Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt (1)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Kui suur on panga reaalne intressimäär ?
  • Milline on investeeritud 1200€ väärtus 5 aasta pärast, kui intressimäär on 7% ?
  • Kui seda tehakse iga aasta alguses ?
  • Keskmine inflatsioonimäär antud perioodil on aga 2% (aastas) ?
  • Milline on 1200€ nüüdisväärtus, kui see investeeriti 35-ks aastaks intressimääraga 15% ?
  • Milline on 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui sellest tehakse 10 aasta jooksul igaaastaselt 1200€ suurused väljamaksed ?
  • Milline summa tuleb investeerida iga aasta intressimääraga 7%, et saada 12 aasta möödudes 20 000€ ?
  • Millised on likvideerimist (ümbertõstmist) vajavad takistused ?
  • Mida veel on vaja teha ajutiste ehitiste püstitamiseks ja ajutiste tööde tegemiseks ?
  • Millised ehitised ja puud ümbritsevad ehitusplatsi ?
  • Kuidas tagada nende ohutus ?
  • Kellelegi lubatud ehituslepingu kestuse ajal pääs ehitusplatsile ?
 
Säutsu twitteris
Loeng nr 1. Sissejuhatus

 
 
1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel 
 
Iidsetest  aegadest  on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised  kulusid  
ehitus endaga kaasa toob. 
 
Ehituse  maksumuse   prognoosimine   pole  sama,  mis  maksumuse   plaanimine ,  samuti  kui  ilma 
prognoosimist  ei  saa  nimetada  ilma  plaanimiseks.  Mõlemal juhul võib tegelik  olukord kujuneda väga 
erinevaks  oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 
 
19. sajandi  alguseni  tehtud  prognoosid  rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest 
ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed  ehitasid  oma lõbuks ning 
mõlemal  juhul  leiti  lõpuks  ka  vajalikud  vahendid,  ehitise  lõpetamiseks.  Ehitusprotsess  koosnes 
seejuures  paljudest  küllaltki   lihtsatest   ja  sõltumatutest  ning  suhteliselt  püsivate  kuludega 
tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. 
 
Esimene oluline suunamuutus 
 
Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel
 
1)  Esiteks  olid  suurte  ehitusprojektide  kavandajad  üha  enam  huvitatud  kulude  arvutusest: 
tööstureid  huvitas  eelkõige  kasum,   riigitegelased   pidid  aga  andma  vastust  oma  tegevusest, 
ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud.  
 
2)  Teiseks muutusid  projektid  tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks.  
 
3)  Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul  väljakujunenud   majanduselu  ja 
ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks.  
 
Uuest  olukorrast  tulenevate  nõudmistega  kohandumiseks  hakkas  aga  arenema  kulutuste  eelneva 
hindamise  süsteem,  et  kokkulepitud  hinna  alusel  anda  kogu  vastutus  projekti  tööde  täitmise  eest 
peatöövõtjale.  See  läbi  vabanesid  ehituse  omanik  ja   arhitekt   paljudest  korraldusprobleemidest  ja 
omanik  oli  kaitstud  täpselt  piiritletud  kohustusega  tasuda,  millega  ta  sidus  ennast  enne  tööde 
alustamist lepingu sõlmimisel. 
 
Üle  sajandi  funktsioneeris  see  süsteem  edukalt  ja  ta  on  ka  tänapäeval  laialt  kasutusel,  kuigi  on 
kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada 
tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist. 
 
Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel.  Dokumendid  töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes 
esitasid pitseeritud ümbrikutes oma  ettepanekud , mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval 
ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud  pakkumus  oli madalaim. 
 
Pakkumuse  tegemiseks  oli  aga  ettevõtjal  vaja  arvutada projekti töömahud  ja  materjali vajadus.  Seda 
tehti  jooniseid  üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid 
ka kõik  arvutustulemused  olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. 
Oli  tekkinud  soodne  olukord  töömahtude  arvestaja  ameti  tekkimiseks,  kelle  ülesandeks  oli  koostada 
projekti  töömahtude   loend ,  arvutada  töömahukus  ja  materjalide  vajadus.  Oma  tasu  sai  ta  aga  juba 
eduka pakkumuse teinud pretendendilt. 
 
Kohe  tekkis  aga  uus  raskus.  Pakkumussüsteemi  edu  sõltus  võistluse  aususest  ja  alati  oli  oht,  et   pakkujad  
võisid  salaja  kokku  leppida  ülespuhutud   hinnas   ja  lisatulu  jaotamises.  Mures  olid  ka   arhitektid .  Juhul  kui 
töövõtjad  kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 

99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #1 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #2 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #3 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #4 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #5 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #6 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #7 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #8 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #9 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #10 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #11 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #12 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #13 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #14 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #15 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #16 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #17 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #18 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #19 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #20 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #21 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #22 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #23 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #24 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #25 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #26 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #27 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #28 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #29 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #30 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #31 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #32 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #33 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #34 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #35 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #36 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #37 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #38 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #39 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #40 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #41 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #42 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #43 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #44 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #45 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #46 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #47 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #48 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #49 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #50 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #51 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #52 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #53 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #54 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #55 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #56 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #57 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #58 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #59 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #60 Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt #61
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
220270 Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

olulisemad indikaatorid, ilma krundita, ehituskulud, sellisel arvestusel, investeeringukonsultant, hoone üldpind, politseijaoskondade kasulikkus, investeeringute kogusummalt, maksumuse määramisel, tellijale, ehitise hooidamine, valmimise aeg, intressimäär, inflatsioon, valem 1, näide 1, valem 2, valem 4, valem 5, näide 5, valem 6, näide 6, intressimäär, lihtne analüüs, vajadusuuringute faasis, lisaks vajadus, omanikuks, võlakirjade protsendimäärad, maksumusplaanimise seisukohalt, kokkuleppe aluseks, töövõtja, tellija konsultandid, omajõududega ehitamisel, lepingutüüpidel, sest kokkulepped, aluseks tavapõhimõte, töövõtjatel, tellijal, täitmisel, ehituse töövõtulepingutes, ehitusprojekt, töömahu hindamine, tellija lähteülesanne, kvaliteedinõuded, ehitaja täitmistagatis, lepingu hind, registreering mtr, maksete tegemine, ettemaks, alltöövõtjad, lepingu tähtaeg, lisatööde ilmnemine, dokumenteerimine, garantiiaeg, tagatiseks, punane raamat, roheline raamat, kohustuseks, rhs, pakkuja, huvitatud isikutel, tulenevalt rhs, riigihangete registris, koodiga, mikro, makroelemendid, eelarvestamine mikro, kululiik, tööjõud, pearühm pearühmi, kulurühm kulurühmad, ehituskulude pea, 211 liiv, kulupositsiooniga, kulurühm 212, kulurühm 535, csi, uniclass, talo, talo, talo, talo, talo, talo, ehituskulude arvestamiseks, töömahtude arvutus, töömahtude mõõtmisreeglid, projektis, ehitusaegsete vee, välisehitusel, ilmastikutingimuste selgitamine, omanike survel, probleemi lahendamiseks, siit tulenevalt

Sisukord

  • Esimene oluline suunamuutus
  • Teine oluline suunamuutus
  • Hinna olemus
  • Hinna filosoofilised kontseptsioonid
  • Majanduslikud hinna kontseptsioonid
  • Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on
  • Hind täidab järgmiseid funktsioone
  • OSALEJAD
  • EHITUSPROJEKTI FAASID
  • Omanik
  • Tellija
  • Projekteerija
  • Ehitaja
  • Konsultandid
  • Omanikujärelvalve
  • IGALE OSALEJALE ON TEMA EHITUS(PROJEKTI) MAKSUMUS ERINEV
  • Tellijalt on alati õigus omaniku huvides nõuda
  • MAKSUMUSARVUTUSTE ALUSENA
  • Standardis
  • Projekteerimis-ehitustöövõtja
  • Professionaalne ehitusjuht
  • Ehitusjärelvalve
  • See on küllaltki tavaline eriti ühiskonnale vajaliku
  • See on elementaarnõue lihtsa majanduslikult
  • See pole üldjuhul oluline
  • See on mõistlik nõue siis, kui ehitustöödega
  • Seda võidakse soovida siis, kui
  • See on vajalik ehituse korralikuks
  • See on vajalik siis, kui tellija on kohustatud
  • Üldjuhul on kujunenud arvamus, et kui
  • See pole aga nii siis, kui kõik ettevalmistused tehakse teatud tähtajaks (punktid 6 ja 7)
  • Siis tähendab varasem lõpetamine seda, et tellija peab tegema lisakulusid tühja ehitise
  • Eriti tähtis on selline
  • Väga oluline nõue just renoveerimisel, kui enne tööde
  • Selline olukord pole tänapäeval enam tavaline
  • Tihti esitatakse seda nõuet kui tähtsaimat
  • Tavaline nii majanduslikult tasuvate kui ka ühiskonnale
  • Tihti on oluline, et algselt tehtud
  • Sarnane punktiga 14, kuid punktis 15
  • Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette
  • Võib arvata, et selline nõue
  • See on kõige tavalisem nõue just siis, kui valmis
  • Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui
  • Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus
  • Minimaalsed tellija poolsed finantskohustused
  • Seda peetakse silmas siis, kui tellija
  • Sarnane eelmisega, kuid võib lisanduda põhimõte
  • Http://ee.mercell.com/

Teemad

  • Loeng nr 1. Sissejuhatus
  • Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel
  • Tulemuseks on ikkagi palju kasutut tööd ning ebarahuldav ja tasakaalustamata projektlahendus
  • Hinna, kulu, maksumuse mõiste
  • Hinna olemus
  • Hinna filosoofilised kontseptsioonid
  • Majanduslikud hinna kontseptsioonid
  • Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on
  • Hind täidab järgmiseid funktsioone
  • Hinna liigid
  • Projekt ja ehitusprojekt
  • Erinevad osapooled ehitusprojekti elluviimisel
  • ÜHTSETE-VÕRRELDAVATE KULUTUSTE LIIGITUSE PÕHIMÕTETE JA KOONDVORMIDE KASUTAMIST
  • Terminid ja mõisted
  • Ehituskavand
  • Ehitusprojekt
  • Kogukulud
  • Kulud
  • Kulude arvutus
  • Kulude eelarvutus
  • Kulude kalkulatsioon; eelarve
  • Kulude liigitamine
  • Kulurühm
  • Kuluühik
  • Mõõtühik
  • Projekt
  • Tarind, ehituskonstruktsioon
  • Töökirje
  • Töökirjeldus
  • Töömahtude loend
  • Hoone
  • ehitusprojekt
  • Projekteerimine
  • Eskiis
  • Eelprojekt
  • Põhiprojekt
  • Tööprojekt
  • Teostusjoonis
  • Mõõdistusjoonis
  • Hankija
  • Hankeleping
  • Pakkuja
  • Hankemenetluse liigid
  • Tellija firmasisene projektijuht
  • töövõtja
  • Majandustegevuse registris
  • Majandustegevuse registris
  • Krunt
  • Ehitusplats
  • kehtiv alates 28.05.13)
  • kehtiv alates 16.09.05)
  • kehtiv alates 13.03.07)
  • kehtiv alates 20.05.05)

Kommentaarid (1)


16:02 17-03-2016


Sarnased materjalid

22
pdf
32
pdf
41
doc
1072
pdf
44
doc
103
doc
40
docx
638
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto