanne Teine oli Ilmarine ­ mehejõus,kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne ­ hea tuju ja rõõmsameelsus. Vibuane ­ hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ­ ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et ju

Kirjandus
Faehlmann muistendid
2
docx

Faehlmann muistendid

Faehlmanni muistendid Maalima Loomine Kui Vanaisa oli juba kangelased loonud selleks , et kasutada nende nõu ja jõudu ,otsustas ta luua maailma. Kuna kangelased olid igati Vanaisa poolt olid nad ka sellega meelsasti nõus. Sellel ajal ju kangelased magasid lõi Vanaisa maalima ju hommikul kõik imestasid mida ta ööga teinud oli. Suurest tööst väsinud heitis aga Vanataat ise nüüd magama. Sellel ajal kujundasid maalima kangelased edasi . Taevasse said tähed , linnud said hääle, tärkasid lilled ,kasvasid puud .Sellise kärapeale ärkas Vanaisa ülesse ja nägi et maailm erines paljugi sellest mis tema oli loonud, kuid talle meeldis see mida ta nägi ja ütles, et kangelaste ülesanne ongi maailma muuta ilusamaks. Kui Vanaisa maailma ka inimesed lõi puhus ta oma hingeõhku igale laubale ,et inimene saaks kurjuse eest hoiduda. Vanaisa ise enam maal ei käi , sest ta on loonud kõik vajaliku ,et me ise hakkama saaks. Emajõe sünd Vanaisa loodud maakettal kasvasid taimed ja loo

Kirjandus
Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused
19
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 26­27). Tegelikult oli "soome Orfeus" Waina-Möinen Baltimail saanud tuttavaks juba Garlieb Merkeli tuntud teoses "Die Vorzeit Lieflands" I (1798, lk. 228) avaldatud vastava pildi vahendusel. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega (Faehlmann 1840, lk. 42­44; Faehlmann 1852). Sel varasel perioodil esitati ja arutati eesti mütoloogia küsimusi vaid saksa keeles, mistõttu need eestlaste hulgas olid kättesaadavad vaid kitsale haritlasringile. Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi "Kalevipoja" rahvaväljaande vahendusel 1862 (2. trükk 1875). Eepose avavärss "Laena mulle kannelt, Vanemuine!" juhib eriliselt tähelepanu ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule. Nimi Vanemuine esineb eeposes küll vaid 3 korda, Taara aga ligi 50 korda

Kirjandus
Kokkuvõte põhikoolis õpitust
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Mõtteriim- üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega.

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

.......................................32 Felix Kotta............................................................................................................................................32 Ralf Parve.............................................................................................................................................34 FR. R. Kreutzwald...............................................................................................................................35 Fr. Faehlmann......................................................................................................................................39 E. Peterson-Särgava.............................................................................................................................41 Ellen Niit..............................................................................................................................................41 Iko Maran....................................................

Alusharidus
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Õpetlikud tähendused. Käsitleb Baltimaade geograafiat, ajalugu, loodusteadust, tervishoidu. Võitleb rahvahariduse eest ja ebausu vastu. Ilukirjandust kirjutab vähem. Ilukirjanduses on allegoorilised vormid, iroonia ja satiir. Masing pani aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele, andis välja esimest sisukat ajalehe, laiendas sõnavara nõudliku esseistika suunas. Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid või pseudomütoloogilisi muistendeid. Faehlmanni muistendite hulka kuulub 8 muistendit, nt „Keelte keetmine“, „Vanemuise laul“, „Vanemuise kosjaskäik“. „Keelte keetmise“ idee oli, et eestlased on satiiriline rahvas, st juttu oli eri rahvastest (naaberrahvaste, sh venelaste ja sakslaste, kohta oli öeldud halvasti). Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu

Eesti kirjandus




Kommentaarid (1)

emix profiilipilt
emix: aitäh!!
21:14 02-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun