Eetika loengute kokkuvõte (0)

Sissejuhatus: 
Eetika   keskne  küsimus on, kuidas peaks elama.  
 “Eetika” tuleneb kreeka sõnast ἠθικός (ethikos):  
ἔθος ( ethos ) – tava,  komme , harjumus  
ἦθος (ēthos) – iseloom,  karakter   
„ Moraal ” tuleneb ladina keelest: mores – kombed (omadussõna moralis). 
Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal.  Moraal on arusaam, 
eetika on teadus. Eetika püüab  avastada  teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese 
käitumist.  
Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk  empiiriline  teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja 
sotsioloogiliselt,  teisalt  aga  juhendav  ehk  normatiivne  teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja 
annab praktilisi käitumisnorme.  
Moraaliprintsiibid on  universaalsed  (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb 
järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu 
käivaid  pingutusi ). 
Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka 
abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea.  Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused 
normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.  Praktiline eetika on nt 
äri-eetika, spordieetika ,  ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne.  
Moraal peab hoidma ühiskonda koost  lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama  
inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust.  
Põhilised eetika teooriad: 
1)  Tagajärje eetika – parem tagajärg on eetilisem. 
2)   Kohuse -eetika – vaadatakse tegu, mitte tagajärge 
3)   Vooruseetika  –  tegija  olemus 
Osa moraalireegleid seadustena, osa  mitteformaalsed .  
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad 
õitsvaid ühiskondi.  
 
Moraalirelativism:  
Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon , moraal, kombed ja etikett . 
 Moraaliprintsiibid ja -normid  kaitsevad  teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me 
soovime  ja peame kalliks. 
 
Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks.  
Eri kultuuridel  on erinevad  moraalinormid .  
Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja 
olenevad isiku kultuurist ja valikust.  
Relativismi teesid:  
I Erinevuse tees – moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti.  
II Sõltuvuse tees – moraal on kultuuri produkt .  
Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated 
võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline  relativism   hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles 
tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus  on paradoksaalne – tolerantsus 
ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast 
leida tolerantsust.  
Subjektivism  – kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust.  Konventsionalism  – sõltuvad 
kultuurist.  
Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. 
See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis , 
perekonnas.  
Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille 
moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism.